< Mātiu 27 >

1 Pea kuo pongipongi hake, pea fealēleaʻaki ʻae kau taulaʻeiki lahi kotoa pē mo e kau mātuʻa ʻoe kakai kia Sisu, ke tāmateʻi ia:
Puis quand le matin fut venu, tous les principaux Sacrificateurs et les Anciens du peuple tinrent conseil contre Jésus pour le faire mourir.
2 Pea hili ʻenau haʻi ia, naʻa nau toki ʻave ia kia Ponito Pailato ko e pule.
Et l'ayant lié, ils l'amenèrent et le livrèrent à Ponce Pilate, qui était le Gouverneur.
3 Pea ko Siutasi, ʻaia naʻa ne lavakiʻi ia, ʻi heʻene mamata kuo fakamaau ia ke mate, naʻe fakatomala ia, ʻo ne toe ʻomi ʻae konga siliva ʻe tolungofulu ki he kau taulaʻeiki lahi mo e kau mātuʻa,
Alors Judas qui l'avait trahi, voyant qu'il était condamné, se repentit, et reporta les trente pièces d'argent aux principaux Sacrificateurs et aux Anciens,
4 ‌ʻo ne pehē, “Kuo u fai angahala ʻi heʻeku lavakiʻi ʻae toto māʻoniʻoni.” Pea nau pehē, “Ko e hā ia kiate kimautolu? Vakai pe ʻe koe.”
En leur disant: j'ai péché en trahissant le sang innocent; mais ils lui dirent: que nous importe? tu y aviseras.
5 Pea lī ʻe ia ʻae ngaahi konga siliva ki lalo ʻi he falelotu lahi, ʻo ne ʻalu atu ʻo noʻouʻa ia.
Et après avoir jeté les pièces d'argent dans le Temple, il se retira, et s'en étant allé il s'étrangla.
6 Pea toʻo mai ʻe he kau taulaʻeiki lahi ʻae ngaahi konga siliva, ʻonau pehē, “ʻOku ʻikai ngofua ke ʻai ia ki he puha koloa, he ko e totongi ia ʻoe toto.”
Mais les principaux Sacrificateurs ayant pris les pièces d'argent, dirent: il n'est pas permis de les mettre dans le trésor; car c'est un prix de sang.
7 Pea naʻa nau fakakaukau, pea toki fakatauʻaki ia ʻae ngoue ʻae tufunga ngaohi ipu, ke tanu ai ʻae kakai muli.
Et après qu'ils eurent consulté entre eux, ils en achetèrent le champ d'un potier, pour la sépulture des étrangers.
8 Ko ia naʻe ui ʻae ngoue ko ia, “ko e ngoue ʻoe toto”, ʻo aʻu ki he ʻaho ni.
C'est pourquoi ce champ-là a été appelé jusqu'à aujourd'hui, le champ du sang.
9 Pea fakamoʻoni ai ia ʻaia naʻe lea ʻaki ʻe he palōfita, ko Selemaia, ʻo pehē, “Pea naʻa nau toʻo ʻae konga siliva ʻe tolungofulu, ko hono totongi ʻo ia naʻe fakatau, ʻaia naʻe fakatatau ia ki ai ʻe he fānau ʻa ʻIsileli;
Alors fut accompli ce dont il avait été parlé par Jérémie le Prophète, disant: et ils ont pris trente pièces d'argent, le prix de celui qui a été apprécié, lequel ceux d'entre les enfants d'Israël ont apprécié;
10 ‌ʻo totongi ʻaki ia ʻae ngoue ʻae tufunga ngaohi ipu, ʻo hangē ko e fekau ʻa Sihova kiate au.”
Et ils les ont données pour en acheter le champ d'un potier, selon ce que le Seigneur m'avait ordonné.
11 Pea tuʻu ʻa Sisu ʻi he ʻao ʻoe pule: pea fehuʻi ʻae pule kiate ia, ʻo pehē, “Ko e tuʻi koe ʻoe kakai Siu?” Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Ko ia pe.”
