< Maʻake 10 >

1 Pea naʻe mahuʻi mei ai ia, ʻo haʻu ki he mata fonua ʻo Siutea, ʻi he kauvai ʻe taha ʻo Sioatani: pea toe fakataha ʻae kakai kiate ia; pea ne toe akonakiʻi ʻakinautolu, ʻo hangē ko ʻene faʻa fai.
Étant parti de ce lieu, Jésus vint aux confins de la Judée, au delà du Jourdain; et le peuple s’assembla de nouveau près de lui, et, suivant sa coutume, il recommença à les enseigner.
2 Pea haʻu ʻae kau Fālesi, ʻonau fehuʻi ʻahiʻahi kiate ia, “ʻOku ngofua ke tukuange ʻe he tangata [ʻa hono ]uaifi?”
Les Pharisiens l’ayant abordé lui demandèrent s’il était permis à un mari de répudier sa femme: c’était pour le mettre à l’épreuve.
3 Pea lea ia, ʻo pehēange kiate kinautolu, “Ko e hā naʻe fekau ʻe Mōsese kiate kimoutolu?”
Il leur répondit: « Que vous a ordonné Moïse? »
4 Pea nau pehē, “Naʻe tuku ʻe Mōsese ke tohi ʻae tohi fakamavae, pea tukuange [ia].”
Ils dirent: « Moïse a permis de dresser un acte de divorce et de répudier. »
5 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange kiate kinautolu, “Ko e meʻa ʻi he fefeka ʻo homou loto naʻa ne tohi ai ʻae fekau ni kiate kimoutolu.
Jésus leur répondit: « C’est à cause de la dureté de votre cœur qu’il vous a donné cette loi.
6 Kae talu mei he kamataʻanga ʻi he fakatupu naʻe ngaohi ʻakinaua ʻe he ʻOtua ‘ko e tangata mo e fefine.’
Mais au commencement de la création, Dieu les fit homme et femme.
7 ‘Pea ko e meʻa ko ia ʻe tukuange ai ʻe he tangata ʻa ʻene tamai mo ʻene faʻē, kae pikitai ki hono uaifi;
À cause de cela, l’homme quittera son père et sa mère, et s’attachera à sa femme,
8 pea ʻe hoko ʻakinaua ko e kakano pe taha:’ ko ia ʻoku ʻikai ai ke na kei ua ka ko e kakano pe taha.
et les deux ne feront qu’une seule chair. » Ainsi ils ne sont plus deux, mais ils sont une seule chair.
9 Ko ia foki kuo fakataha ʻe he ʻOtua, ke ʻoua naʻa fakamavae ʻe ha tangata.”
Que l’homme donc ne sépare pas ce que Dieu a uni! »
10 Pea toe ʻeke ʻe heʻene kau ākonga kiate ia ʻi he fale ki he meʻa ko ia.
Lorsqu’ils furent dans la maison, ses disciples l’interrogèrent encore sur ce sujet,
11 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ko ia ia ʻe tukuange hono uaifi, pea fakamaʻu mo ha taha kehe, ʻoku tono fefine ia kiate ia.
et il leur dit: « Quiconque répudie sa femme et en épouse une autre, commet un adultère à l’égard de la première.
12 Pea kapau ʻe tukuange ʻe he fefine ʻa hono husepāniti, pea fakamaʻu mo ha taha kehe, ʻoku tono tangata ia.”
Et si une femme répudie son mari et en épouse un autre, elle se rend adultère. »
13 Pea naʻa nau ʻomi ʻae tamaiki iiki kiate ia, koeʻuhi ke ne ala kiate kinautolu: pea lolomi ʻe he kau ākonga [ʻakinautolu ]naʻe ʻomi ʻakinautolu.
On lui amena des petits enfants pour qu’il les touchât. Mais les disciples réprimandaient ceux qui les présentaient.
