< Maʻake 1 >

1 Ko e kamataʻanga ʻoe ongoongolelei ʻa Sisu Kalaisi, ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua;
Le commencement de l'Evangile de Jésus-Christ, Fils de Dieu;
2 ‌ʻO hangē ko ia ʻoku tohi ʻi he kau palōfita, “Vakai, ʻoku ou fekau atu hoku fakamelomelo ke muʻomuʻa ʻi ho ʻao, ʻaia te ne teuteu ho hala kiate koe.
Selon qu'il est écrit dans les Prophètes: voici, j'envoie mon messager devant ta face, lequel préparera ta voie devant toi.
3 Ko e leʻo ʻoe tokotaha ʻoku kalanga ʻi he toafa, ‘Mou teuteu ʻae hala ʻoe ʻEiki, fakatonutonu hono ngaahi ʻaluʻanga.’”
La voix de celui qui crie dans le désert [est]: préparez le chemin du Seigneur, aplanissez ses sentiers.
4 Naʻe papitaiso ʻe Sione ʻi he toafa, mo ne malangaʻaki ʻae papitaiso ʻoe fakatomala ki he fakamolemole ʻoe angahala.
Jean baptisait dans le désert, et prêchait le Baptême de repentance, pour obtenir la rémission des péchés.
5 Pea naʻe ʻalu atu kiate ia ʻae fonua kotoa pē ko Siutea, pea mo kinautolu ʻo Selūsalema, ʻonau papitaiso kotoa pē ʻiate ia ʻi he vaitafe ko Sioatani, ʻo vete ʻenau ngaahi angahala.
Et tout le pays de Judée, et les habitants de Jérusalem allaient vers lui, et ils étaient tous baptisés par lui dans le fleuve du Jourdain, confessant leurs péchés.
6 Pea naʻe kofuʻaki ʻa Sione ʻae fulufuluʻi kāmeli, pea nonoʻo ʻaki hono konga loto ʻae kiliʻi manu; pea naʻa ne kai ʻae heʻe mo e meʻa huʻamelie ʻoe vao;
Or Jean était vêtu de poils de chameau, et il avait une ceinture de cuir autour de ses reins, et mangeait des sauterelles et du miel sauvage.
7 Pea naʻa ne malanga, ʻo pehē, “ʻOku muimui ʻiate au ʻae tokotaha ʻoku lahi kiate au, ko e nonoʻo ʻoe topuvaʻe ʻoʻona ʻoku ʻikai taau mo au ke u punou hifo ʻo vevete.
Et il prêchait, en disant: il en vient un après moi, qui est plus puissant que moi, duquel je ne suis pas digne de délier en me baissant la courroie des souliers.
8 Ko e moʻoni, kuo u papitaiso ʻaki ʻakimoutolu ʻae vai: ka te ne papitaiso ʻaki ʻakimoutolu ʻae Laumālie Māʻoniʻoni.”
Pour moi, je vous ai baptisés d'eau; mais il vous baptisera du Saint-Esprit.
9 Pea ʻi he ngaahi ʻaho ko ia, naʻe haʻu ʻa Sisu mei Nāsaleti ʻo Kaleli, pea papitaiso ia ʻe Sione ʻi Sioatani.
Or il arriva en ces jours-là que Jésus vint de Nazareth, ville de Galilée, et il fut baptisé par Jean au Jourdain.
10 Pea ʻalu hake leva ia mei he vai, pea ne mamata kuo mavaeua ʻae langi, pea maliu hifo ʻae Laumālie kiate ia, ʻo hangē ko e lupe:
Et en même temps qu'il sortait de l'eau, [Jean] vit les cieux se fendre, et le Saint-Esprit descendre sur lui comme une colombe.