Or Jésus fut présenté devant le Gouverneur, et le Gouverneur l'interrogea, disant: es-tu le Roi des Juifs? Jésus lui répondit: tu le dis.
12 Pea ʻi he talakoviʻi ia ʻe he kau taulaʻeiki lahi mo e kau mātuʻa, naʻe longo pe ia.
Et étant accusé par les principaux Sacrificateurs et les Anciens, il ne répondait rien.
13 Pea toki lea ʻa Pailato kiate ia, “ʻIkai te ke fanongo ki he ngaahi meʻa lahi ni ʻoku nau fakaʻilo ʻiate koe?”
Alors Pilate lui dit: n'entends-tu pas combien ils portent de témoignages contre toi?
14 Ka naʻe ʻikai ʻaupito lea ia ki ai; ko ia naʻe ofo lahi ʻaupito ai ʻae pule.
Mais il ne lui répondit pas un mot sur quoi que ce fût; de sorte que le Gouverneur s'en étonnait extrêmement.
15 Pea ko e meʻa naʻe fai ʻe he pule ʻi he kātoanga ko ia, ko e vete ʻo tuku atu ki he kakai ha pōpula ʻe tokotaha, naʻa nau loto ki ai.
Or le Gouverneur avait accoutumé de relâcher au peuple [le jour de] la Fête un prisonnier, quel que ce fût qu'on demandât.
16 Pea naʻa nau maʻu ʻi he ngaahi ʻaho [ko ia ]ʻae pōpula ongoongo, naʻe ui ko Palāpasa.
Et il y avait alors un prisonnier fameux, nommé Barabbas.
17 Ko ia ʻi he kātoa fakataha ʻakinautolu, naʻe pehē ai ʻe Pailato kiate kinautolu, “Ko hai ʻoku mou loto ke u tuku atu kiate kimoutolu? ʻA Palāpasa, pe ko Sisu ʻaia ʻoku ui ko Kalaisi?”
Quand donc ils furent assemblés, Pilate leur dit: lequel voulez-vous que je vous relâche? Barabbas, ou Jésus qu'on appelle Christ?
18 He naʻa ne ʻilo ko e meʻa ʻi he meheka kuo nau tuku atu ai ia.
Car il savait bien qu'ils l'avaient livré par envie.
19 Pea kuo nofo ia ʻi he nofoʻanga fakamaau, pea fekau ʻe hono uaifi kiate ia, ʻo pehē, “ʻOua naʻa ke kau ʻi ha meʻa ki he tangata māʻoniʻoni na: he naʻaku mamahi lahi he ʻaho ni koeʻuhi ko ia ʻi [heʻeku ]misi.”
Et comme il était assis au siége judicial, sa femme envoya lui dire: n'entre point dans l'affaire de ce juste, car j'ai aujourd'hui beaucoup souffert à son sujet en songeant.
20 Ka naʻe ueʻi ʻae kakai ʻe he kau taulaʻeiki lahi mo e mātuʻa ke nau kole ʻa Palāpasa, kae tāmateʻi ʻa Sisu.
Et les principaux Sacrificateurs et les Anciens persuadèrent à la multitude du peuple de demander Barabbas, et de faire périr Jésus.
21 Pea lea ʻae pule, ʻo pehēange kiate kinautolu, “Ko hai ʻiate kinaua ʻoku mou loto te u ʻoatu kiate kimoutolu?” Pea nau pehē, “Ko Palāpasa.”
Et le Gouverneur prenant la parole leur dit: Lequel des deux voulez-vous que je vous relâche? Ils dirent: Barabbas.
22 Pea pehē ʻe Pailato kiate kinautolu, “Pea ko e hā te u fai kia Sisu ʻaia ʻoku ui ko Kalaisi?” Pea nau pehē kotoa pē, “Tuku ia ke tutuki ki he ʻakau.”
Pilate leur dit: que ferai-je donc de Jésus qu'on appelle Christ? Ils lui dirent tous: qu 'il soit crucifié!