14 Ka ʻi he ʻafio ki ai ʻa Sisu, pea tuputāmaki lahi ia, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Tuku ke haʻu kiate au ʻae tamaiki iiki, pea ʻoua naʻa taʻofi ʻakinautolu; he ʻoku ʻoe kakai pehē ʻae puleʻanga ʻoe ʻOtua.
Jésus, à cette vue, fut indigné et leur dit: « Laissez les petits enfants venir à moi, et ne les en empêchez pas; car le royaume des cieux est à ceux qui leur ressemblent.
15 Ko e moʻoni ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Ko ia ia ʻe ʻikai te ne maʻu ʻae puleʻanga ʻoe ʻOtua ʻo hangē ko ha tamasiʻi siʻi, ʻe ʻikai hū ia ki ai.”
Je vous le dis, en vérité, quiconque ne recevra pas comme un petit enfant le royaume de Dieu, n’y entrera point. »
16 Pea fua hake ʻe ia ʻakinautolu ʻi hono nima, ʻo hilifaki hono nima kiate kinautolu, mo ne tāpuakiʻi ʻakinautolu.
Puis il les embrassa, et les bénit en leur imposant les mains.
17 Pea ʻi heʻene hāʻele atu ki he hala, naʻe lele mai ʻae tokotaha, ʻo tūʻulutui kiate ia, mo fehuʻi kiate ia, [ʻo pehē], “ʻEiki lelei, ko e hā teu fai ke u maʻu ai ʻae moʻui taʻengata?” (aiōnios g166)
Comme il sortait pour se mettre en chemin, quelqu’un accourut, et se jetant à genoux devant lui, lui demanda: « Bon Maître, que dois-je faire pour avoir en héritage la vie éternelle? » (aiōnios g166)
18 Pea pehē ʻe Sisu kiate ia, “Ko e hā ʻoku ke ui ai au ko e lelei? Ko e tokotaha pe ʻoku lelei, ʻaia ko e ʻOtua.
Jésus lui dit: « Pourquoi m’appelles-tu bon? Il n’y a de bon que Dieu seul.
19 ‌ʻOku ke ʻilo ʻae ngaahi fekau, ‘ʻOua naʻa ke tono fefine, ʻOua naʻa ke fakapō, ʻOua naʻa ke kaihaʻa, ʻOua naʻa ke fakamoʻoni loi, ʻOua naʻa ke kākā, Fakaʻapaʻapa ki hoʻo tamai mo hoʻo faʻē.’”
Tu connais les commandements: Ne commets pas d’adultère, ne tue pas, ne dérobe pas, ne porte pas de faux témoignage, abstiens-toi de toute fraude, honore ton père et ta mère. »
20 Pea ne lea, ʻo pehēange kiate ia, “ʻEiki, kuo u fai eni kotoa pē talu ʻeku kei siʻi.”
Il lui répondit: « Maître, j’ai observé toutes ces choses dès ma jeunesse. »
21 Pea sio ki ai ʻa Sisu mo ʻofa kiate ia, mo ne pehē kiate ia, “Ko e meʻa ʻe taha ʻoku ke kei hala ai: ke ke ʻalu, ʻo fakatau ʻaia kotoa pē ʻoku ʻaʻau, pea ke foaki ki he masiva, pea te ke maʻu ʻae koloa ʻi he langi: pea ke haʻu, ʻo fua ʻae ʻakau māfasia, mo muimui ʻiate au.”
Jésus, l’ayant regardé, l’aima et lui dit: « Il te manque une chose; va, vends tout ce que tu as, donne-le aux pauvres, et tu auras un trésor dans le ciel; puis viens, et suis-moi. »
22 Pea naʻe puputuʻu ia ʻi he lea ko ia, pea ʻalu atu kuo mamahi; he naʻe lahi ʻene koloa.
Mais lui, affligé de cette parole, s’en alla tout triste; car il avait de grands biens.
23 Pea vakai foli ʻe Sisu, pea ne pehē ki heʻene kau ākonga, “Ko e meʻa faingataʻa ʻaupito kiate kinautolu ʻoku maʻu koloa ke hū ki he puleʻanga ʻoe ʻOtua!”
