< Mātiu 2 >

1 Pea kuo ʻaloʻi ʻa Sisu ʻi Petelihema ʻi Siutea, ʻi he ngaahi ʻaho ʻo Helota ko e tuʻi, vakai, naʻe haʻu ʻae kau tangata poto mei he potu hahake ki Selūsalema,
Jésus étant né à Bethléem de Judée, aux jours du roi Hérode, voici que des Mages arrivèrent d’Orient à Jérusalem,
2 ‌ʻO pehē, “ʻOku ʻi fē ia ʻaia kuo ʻaloʻi ko e Tuʻi ʻoe kakai Siu? He kuo mau mamata ʻi he potu hahake ki hono fetuʻu, pea kuo mau haʻu ke hū kiate ia.”
disant: « Où est le roi des Juifs qui vient de naître? Car nous avons vu son étoile en Orient, et nous sommes venus l’adorer. »
3 Pea kuo fanongo ai ʻa Helota ko e tuʻi, naʻe puputuʻu ia, mo Selūsalema kotoa pē mo ia.
Ce que le roi Hérode ayant appris, il fut troublé, et tout Jérusalem avec lui.
4 Pea kuo fakakātoa ʻe ia ʻae kau taulaʻeiki lahi kotoa pē mo e kau tangata tohi ʻoe kakai, naʻe fakapapau ia meiate kinautolu pe ʻaloʻi ʻi fē ʻae Kalaisi.
Il assembla tous les Princes des prêtres et les scribes du peuple, et s’enquit auprès d’eux où devait naître le Christ.
5 Pea nau pehēange kiate ia, “ʻI Petelihema ʻi Siutea: he ʻoku pehē hono tohi he palōfita.
Ils lui dirent: « A Bethléem de Judée, selon ce qui a été écrit par le prophète:
6 ‘Ko Koe Petelihema, ʻi he fonua ʻo Siuta, ʻoku ʻikai ʻaupito ko e siʻi hifo Koe ʻi he ngaahi ʻEiki ʻo Siuta: koeʻuhi ʻe haʻu meiate Koe ha Pule, ʻaia te ne puleʻi hoku kakai ko ʻIsileli.”
Et toi, Bethléem, terre de Juda, tu n’es pas la moindre parmi les principales villes de Juda, car de toi sortira un Chef qui doit paître Israël, mon peuple. »
7 Pea toki fekau fakafufū ʻe Helota ke haʻu ʻae kau tangata poto, pea fehuʻi fakapapau kiate kinautolu pe naʻe hā mai ʻanefē ʻae fetuʻu.
Alors Hérode, ayant fait venir secrètement les Mages, apprit d’eux la date précise à laquelle l’étoile était apparue.
8 Pea ne fekau ʻakinautolu ki Petelihema, ʻo ne pehē, “Mou ʻalu ʻo kumi lahi ki he tamasiʻi, pea ka mou ka ʻilo ia, mou fakahā mai kiate au, koeʻuhi ke u ʻalu atu ʻo hū foki kiate ia.”
Et il les envoya à Bethléem en disant: « Allez, informez-vous exactement de l’Enfant, et lorsque vous l’aurez trouvé, faites-le-moi savoir, afin que moi aussi j’aille l’adorer. »
9 Pea kuo nau fanongo ki he tuʻi, pea nau ʻalu; pea vakai, ko e fetuʻu naʻa nau mamata ai ʻi he potu hahake, naʻe ʻalu muʻomuʻa ʻiate kinautolu, ʻo aʻu ki he potu naʻe ʻi ai ʻae tamasiʻi pea tuʻu mei ai ʻi ʻolunga.
Ayant entendu les paroles du roi, ils partirent. Et voilà que l’étoile qu’ils avaient vue en Orient allait devant eux, jusqu’à ce que, venant au-dessus du lieu où était l’Enfant, elle s’arrêta.
10 Pea ʻi heʻenau mamata ki he fetuʻu, naʻa nau fiefia ʻi he fiefia lahi ʻaupito.
A la vue de l’étoile, ils se réjouirent d’une grande joie.
11 Pea ʻi heʻenau hū ki he fale, naʻa nau mamata ki he tamasiʻi naʻe ʻi heʻene faʻē ko Mele, mo nau fakatōmapeʻe ʻo hū kiate ia; pea kuo nau vete ʻenau koloa, naʻa nau ʻoatu kiate ia ʻae ngaahi meʻaʻofa; ko e koula, mo e laipeno, mo e mula.
Ils entrèrent dans la maison, trouvèrent l’Enfant avec Marie, sa mère, et, se prosternant, ils l’adorèrent; puis, ouvrant leurs trésors, ils lui offrirent en présent de l’or, de l’encens et de la myrrhe.
12 Pea ʻi he valokia ʻakinautolu ʻe he ʻOtua ʻi he misi, ke ʻoua te nau toe ʻalu kia Helota, naʻa nau ʻalu ki honau fonua ʻi ha hala kehe.
Mais ayant été avertis en songe de ne pas retourner vers Hérode, ils regagnèrent leur pays par un autre chemin.