23 Pea pehē ʻe he pule, “He ko e hā, ko e hā ha kovi kuo ne fai?” Ka naʻe ʻāsili ai ʻenau kalanga, ʻo pehē, “Tuku ia ke tutuki ki he ʻakau.”
Et le Gouverneur leur dit: mais quel mal a-t-il fait? et ils crièrent encore plus fort, en disant: qu'il soit crucifié!
24 Pea ʻi he ʻilo ʻe Pailato ʻoku ʻikai siʻi felave [ʻene ]lea, kae tupu pe ʻae maveuveu, naʻe toʻo ʻe ia ʻae vai, ʻo fanofano hono nima ʻi he ʻao ʻoe kakai, ʻo ne pehē, “ʻOku ou maʻa au ʻi he toto ʻoe tangata angatonu ni: mou vakai [ki ai].”
Alors Pilate voyant qu'il ne gagnait rien, mais que le tumulte s'augmentait, prit de l'eau, et lava ses mains devant le peuple, en disant: je suis innocent du sang de ce juste, vous y penserez.
25 Pea lea ʻae kakai kotoa pē, ʻo pehē, “Ke ʻiate kimautolu mo ʻemau fānau hono toto.”
Et tout le peuple répondant, dit: Que son sang soit sur nous, et sur nos enfants!
26 Pea toki tukuange ai ʻe ia ʻa Palāpasa kiate kinautolu; pea hili ʻene kauʻimaea ʻa Sisu, naʻa ne tukuange [ia ]ke tutuki ki he ʻakau.
Alors il leur relâcha Barabbas; et après avoir fait fouetter Jésus, il le leur livra pour être crucifié.
27 Pea toki ʻave ʻa Sisu ʻe he kau tau ʻoe pule ki he fale lahi, pea fakataha kiate ia ʻae kautau kotoa.
Et les soldats du Gouverneur amenèrent Jésus au Prétoire, et assemblèrent devant lui toute la cohorte.
28 Pea nau toʻo hono kofu, ʻo ʻai kiate ia ʻae pulupulu kulaʻahoʻaho.
Et après l'avoir dépouillé, ils mirent sur lui un manteau d'écarlate.
29 Pea hili ʻenau lalanga ʻae tatā ʻaki ʻae ʻakau talatala, naʻa nau ʻai [ia ]ki hono fofonga, mo e vaʻa kaho ʻi hono nima toʻomataʻu: pea nau tūʻulutui ʻi hono ʻao, ʻo manukiʻi ia, ʻo pehē, “Siʻotoʻofa, Tuʻi ʻoe kakai, Siu!”
Et ayant fait une couronne d'épines entrelacées, ils la mirent sur sa tête, avec un roseau dans sa main droite; puis s'agenouillant devant lui, ils se moquaient de lui, en disant: nous te saluons, Roi des Juifs!
30 Pea nau ʻaʻanu kiate ia, ʻo toʻo ʻae vaʻa kaho, ʻo taaʻi ʻaki hono fofonga.
Et après avoir craché contre lui, ils prirent le roseau, et ils en frappaient sa tête.
31 Pea hili ʻenau manukiʻi ia, naʻa nau toʻo ʻae pulupulu meiate ia, kae [toe ]ʻai hono kofu ʻoʻona kiate ia, ʻo taki atu ke tutuki ki he ʻakau.
Et après s'être moqués de lui, ils lui ôtèrent le manteau, et le vêtirent de ses vêtements, et l'amenèrent pour le crucifier.
32 Pea ʻi heʻenau hū kituaʻā, naʻa nau ʻilo ai ʻae tangata Sailine, ko Saimone hono hingoa: pea nau puleʻi ia ke ne fua hono ʻakau.
Et comme ils sortaient, ils rencontrèrent un Cyrénéen, nommé Simon, lequel ils contraignirent de porter la croix de Jésus.