Et Jésus, jetant ses regards autour de lui, dit à ses disciples: « Qu’il est difficile à ceux qui ont les biens de ce monde d’entrer dans le royaume de Dieu! »
24 Pea ofo ʻae kau ākonga ʻi heʻene ngaahi lea. Ka naʻe toe lea ʻa Sisu, ʻo pehēange kiate kinautolu, “Fānau ʻe faingataʻa ʻaupito kiate kinautolu ʻoku falala ki he koloa ke hū ki he puleʻanga ʻoe ʻOtua!
Comme les disciples étaient étonnés de ses paroles, Jésus reprit: « Mes petits enfants, qu’il est difficile à ceux qui se confient dans les richesses, d’entrer dans le royaume de Dieu!
25 ‌ʻOku faingofua ke hū ʻae kāmeli ʻi he avaʻi hui, ʻi he hū ʻae tangata koloaʻia ki he puleʻanga ʻoe ʻOtua.”
Il est plus aisé à un chameau de passer par le trou d’une aiguille, qu’à un riche d’entrer dans le royaume de Dieu. »
26 Pea naʻa nau mātuʻaki ofo fakamanavahē, ʻonau fepehēʻaki, “Pea ko hai ʻe moʻui?”
Et ils étaient encore plus étonnés, et ils se disaient les uns aux autres: « Qui peut donc être sauvé? »
27 Pea vakai ʻa Sisu kiate kinautolu, ʻo ne pehē, “ʻOku ʻikai faʻa fai [eni ]ʻe he tangata, ka ko e ʻOtua pe: he ʻoku faʻa fai ʻe he ʻOtua ʻae meʻa kotoa pē.”
Jésus les regarda, et dit: « Aux hommes cela est impossible, mais non à Dieu: car tout est possible à Dieu. »
28 Pea toki pehē ʻe Pita kiate ia, “Vakai, kuo mau liʻaki ʻae meʻa kotoa pē, ʻo muimui ʻiate koe.”
Alors Pierre, prenant la parole: « Voici, lui dit-il, que nous avons tout quitté pour te suivre. »
29 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange, “Ko e moʻoni ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, ʻOku ʻikai ha tangata kuo ne liʻaki ʻae fale, pe ko e ngaahi kāinga, pe ha ngaahi tuofefine, pe ko e tamai, pe ko e faʻē, pe ha uaifi, pe ha fānau, pe ko e fonua, koeʻuhi ko au, pea mo e ongoongolelei,
Jésus répondit: « Je vous le dis en vérité, nul ne quittera sa maison, ou ses frères, ou ses sœurs, ou son père, ou sa mère, ou ses enfants, ou ses champs, à cause de moi et à cause de l’Evangile,
30 Ka te ne maʻu ʻo taki teau ʻi he moʻui ni, ko e fale, mo e kāinga, mo e tuofefine, mo e faʻē, mo e fānau, mo e fonua, fakataha mo e fakatanga; pea ʻi he maama ʻe haʻu ko e moʻui taʻengata. (aiōn g165, aiōnios g166)
qu’il ne reçoive maintenant, en ce temps présent, cent fois autant: maisons, frères, sœurs, mères, enfants et champs, au milieu même des persécutions, et dans le siècle à venir, la vie éternelle. (aiōn g165, aiōnios g166)