11 Pea ongo mai ʻae leʻo mei he langi, [naʻe pehē], “Ko hoku ʻAlo ʻofaʻanga koe, ʻaia ʻoku ou fiemālie lahi ai.”
Et il y eut une voix des cieux, [disant]: tu es mon Fils bien-aimé, en qui j'ai mis toute mon affection.
12 Pea taki leva ia ʻe he Laumālie ki he toafa.
Et aussitôt l'Esprit le poussa [à se rendre] dans un désert.
13 Pea naʻe ʻi he toafa ia ʻi he ʻaho ʻe fāngofulu, ʻo ʻahiʻahiʻi ʻe Sētane; pea naʻe ʻi ai mo ia ʻae fanga manu kai vao; kae tauhi ia ʻe he kau ʻāngelo.
Et il fut là au désert quarante jours, étant tenté par Satan; et il était avec les bêtes sauvages, et les Anges le servaient.
14 Pea kuo fakahū ʻa Sione ki he fale fakapōpula, pea haʻu ʻa Sisu ki Kaleli, ʻo malangaʻaki ʻae ongoongolelei ʻoe puleʻanga ʻoe ʻOtua,
Or après que Jean eut été mis en prison, Jésus vint en Galilée, prêchant l'Evangile du Royaume de Dieu,
15 ‌ʻo ne pehē, “Kuo hokosia ʻae kuonga, pea ʻoku ofi ʻae puleʻanga ʻoe ʻOtua: mou fakatomala, pea tui ki he ongoongolelei.”
Et disant: le temps est accompli, et le Royaume de Dieu est approché; convertissez-vous, et croyez à l'Evangile.
16 Pea ʻi heʻene hāʻele ʻi he matātahi ʻo Kaleli, naʻa ne mamata kia Saimone, mo ʻAnitelū ko hono tokoua, ʻoku na lafo ʻae kupenga ki tahi: he ko e ongo toutai ika ʻakinaua.
Et comme il marchait près de la mer de Galilée, il vit Simon et André son frère, qui jetaient leurs filets dans la mer, car ils étaient pêcheurs.
17 Pea pehē ʻe Sisu kiate kinaua, “Mo muimui mai ʻiate au, pea te u ngaohi ʻakimoua ke mo toutai tangata.”
Et Jésus leur dit: suivez-moi, et je vous ferai pêcheurs d'hommes.
18 Pea naʻa na liʻaki leva, hona kupenga, ʻo muimui ʻiate ia.
Et ayant aussitôt quitté leurs filets, ils le suivirent.
19 Pea ʻalu siʻi atu ia, mo ne mamata kia Semisi ko e [foha ]ʻo Sepeti, mo Sione ko hono tokoua, naʻa na ʻi he vaka foki, ʻo pena honau kupenga.
Puis passant de là un peu plus avant, il vit Jacques fils de Zébédée, et Jean son frère, qui raccommodaient leurs filets dans la nacelle.
20 Pea ne ui leva ʻakinaua: pea naʻa na liʻaki ʻena tamai ko Sepeti ʻi he vaka mo e kau ngāue kuo unga, ka na muimui ʻiate ia.
Et aussitôt il les appela, et eux laissant leur père Zébédée dans la nacelle, avec les ouvriers, le suivirent.
21 Pea nau ō ki Kapaneume: pea hū leva ia ki he falelotu ʻi he ʻaho Sāpate, ʻo ne ako.
Puis ils entrèrent dans Capernaüm; et aussitôt après, au jour du Sabbat, étant entré dans la Synagogue, il enseignait.
22 Pea nau ofo ʻi heʻene akonaki: he naʻa ne akonakiʻi ʻakinautolu ʻo taau mo ia ʻoku mālohi, ka naʻe ʻikai hangē ko e kau tangata tohi.
Et ils s'étonnaient de sa doctrine; car il les enseignait comme ayant autorité, et non pas comme les Scribes.