33 Pea kuo nau hoko ki he potu naʻe ui ko Kolokota, ko hono ʻuhinga, “ko e potu ʻoe ʻulupoko.”
Et étant arrivés au lieu appelé Golgotha, c'est-à-dire, le lieu du Crâne,
34 Naʻa nau ʻoatu kiate ia ʻae vai mahi kuo huʻi ʻaki ʻae ʻahu ke ne inu: pea naʻa ne kamata [ia], kae ʻikai te ne inu.
Ils lui donnèrent à boire du vinaigre mêlé avec du fiel; mais quand il en eut goûté, il n'en voulut point boire.
35 Pea naʻa nau tutuki ia ki he ʻakau, pea nau vahevahe hono ngaahi kofu ʻi he talotalo: koeʻuhi ke fakamoʻoni ʻaia naʻe lea ʻaki ʻe he palōfita, “Naʻa nau tufa hoku ngaahi kofu kiate kinautolu, mo nau talotalo ki hoku kofutuʻa.”
Et après l'avoir crucifié, ils partagèrent ses vêtements, en les jetant au sort, afin que ce qui avait été dit par un Prophète, fût accompli: ils ont partagé entre eux mes vêtements, et ont jeté ma robe au sort.
36 Pea nau nofo ki lalo, ʻo leʻohi ia;
Puis s'étant assis, ils le gardaient là.
37 Pea naʻa nau ʻai ʻi ʻolunga ʻi hono fofonga hono talakoviʻi kuo tohi, KO SISU ENI KO E TUʻI ʻOE KAKAI SIU.
Ils mirent aussi au-dessus de sa tête un écriteau, où la cause [de sa condamnation] était marquée en ces mots: CELUI-CI EST JÉSUS LE ROI DES JUIFS.
38 Pea naʻe tutuki ki he ʻakau fakataha mo ia ʻae ongo kaihaʻa ʻe toko ua, ko e taha ki [hono ]nima toʻomataʻu, mo e taha ki [hono ]toʻohema.
Et deux brigands furent crucifiés avec lui, l'un à sa droite, et l'autre à sa gauche.
39 Pea naʻe manukiʻi ia ʻekinautolu naʻe feʻaluʻaki ai, mo kalokalo honau ʻulu,
Et ceux qui passaient par là, lui disaient des outrages, en branlant la tête,
40 ‌ʻonau pehē, “ʻA koe ʻoku ke fakaʻauha ʻae falelotu lahi, mo [toe ]langa ia ʻi he ʻaho ʻe tolu, fakamoʻui koe. Kapau ko e ʻAlo koe ʻoe ʻOtua, ʻalu hifo mei he ʻakau.”
Et disant: toi qui détruis le Temple, et qui le rebâtis en trois jours, sauve-toi toi-même; si tu es le Fils de Dieu, descends de la croix.
41 Pea manukiʻi foki ia ʻe he kau taulaʻeiki lahi, mo e kau tangata tohi, mo e mātuʻa, ʻonau pehē,
Pareillement aussi les principaux Sacrificateurs avec les Scribes et les Anciens, se moquant, disaient:
42 “Naʻa ne fakamoʻui ʻae niʻihi; ka ʻoku ʻikai te ne faʻa fakamoʻui ia. Kapau ko e Tuʻi ia ʻo ʻIsileli, ʻoku lelei ke ʻalu hifo ia mei he ʻakau, pea te tau tui kiate ia.
Il a sauvé les autres, il ne se peut sauver lui-même: s'il est le Roi d'Israël, qu'il descende maintenant de la croix, et nous croirons en lui.
43 Naʻe falala ia ki he ʻOtua; ʻoku lelei ke ne fakamoʻui ni ia, ʻo kapau ʻoku ne ʻofa kiate ia: he naʻe pehē ʻe ia, ‘Ko e ʻAlo au ʻoe ʻOtua.’”
Il se confie en Dieu; [mais] si [Dieu] l'aime, qu'il le délivre maintenant, car il a dit: je suis le Fils de Dieu.
44 Pea ko e ongo kaihaʻa, naʻe tutuki ki he ʻakau mo ia, naʻe pehē foki ʻena manukiʻi ia.
Les brigands aussi qui étaient crucifiés avec lui, lui reprochaient la même chose.