31 Ka ko e tokolahi ʻoku muʻomuʻa ʻe muimui; pea ʻe muʻomuʻa ʻae muimui.”
Et plusieurs des derniers seront les premiers, et des premiers, les derniers. »
32 Pea kuo nau fononga ʻi he hala ki Selūsalema; pea muʻomuʻa atu ʻa Sisu ʻiate kinautolu: pea ofo ai ʻakinautolu; pea nau manavahē ʻi heʻenau muimui. Pea ne toe ʻave ʻae toko hongofulu ma toko ua, ʻo ne kamata tala kiate kinautolu ʻae ngaahi meʻa ʻe hoko kiate ia,
Or, ils étaient en chemin pour monter à Jérusalem, et Jésus marchait devant eux; ils s’en étonnaient et ils le suivaient avec crainte. Jésus, de nouveau, prenant à part les Douze, se mit à leur dire ce qui devait lui arriver:
33 [ʻO ne pehē], “Vakai, ʻoku tau ʻalu hake ki Selūsalema; pea ʻe tukuange ʻae Foha ʻoe tangata ki he kau taulaʻeiki lahi, mo e kau tangata tohi; pea te nau fakamaau ia ke mate, ʻo tukuange ia ki he Senitaile;
« Voici que nous montons à Jérusalem, et le Fils de l’homme sera livré aux Princes des prêtres et aux scribes; ils le condamneront à mort et le livreront aux Gentils;
34 Pea te nau manukiʻi ia, mo haha ia, mo ʻaʻanu kiate ia, mo tāmateʻi ia; pea ʻi hono ʻaho tolu ʻe toetuʻu ia.”
on l’insultera, on crachera sur lui, on le flagellera et on le fera mourir, et, trois jours après, il ressuscitera. »
35 Pea haʻu kiate ia ʻa Semisi mo Sione, ko e ongo foha ʻo Sepeti, ʻo na pehē, “ʻEiki, ko homa loto ke ke fai maʻamaua ʻaia kotoa pē te ma kole ki ai.”
Jacques et Jean, fils de Zébédée, s’approchèrent de lui, disant: « Maître, nous désirons bien que tu fasses pour nous ce que nous te demanderons.
36 Pea pehēange ʻe ia kiate kinaua, “Ko e hā homo loto ke u fai maʻamoua?”
Que voulez-vous, leur dit-il, que je fasse pour vous? »
37 Pea na pehē kiate ia, Tuku kiate kimaua ke ma nofo, ko e tokotaha ʻi ho nima toʻomataʻu, pea tokotaha ʻi ho nima toʻohema, ʻi ho nāunau.”
Ils dirent: « Accorde-nous d’être assis, l’un à ta droite, l’autre à ta gauche, dans ta gloire. »
38 Ka naʻe pehē ʻe Sisu kiate kinaua, “ʻOku ʻikai temo ʻilo ʻaia ʻoku mo kole: ʻoku mo faʻa fai ke inu ʻi he ipu ʻaia te u inu ai? Pea ke papitaiso ʻi he papitaiso ko ia te u papitaiso ai?”
Jésus leur dit: « Vous ne savez ce que vous demandez. Pouvez-vous boire la coupe que je vais boire, ou être baptisés du baptême dont je vais être baptisé? »
39 Pea na pehēange kiate ia, “ʻOku ma faʻa fai pe.” Pea pehē ʻe Sisu kiate kinaua, “ʻE inu moʻoni ʻekimoua ʻi he ipu te u inu ai; pea temo papitaiso ʻi he papitaiso ko ia ʻe papitaiso ʻaki au:
Ils répondirent: « Nous le pouvons. » Et Jésus leur dit: « Le calice que je vais boire, vous le boirez en effet, et vous serez baptisés du baptême dont je vais être baptisé;
40 Ka ko e nofo ki hoku nima toʻomataʻu mo hoku nima toʻohema, ʻoku ʻikai ʻaʻaku ia ke foaki, ka kiate kinautolu kuo teuteu ia ki ai.”
mais d’être assis à ma droite ou à ma gauche, ce n’est pas à moi de l’accorder, si ce n’est à ceux à qui cela a été préparé. »
41 Pea kuo fanongo ai ʻae toko hongofulu, naʻa nau toki ʻita lahi kia Semisi mo Sione.
Ayant entendu cela, les dix autres s’indignèrent contre Jacques et Jean.