13 Pea kuo ʻalu ʻakinautolu, ʻiloange, kuo hā mai ha ʻāngelo ʻae ʻEiki kia Siosefa ʻi he misi, ʻo ne pehē, “Tuʻu hake ʻo ʻave ʻae tamasiʻi mo ʻene faʻē, pea ke holatakiʻi ki ʻIsipite, pea ke nofo ai ke ʻoua ke u fakahā kiate koe: koeʻuhi ʻe kumi ʻe Helota ʻae tamasiʻi ke tāmateʻi ia.”
Après leur départ, voici qu’un ange du Seigneur apparut à Joseph pendant son sommeil, et lui dit: « Lève-toi, prends l’Enfant et sa mère, fuis en Égypte et restes-y jusqu’à ce que je t’avertisse; car Hérode va rechercher l’Enfant pour le faire périr. »
14 Pea tuʻu hake ia, ʻo ne ʻave ʻae tamasiʻi mo ʻene faʻē ʻi he pō, ʻo ʻalu ki ʻIsipite:
Joseph se leva, et la nuit même, prenant l’Enfant avec sa mère, il se retira en Égypte.
15 Pea naʻe ʻi ai ia ʻo aʻu ki he mate ʻa Helota: ke fakamoʻoni ʻaia naʻe folofolaʻaki ʻe he ʻEiki ʻi he palōfita, ʻo pehē, “Kuo u ui mai hoku foha mei ʻIsipite.”
Et il y resta jusqu’à la mort d’Hérode, afin que s’accomplît ce qu’avait dit le Seigneur par le Prophète: « J’ai rappelé mon fils d’Égypte. »
16 Pea kuo toki ʻilo ʻe Helota kuo kākaaʻi ia ʻe he kau tangata poto, pea ʻita lahi ʻaupito, mo ne fekau atu ki Petelihema mo e ngaahi potu ofi ki ai, ke tāmateʻi ʻae tamaiki tangata kotoa pē, ngata ʻi he ua taʻu ʻo ʻenau lahi ʻo fai ki mui; ʻo fakatatau ki he ʻaho naʻa ne fehuʻi fakapapau ai ki he kau tangata poto.
Alors Hérode, voyant que les Mages s’étaient joués de lui, entra dans une grande colère, et envoya tuer tous les enfants qui étaient dans Bethléem et dans les environs, depuis l’âge de deux ans et au-dessous, d’après la date qu’il connaissait exactement par les Mages.
17 Pea naʻe toki fakamoʻoni ʻaia naʻe lea ʻaki ʻe he palōfita ko Selemaia, ʻo pehē,
Alors fut accompli l’oracle du prophète Jérémie disant:
18 “Naʻe ongoʻi ʻi Lama ʻae leʻo, ko e lāunga, mo e tangi, mo e tangilāulau, ko e tēngihia ʻe Lesieli ʻene fānau, pea ʻikai te ne tali ʻae fiemālie, koeʻuhi kuo ʻikai ʻakinautolu.”
Une voix a été entendue dans Rama, des plaintes et des cris lamentables: Rachel pleure ses enfants; et elle n’a pas voulu être consolée, parce qu’ils ne sont plus.
19 Ka kuo mate ʻa Helota, pea vakai, naʻe hā mai ha ʻāngelo ʻae ʻEiki kia Siosefa ʻi he misi ʻi ʻIsipite,
Hérode étant mort, voici qu’un ange du Seigneur apparut en songe à Joseph dans la terre d’Égypte,
20 ‌ʻO ne pehē, “Tuʻu hake, pea ʻave ʻae tamasiʻi mo ʻene faʻē, pea ʻalu ki he fonua ʻo ʻIsileli; he kuo mate ʻakinautolu naʻe kumi ki he moʻui ʻae tamasiʻi.”
et lui dit: « Lève-toi, prends l’Enfant et sa mère, et va dans la terre d’Israël, car ceux qui en voulaient à la vie de l’Enfant sont morts. »
21 Pea tuʻu hake ia ʻo ʻave ʻae tamasiʻi mo ʻene faʻē, pea haʻu ki he fonua ʻo ʻIsileli.
Joseph s’étant levé, prit l’Enfant et sa mère, et vint dans la terre d’Israël.
22 Ka ʻi heʻene fanongo ʻoku pule ʻa ʻAkileosi ʻi Siutea ko e fetongi ʻo ʻene tamai ko Helota, naʻe manavahē ia ke ʻalu ki ai: pea ʻi he valoki ia ʻe he ʻOtua ʻi he misi, naʻa ne afe ki he ngaahi potu ʻo Kaleli:
Mais, apprenant qu’Archélaüs régnait en Judée à la place d’Hérode, son père, il n’osa y aller, et, ayant été averti en songe, il se retira dans la Galilée
23 Pea haʻu ia ʻo nofo ʻi he kolo ko Nāsaleti: koeʻuhi ke fakamoʻoni ʻaia naʻe lea ʻaki ʻe he kau palōfita, “ʻE ui ia ko e Nāsaline.”
et vint habiter une ville nommée Nazareth, afin que s’accomplît ce qu’avaient dit les prophètes: « Il sera appelé Nazaréen. »

< Mātiu 2 >