45 Pea naʻe fakapoʻuli ʻae fonua kotoa, mei hono ono ʻoe feituʻulaʻā ʻo aʻu ki hono hiva ʻoe feituʻulaʻā.
Or depuis six heures il y eut des ténèbres sur tout le pays, jusqu'à neuf heures.
46 Pea hokosia hono hiva ʻoe feituʻulaʻā, pea tangi leʻo lahi ʻa Sisu, ʻo pehē, “ʻIlai, ʻIlai, lama sapakatani?” Ko hono ʻuhinga, “Ko hoku ʻOtua, ko hoku ʻOtua, ko e hā kuo ke liʻaki ai au?”
Et environ les neuf heures Jésus s'écria à haute voix, en disant: Eli, Eli, lamma sabachthani? c'est-à-dire, Mon Dieu! mon Dieu! pourquoi m'as-tu abandonné?
47 Pea ʻi he fanongo ki ai ʻae niʻihi naʻe tutuʻu ʻi ai, naʻa nau pehē, “ʻOku ui ʻae tangata ni kia ʻIlaisiā.”
Et quelques-uns de ceux qui étaient là présents, ayant entendu cela, disaient: il appelle Elie.
48 Pea lele leva honau tokotaha, ke toʻo mai ʻae oma, ʻo fakapito [ia ]ʻi he vai mahi, ʻo ne ʻai [ia ]ki he vaʻa kaho, pea ʻohake ke ne inu.
Et aussitôt un d'entre eux courut, et prit une éponge, et l'ayant remplie de vinaigre, la mit au bout d'un roseau, et lui en donna à boire.
49 Ka naʻe pehē ʻe he niʻihi, “Tuku ai pe, ka tau vakai pe haʻu ai ʻa ʻIlaisiā ke fakamoʻui ia.”
Mais les autres disaient: laisse, voyons si Elie viendra le sauver.
50 Pea kuo hili ʻae toe tangi leʻo lahi ʻa Sisu, naʻa ne tuku hake hono laumālie.
Alors Jésus ayant crié encore à haute voix, rendit l'esprit.
51 Pea vakai, kuo mavaeua leva ʻae puipui ʻoe falelotu lahi, mei he potu ʻi ʻolunga ʻo aʻu ki lalo; pea ngalulu ʻae fonua, pea mafahifahi ʻae ngaahi maka;
Et voici, le voile du Temple se déchira en deux, depuis le haut jusqu'en bas; et la terre trembla, et les pierres se fendirent.
52 Pea matoʻo ʻae ngaahi tanuʻanga; pea tuʻu hake ʻae sino ʻoe kau māʻoniʻoni niʻihi naʻe mohe,
Et les sépulcres s'ouvrirent, et plusieurs corps des Saints, qui étaient morts ressuscitèrent.
53 ‌ʻO nau haʻu mei honau ngaahi tanuʻanga ʻi he hili ʻene toetuʻu, ʻo ʻalu ki he kolo tapu, ʻo fakahā ʻakinautolu ki he tokolahi.
Et étant sortis des sépulcres après sa résurrection, ils entrèrent dans la sainte Citée, et se montrèrent à plusieurs.
54 Pea kuo mamata ʻae ʻeikitau, mo kinautolu naʻe ʻiate ia, ke leʻohi ʻa Sisu, ki he mofuike, mo e ngaahi meʻa ko ia naʻe fai, naʻa nau ilifia lahi, ʻonau pehē, “tā ko e moʻoni ko e ʻalo ʻeni ʻoe ʻOtua.”
Or le Centenier, et ceux qui avec lui gardaient Jésus, ayant vu le tremblement de terre, et tout ce qui venait d'arriver, eurent une fort grande peur, et dirent: certainement celui-ci était le Fils de Dieu.
55 Pea naʻe ai ʻae kau fefine tokolahi, [naʻe tutuʻu ]mei he mamaʻo ʻo vakai, naʻa nau muimui ʻia Sisu mei Kaleli, ʻonau tauhi ia:
Il y avait là aussi plusieurs femmes qui regardaient de loin, et qui avaient suivi Jésus depuis la Galilée, en le servant.
