< Maʻake 11 >

1 Pea kuo nau ofi ki Selūsalema, [ʻo hoko ]ki Petefesi, mo Pētani, ʻi he moʻunga ʻoe ʻOlive, pea ne fekau atu ʻene ākonga ʻe toko ua,
Comme ils approchaient de Jérusalem, aux environs de Betphagé et Béthanie, vers la montagne des Oliviers, Jésus envoya deux de ses disciples,
2 ‌ʻO ne pehē kiate kinaua, “Mo ō ki he potu kakai ʻoku hangatonu mai: pea ka mo ka hū ki ai, te mo ʻilo leva ʻae ʻuhiki [ʻoe ʻasi ]kuo noʻotaki, ʻoku teʻeki heka ai ha tangata; vevete ia, mo taki mai.
en leur disant: « Allez au village qui est devant vous; dès que vous y serez entrés, vous trouverez un ânon attaché, sur lequel nul homme ne s’est encore assis: détachez-le et amenez-le-moi.
3 Pea ka pehē ʻe ha taha kiate kimoua, ‘Ko e hā ʻoku mo fai ai eni?’ Mo pehēange, ‘ʻOku ʻaonga ia ki he ʻEiki;’ pea te ne tuku leva ke ʻomi ia ki heni.”
Et si quelqu’un vous dit: Que faites-vous? répondez: Le Seigneur en a besoin; et aussitôt il va le renvoyer ici. »
4 Pea naʻa na ō, ʻo na ʻilo ʻae ʻuhiki [ʻoe ʻasi ]ʻoku noʻotaki ʻituʻa ʻi he matapā, ʻi he potu ʻoe tefitoʻi hala; pea na vevete ia.
S’en étant allés, les disciples trouvèrent un ânon attaché à une porte, en dehors, au tournant du chemin, et ils le détachèrent.
5 Pea pehē ʻe he niʻihi naʻe tuʻu ʻi ai kiate kinaua, “Ko e hā ʻamoua ʻoku mo vete ai ʻae ʻuhiki ʻoe ʻasi?”
Quelques-uns de ceux qui étaient là leur dirent: « Que faites-vous de détacher cet ânon? »
6 Pea naʻa na lea kiate kinautolu ʻo hangē ko ia naʻe fekau ʻe Sisu: pea naʻe tuku ʻakinaua ke na ō.
Ils répondirent comme Jésus le leur avait commandé, et on les laissa faire.
7 Pea naʻa na ʻomi ʻae ʻuhiki kia Sisu, pea na ʻai ki ai hona ngaahi kofu; pea heka ia ki ai.
Et ils amenèrent l’ânon à Jésus, et ils mirent dessus leurs manteaux, et Jésus s’y assit.
8 Pea folahi ʻe he tokolahi honau ngaahi kofu ʻi he hala; pea tutuʻu hifo ʻe he niʻihi ʻae ʻuluʻuluʻi ʻakau, ʻo falikiliki ʻaki ʻae hala.
Un grand nombre étendirent leurs manteaux le long de la route; d’autres, ayant coupé des branches d’arbres, en jonchèrent le chemin.
9 Pea ko kinautolu naʻe muʻomuʻa, mo kinautolu naʻe muimui, naʻa nau kalanga, ʻo pehē, “Hosana; ‘ʻOku monūʻia ia ʻoku haʻu ʻi he huafa ʻo Sihova!
Et ceux qui marchaient devant, et ceux qui suivaient, criaient: « Hosanna! Béni soit celui qui vient au nom du Seigneur!
10 Ke monūʻia ʻae puleʻanga ʻo ʻetau tamai ko Tevita, ʻaia ʻoku haʻu ʻi he huafa ʻo Sihova: Hosana ʻi he fungani māʻolunga.”
Béni soit le règne de David notre père, qui va commencer! Hosanna au plus haut des cieux! »
11 Pea hoko ʻa Sisu ki Selūsalema, pea [hū ]ki he falelotu lahi: pea kuo vakai foli ʻe ia ʻae meʻa kotoa pē [ʻi ai, ]pea kuo hokosia ʻae efiafi, naʻa nau ō ki Pētani mo e toko hongofulu ma toko ua.
Et il entra à Jérusalem, dans le temple; et ayant observé toutes choses, comme déjà l’heure était avancée, il s’en alla à Béthanie avec les Douze.