23 Pea naʻe ʻi honau falelotu ʻae tangata naʻe ʻiate ia ʻae laumālie ʻuli: pea kalanga leva ia,
Or il se trouva dans leur Synagogue un homme qui avait un esprit immonde, qui s'écria,
24 ‌ʻo pehē, “E Sisu ʻo Nāsaleti, tuku ai pe; ko e hā ʻakimautolu kiate koe? Kuo ke haʻu ke fakaʻauha ʻakimautolu? ʻOku ou ʻilo koe, ko e tokotaha māʻoniʻoni ʻoe ʻOtua.”
En disant: Ha! qu'y a-t-il entre toi et nous, Jésus Nazarien? es-tu venu pour nous détruire? Je sais qui tu [es: tu es] le Saint de Dieu.
25 Pea lolomi ia ʻe Sisu, ʻo pehē, “Ke ke fakalongo pē, pea ke haʻu kituʻa ʻiate ia.”
Mais Jésus lui parla fortement, et lui dit: tais-toi, et sors de cet homme.
26 Pea kuo haehae ia ʻe he laumālie ʻuli, mo tangi ʻaki ʻae leʻo lahi, pea ne toki mahuʻi ʻiate ia.
Alors l'esprit immonde le tourmentant, et criant à haute voix, sortit de cet homme.
27 Pea naʻe ofo ai ʻakinautolu kotoa pē, ko ia ne nau fakafefehuʻiʻaki ai ʻiate kinautolu, ʻo pehē, “Ko e hā ʻae meʻa ko eni? Ko e hā ʻae akonaki foʻou ni? He ʻoku fekau ʻe ia ʻi he mālohi ki he kau laumālie ʻuli, pea ʻoku nau talangofua kiate ia.”
Et tous en furent étonnés, de sorte qu'ils se demandaient les uns aux autres, et disaient: qu'est ceci? quelle doctrine nouvelle est celle-ci? il commande avec autorité, même aux esprits immondes, et ils lui obéissent.
28 Pea naʻe mafola leva ʻa hono ongoongo ʻi he potu kotoa pē ʻo Kaleli.
Et sa renommée se répandit incessamment dans tout le pays des environs de la Galilée.
29 Pea kuo nau ʻalu mei he falelotu, naʻa nau hū, fakataha mo Semisi mo Sione, ki he fale ʻo Saimone mo ʻAnitelū.
Et aussitôt après étant sortis de la Synagogue, ils allèrent avec Jacques et Jean dans la maison de Simon et d'André.
30 Ka naʻe tokoto ʻae faʻē ʻae uaifi ʻo Saimone ʻoku mahaki ko e mofi; pea nau fakahā leva ia kiate ia.
Or la belle-mère de Simon était au lit, malade de la fièvre; et d'abord ils lui parlèrent d'elle.
31 Pea haʻu ia ʻo puke hono nima, ʻo ne fokotuʻu ia: pea mahuʻi leva ʻae mofi ʻiate ia, ʻo ne tauhi ʻakinautolu.
Et s'étant approché, il la releva, en la prenant par la main; et à l'instant la fièvre la quitta; et elle les servit.
32 Pea kuo efiafi, ʻo feʻunga mo e tō ʻae laʻā, mo ʻenau ʻomi kiate ia ʻakinautolu kotoa pē naʻe mahaki, mo kinautolu naʻe ulusino ai ʻae kau tēvolo.
Or le soir étant venu, comme le soleil se couchait, on lui apporta tous les malades, et les démoniaques,
33 Pea fakataha ʻae kolo kotoa pē ki he matapā.
Et toute la ville était assemblée devant la porte.
34 Pea fakamoʻui ʻe ia ʻae tokolahi naʻe mahaki ʻi he mahaki kehekehe, mo ne kapusi ʻae kau tēvolo tokolahi: pea ne taʻofi ke ʻoua ʻe lea ʻae kau tēvolo, koeʻuhi kuo nau ʻilo ia.