56 Ko honau niʻihi ko Mele Makitaline, mo Mele ko e faʻē ʻa Semisi mo Sose, mo e faʻē ʻae fānau ʻa Sepeti.
Entre lesquelles étaient Marie-Magdeleine; et Marie mère de Jacques et de Joses; et la mère des fils de Zébédée.
57 Pea hokosia ʻae efiafi, pea haʻu ʻae tangata koloaʻia mei ʻAlematea, ko Siosefa hono hingoa, ko e ākonga foki ia ʻa Sisu:
Et le soir étant venu, un homme riche d'Arimathée, nommé Joseph, qui même avait été Disciple de Jésus,
58 Pea naʻe ʻalu ia kia Pailato ʻo ne kole ʻae sino ʻo Sisu. Pea toki fekau ai ʻe Pailato ke ʻoatu ʻae sino.
Vint à Pilate, et demanda le corps de Jésus; et en même temps Pilate commanda que le corps fût rendu.
59 Pea kuo maʻu ʻe Siosefa ʻae sino, naʻa ne fakakoloa ʻaki ia ʻae tupenu mahuʻinga mo maʻa,
Ainsi Joseph prit le corps, et l'enveloppa d'un linceul net;
60 ‌ʻO ne fakatokoto ia ʻi hono fonualoto foʻou, ʻaia naʻa ne tā ʻi he loto maka: pea filifilihi ʻe ia ʻae maka lahi ki he matapā ʻoe fonualoto, pea [toki ]ʻalu ia.
Et le mit dans son sépulcre neuf, qu'il avait taillé dans le roc; et après avoir roulé une grande pierre à l'entrée du sépulcre, il s'en alla.
61 Pea naʻe nonofo ai, ʻo hangatonu mai ki he fonualoto, ʻa Mele Makitaline, pea mo e Mele ʻe taha.
Et là étaient Marie-Magdeleine et l'autre Marie, assises vis-à-vis du sépulcre.
62 Pea ʻi he pongipongi, ʻaia naʻe feholoi mo e [ʻaho ]teuteu, naʻe haʻu fakataha kia Pailato ʻae kau taulaʻeiki lahi mo e kau Fālesi,
Or le lendemain, qui est après la préparation [du Sabbat], les principaux Sacrificateurs et les Pharisiens s'assemblèrent vers Pilate,
63 ‌ʻonau pehē, “ʻEiki, ʻoku mau manatu naʻe lea ʻae kākā na ʻi heʻene kei moʻui, ‘Ka hili ʻae ʻaho ʻe tolu te u toetuʻu hake.’
Et lui dirent: Seigneur! il nous souvient que ce séducteur disait, quand il était encore en vie: dans trois jours je ressusciterai.
64 Ko ia ke ke fekau ke leʻohi maʻu ʻae fonualoto, ʻo hoko ki hono ʻaho tolu, telia naʻa haʻu ʻene kau ākonga ʻi he pō, ʻo kaihaʻasi ia, pea nau tala ki he kakai, ‘Kuo toetuʻu ia mei he mate: pea ʻe kovi lahi ai ʻae kākā ki mui ni ʻi he ʻuluaki.’
Commande donc que le sépulcre soit gardé sûrement jusques au troisième jour; de peur que ses Disciples ne viennent de nuit, et ne le dérobent, et qu'ils ne disent au peuple: il est ressuscité des morts; car cette dernière imposture serait pire que la première.
65 Pea pehē ʻe Pailato kiate kinautolu, “ʻOku ai hoʻomou kau leʻo: mou ō, ʻo faʻiteliha ki hono ngaohi ke maʻu.”
Mais Pilate leur dit: vous avez la garde; allez, et assurez-le comme vous l'entendrez.
66 Pea naʻa nau ʻalu, ʻo ngaohi ke maʻu ʻae fonualoto, ʻo pulusi ʻae maka, pea [fakanofo ]ʻae leʻo.
Ils s'en allèrent donc, et assurèrent le sépulcre, scellant la pierre, et y mettant des gardes.

< Mātiu 27 >