12 Pea pongipongi ai, ʻi heʻenau haʻu mei Pētani, naʻe fiekaia ia:
Le lendemain, après qu’ils furent sortis de Béthanie, il eut faim.
13 Pea sio mamaʻo atu ia ki he ʻakau ko e fiki ʻoku lau, pea ʻalu ia, ʻo kumi pe te ne ʻilo ai ha [fua ]pe ʻikai: pea ʻi heʻene hoko ki ai, naʻe ʻikai te ne ʻilo ha meʻa ka ko e lau pe; he naʻe kei tuai ʻae toʻukai fiki.
Apercevant de loin un figuier couvert de feuilles, il s’avança pour voir s’il n’y trouverait pas quelque fruit; et s’en étant approché, il n’y trouva que des feuilles; car ce n’était pas la saison des figues.
14 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange ki ai, “Ngata ʻi heni ke ʻoua naʻa toe kai ʻeha taha ha fua ʻiate koe ʻo lauikuonga.” Pea fanongo ki ai ʻene kau ākonga. (aiōn g165)
Alors il dit au figuier: « Qu’à jamais personne ne mange plus de ton fruit! » Ce que ses disciples entendirent. (aiōn g165)
15 Pea naʻa nau haʻu ki Selūsalema: pea hū ʻa Sisu ki he falelotu lahi, ʻo ne kamata kapusi kituʻa ʻakinautolu naʻe fefakatauʻaki ʻi he falelotu lahi, mo ne fulihi ʻae ngaahi palepale ʻoe kau fetongi paʻanga, mo e ngaahi nofoʻa ʻonautolu naʻe fakatau lupe;
Ils arrivèrent à Jérusalem. Jésus étant entré dans le temple, se mit à chasser ceux qui vendaient et achetaient dans le temple, et il renversa les tables des changeurs, et les sièges de ceux qui vendaient des colombes,
16 Pea naʻe ʻikai tuku ʻe ia ke ʻalu ha taha mo [ʻene ]kavenga ʻi he falelotu lahi.
et il ne souffrait pas que personne transportât aucun objet à travers le temple.
17 Pea ako ia, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “ʻIkai kuo tohi, ‘Ko hoku fale ʻe ui ko e falelotu ki he kakai kotoa pē?’ Ka kuo mou ngaohi ia ko e ʻana ʻoe kau kaihaʻa.”
Et il enseignait, en disant: « N’est-il pas écrit: Ma maison sera appelée une maison de prière pour toutes les nations? Mais vous, vous en avez fait une caverne de voleurs. »
18 Pea fanongo ki ai ʻae kau tangata tohi mo e kau taulaʻeiki lahi, pea nau fifili pe fēfeeʻi ʻenau tāmateʻi ia: he naʻa nau manavahē kiate ia, koeʻuhi kuo ofo ʻae kakai fulipē ʻi heʻene akonaki.
Ce qu’ayant entendu, les Princes des prêtres et les scribes cherchaient les moyens de le faire périr; car ils le craignaient, parce que tout le peuple admirait sa doctrine.
19 Pea kuo hokosia ʻae efiafi, ne ʻalu ia mei he kolo.
Le soir étant venu, Jésus sortit de la ville.
20 Pea pongipongi ai, ʻi heʻenau liu mai, ne nau vakai ki he ʻakau ko e fiki kuo mate mei hono aka.
Or, en repassant de grand matin, les disciples virent le figuier desséché jusqu’à la racine.
21 Pea fakamanatu ʻe Pita, ʻo ne pehē kiate ia, “ʻEiki, vakai, ko e fiki naʻa ke tukitalaʻi kuo mate ia.”
Et Pierre, se ressouvenant, dit à Jésus: « Maître, voilà que le figuier que tu as maudit a séché. »
22 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange kiate kinautolu, “Mou maʻu ʻae tui ki he ʻOtua.
Jésus leur répondit: « Ayez foi en Dieu.
23 He ʻoku ou tala moʻoni atu kiate kimoutolu, Ko ia ia te ne pehē ki he moʻunga ni, Hiki koe, pea lī koe ki he tahi; pea ʻikai fakataʻetaʻetui hono loto, ka ʻoku ne tui ʻe hoko ʻae ngaahi meʻa ʻoku ne lea ʻaki, ʻe hoko ʻaia kotoa pē ʻoku ne lea ki ai.