Et il guérit plusieurs malades qui avaient de différentes maladies; et chassa plusieurs démons hors [des possédés], et il ne permit point que les démons dissent qu'ils le connussent.
35 Pea pongipongi ai, naʻa ne tuʻu hake ʻoku teʻeki ʻaho, pea ʻalu ia kituaʻā ʻo mole atu ki he potu lala, pea lotu ai.
Puis au matin, comme il était encore fort nuit, s'étant levé, il sortit, et s'en alla en un lieu désert, et il priait là.
36 Pea muimui ʻiate ia ʻa Saimone, mo kinautolu naʻe ʻiate ia.
Et Simon, et ceux qui étaient avec lui, le suivirent.
37 Pea kuo ʻilo ia, pea nau pehē kiate ia, “ʻOku kumi kotoa pē kiate koe.”
Et l'ayant trouvé, ils lui dirent: tous te cherchent.
38 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ke tau ō ki he ngaahi potu kakai ʻoku ofi mai, koeʻuhi ke u malanga ai foki: he ko ia naʻaku haʻu ai.”
Et il leur dit: allons aux bourgades voisines, afin que j'y prêche aussi; car je suis venu pour cela.
39 Pea naʻe ʻalu ʻo malanga ʻe ia ʻi honau ngaahi falelotu ʻi Kāleli kotoa pē, mo ne kapusi ʻae kau tēvolo.
Il prêchait donc dans leurs Synagogues par toute la Galilée, et chassait les démons hors [des possédés].
40 Pea naʻe haʻu kiate ia ʻae kilia, naʻe kole kiate ia, ʻo tuʻulutui kiate ia, mo ne pehē kiate ia, “Kapau ko ho finangalo ʻoku ke faʻa fakamaʻa au.”
Et un lépreux vint à lui, le priant et se mettant à genoux devant lui, et lui disant: si tu veux, tu peux me rendre net.
41 Pea ʻaloʻofa ʻa Sisu, ʻo mafao atu hono nima, ʻo ala kiate ia, pea ne pehē ki ai, “Ko hoku loto ia; ke ke maʻa koe.”
Et Jésus étant ému de compassion étendit sa main, et le toucha, en lui disant: je le veux, sois net.
42 Pea kuo lea ia, mo ʻene mahuʻi leva ʻae kilia ʻiate ia, pea maʻa ai ia.
Et quand il eut dit cela, la lèpre se retira aussitôt de cet homme, et il fut net.
43 Pea ne naʻinaʻi mālohi kiate ia, pea toki fekau ke ne ʻalu:
Puis l'ayant menacé, il le renvoya incessamment,
44 ‌ʻo ne pehē ki ai, “Vakai ʻoua naʻa ke lea ki ha taha: ka ke ʻalu, ʻo fakahā Ko e ki he taulaʻeiki, mo ʻatu ʻae ngaahi meʻa naʻe fekau ʻe Mōsese koeʻuhi ko hoʻo fakamaʻa, ko e fakamoʻoni kiate kinautolu.”
Et lui dit: prends garde de n'en rien dire à personne; mais va, et te montre au Sacrificateur, et présente pour ta purification les choses que Moïse a commandées, pour leur servir de témoignage.
45 Ka naʻe ʻalu atu ia, ʻo ne kamata fakahā ʻo lahi, mo fanongonongo ʻae meʻa [ni], ko ia naʻe ʻikai ai ke toe faʻa ʻalu fakahā [ʻa Sisu ]ʻi he kolo, ka naʻe ʻi tuaʻā ia ʻi he ngaahi potu lala: pea naʻa nau haʻu mei he potu kotoa pē kiate ia.
Mais lui étant parti, commença à publier plusieurs choses, et à divulguer ce qui s'était passé; de sorte que Jésus ne pouvait plus entrer ouvertement dans la ville, mais il se tenait dehors en des lieux déserts; et de toutes parts on venait à lui.

< Maʻake 1 >