42 Ka naʻe ui ʻakinautolu ʻe Sisu, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “ʻOku mou ʻilo ko kinautolu kuo fakanofo ko e ʻeiki ʻoe Senitaile ʻoku nau faʻa puleʻi ʻakinautolu; pea ko honau houʻeiki ʻoku nau fai faʻiteliha kiate kinautolu.
Jésus les appela et leur dit: « Vous savez que ceux qui sont reconnus comme les chefs des nations leur commandent en maîtres, et que les grands exercent sur elles l’empire.
43 Ka ʻe ʻikai pehē ʻiate kimoutolu: ka ko ia ʻoku loto ke lahi ʻiate kimoutolu, ke hoko ia ko homou tauhi:
Il n’en doit pas être ainsi parmi vous; mais quiconque veut être grand parmi vous se fera votre serviteur;
44 Pea ko ia ʻiate kimoutolu ʻoku loto ke ʻeiki, ʻe hoko ia ko e tamaioʻeiki ʻamoutolu kotoa pē.
et quiconque veut être le premier parmi vous, se fera l’esclave de tous.
45 He naʻe ʻikai ke haʻu ʻae Foha ʻoe tangata ke tauhia ia, ka ke tauhi, pea ke foaki ʻene moʻui ko e huhuʻi ʻoe tokolahi.”
Car le Fils de l’homme est venu, non pour être servi, mais pour servir et donner sa vie pour la rançon de la multitude. »
46 Pea naʻa nau haʻu ki Seliko: pea ʻi heʻenau ō ʻi Seliko mo ʻene kau ākonga, mo e kakai tokolahi, naʻe nofo ʻo kole ʻi he veʻehala [motuʻa ]ʻae kui ko Patimiusi, ko e foha ʻo Timiusi.
Ils arrivèrent à Jéricho. Comme Jésus sortait de cette ville avec ses disciples et une assez grande foule, le fils de Timée, Bartimée l’aveugle, était assis sur le bord du chemin, demandant l’aumône.
47 Pea kuo fanongo ia ko Sisu ʻo Nāsaleti ia, naʻe kamata tangi kalanga ia, ʻo pehē, “Sisu, Foha ʻo Tevita, ʻaloʻofa mai kiate au.”
Ayant entendu dire que c’était Jésus de Nazareth, il se mit à crier: « Jésus, fils de David, ayez pitié de moi. »
48 Pea lolomi ia ʻe he tokolahi ke fakalongo pē: kae ʻāsili ai ʻaupito ʻene kalanga, “Foha ʻo Tevita, ʻaloʻofa kiate au.”
Et plusieurs le réprimandait pour le faire taire; mais lui criait beaucoup plus fort: « Fils de David, aie pitié de moi. »
49 Pea tuʻu ʻa Sisu, ʻo fekau ke ui kiate ia. Pea naʻa nau ui ʻae tangata kui, mo pehē kiate ia, “Ke ke fiemālie, tuʻu; ʻoku ne ui koe.”
Alors Jésus s’arrêta, et dit: « Appelez-le. » Et ils l’appelèrent en lui disant: « Aie confiance, lève-toi, il t’appelle. »
50 Pea siʻaki ʻe ia hono kofu, kae tuʻu hake, ʻo haʻu kia Sisu.
Celui-ci jetant son manteau, se leva d’un bond et vint vers Jésus.
51 Pea lea ʻa Sisu, ʻo ne pehē kiate ia, “Ko e hā ho loto ke u fai kiate koe?” Pea pehēange ʻe he tangata kui kiate ia, “ʻEiki, ke ʻā hoku mata.”
Jésus lui dit: « Que veux-tu que je te fasse? – L’aveugle répondit: Rabbouni, que je voie. »
52 Pea pehē ʻe Sisu kiate ia, “ʻAlu; kuo fakamoʻui koe ʻe hoʻo tui.” Pea ʻā leva ia, ʻo ne muimui kia Sisu ʻi he hala.
Jésus lui dit: « Va, ta foi t’a sauvé. » Et aussitôt il vit, et il le suivait dans le chemin.

< Maʻake 10 >