Je vous le dis, en vérité, si quelqu’un dit à cette montagne: Ôte-toi de là, et te jette dans la mer, et s’il ne doute pas dans son cœur, mais qu’il croie que ce qu’il dit arrivera, il le verra s’accomplir.
24 Ko ia ʻoku ou pehē ai kiate kimoutolu, Ko e meʻa kotoa pē ʻoku mou holi ki ai, ʻoka mou ka lotu, tui ʻoku mou maʻu [ia], pea te mou maʻu.
C’est pourquoi, je vous le dis, tout ce que vous demanderez dans la prière, croyez que vous l’obtiendrez, et vous le verrez s’accomplir.
25 Pea ʻoka mou ka tuʻu ʻo lotu, fakamolemole, ʻo kapau ʻoku mou koviʻia ʻi ha taha; koeʻuhi ke fakamolemolea ʻe hoʻomou Tamai ʻoku ʻi he langi hoʻomou ngaahi hia.
Lorsque vous êtes debout pour faire votre prière, si vous avez quelque chose contre quelqu’un, pardonnez, afin que votre Père qui est dans les cieux vous pardonne aussi vos offenses.
26 Pea ka ʻikai te mou fakamolemole, pea ʻe ʻikai fakamolemolea ʻe hoʻomou Tamai ʻoku ʻi he langi hoʻomou ngaahi angahala.”
[Si vous ne pardonnez pas, votre Père qui est dans les cieux ne vous pardonnera pas non plus vos offenses.] »
27 Pea naʻa nau toe haʻu ki Selūsalema: pea ʻi heʻene hāʻele ʻi he falelotu lahi, naʻe haʻu kiate ia ʻae kau taulaʻeiki lahi, mo e kau tangata tohi, mo e mātuʻa,
Ils arrivèrent de nouveau à Jérusalem. Pendant que Jésus se promenait dans le temple, les Princes des prêtres, les scribes et les Anciens s’approchèrent de lui,
28 ‌ʻonau pehē kiate ia, “Ko e pule fē ʻoku ke fai ai ʻae ngaahi meʻa ni? Pea ko hai ia naʻa ne tuku kiate koe ʻae pule ke fai ʻae ngaahi meʻa ni?”
et lui dirent: « Par quel pouvoir faites-vous ces choses? Qui vous a donné pouvoir de les faire? »
29 Pea lea ʻa Sisu, ʻo ne pehēange kiate kinautolu, “Te u fehuʻi kiate kimoutolu foki ki he meʻa ʻe taha, pea mou tala mai kiate au, pea teu tala atu ai kiate kimoutolu ʻae pule ko ia ʻoku ou fai ai ʻae ngaahi meʻa ni.
Jésus leur dit: « Je vous ferai, moi aussi, une question; répondez-moi et je vous dirai par quel pouvoir je fais ces choses.
30 Ko e papitaiso ʻa Sione, naʻe mei he langi ia? Pe mei he tangata? Tala mai.”
Le baptême de Jean, était-il du ciel ou des hommes? Répondez-moi. »
31 Pea naʻe fealēleaʻaki ʻakinautolu, ʻo pehē, “Kapau te tau pehē, ‘Mei he langi;’ pea ʻe pehē mai ʻe ia, ‘Ko e hā naʻe ʻikai ai te mou tui kiate ia?’
Mais ils faisaient en eux-mêmes cette réflexion: « Si nous répondons: Du ciel, il dira: Pourquoi donc n’avez-vous pas cru en lui.
32 Ka tau ka pehē, ‘Mei he tangata;’” ʻoku tau manavahē ki he kakai: he ʻoku nau pehē kotoa pē, ko e palōfita moʻoni ʻa Sione.
Si nous répondons: des hommes… » Ils craignaient le peuple; car tous tenaient Jean pour un véritable prophète.
33 Pea ne nau lea, ʻo pehēange kia Sisu, “ʻOku ʻikai te mau ʻilo.” Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehē kiate kinautolu, “Pea ʻe ʻikai te u tala atu kiate kimoutolu ʻae pule ko ia ʻoku ou fai ai ʻae ngaahi meʻa ni.”
Ils répondirent donc à Jésus: « Nous ne savons — Et moi, dit Jésus, je ne vous dirai pas non plus par quelle autorité je fais ces choses. »

< Maʻake 11 >