< Ebhikolwa bhya Jintumwa 23 >

1 Paulo nabhalolela nekeneke abhanu bhe China no kwaika, “Bhana bhasu, nilamile imbele ya Nyamuanga kwo mutima gwe kisi kukinga woli kutya.”
パウロは議会を見つめて、こう言った。「兄弟たちよ。私は今日まで、全くきよい良心をもって、神の前に生活して来ました。」
2 Omugabhisi omukulu Anania nalagilila bhanu bhaliga ayei nage bhamubhume omunwa gwae.
すると大祭司アナニヤは、パウロのそばに立っている者たちに、彼の口を打てと命じた。
3 Niwo Paulo namubhwila, “Nyamuanga Kajo kukubhuma awe, indugu inu iteyweko ilangi. Winyanjile niundamula kwe bhilagilo, awe oulagilila nibhumwe ku bhutasikene ne bhilagilo?”'
そのとき、パウロはアナニヤに向かってこう言った。「ああ、白く塗った壁。神があなたを打たれる。あなたは、律法に従って私をさばく座に着きながら、律法にそむいて、私を打てと命じるのですか。」
4 Bhalya bhanu bhaliga bhemeleguyu ayei nage nibhaika, “Kutya nikwo oumufuma omugabhisi mukulu owa Nyamuanga?”
するとそばに立っている者たちが、「あなたは神の大祭司をののしるのか。」と言ったので、
5 Paulo naika, Bhana bhasu, anye nali nitakumenya ati unu Ni mugabhisi mukulu. Kulwo kubha jandikilwe, wasiga kumwaika ku bhibhi omutungi wa bhanu bhao.”
パウロが言った。「兄弟たち。私は彼が大祭司だとは知らなかった。確かに、『あなたの民の指導者を悪く言ってはいけない。』と書いてあります。」
6 Paulo ejile alola ati libhala elimwi lili ku China cha abhasadukayo na abhandi Ni bhafarisayo, nasekanila ingulu kwo bhulaka no kwaika, “Bhana bhasu, anye nili mufarisayo, omwana wo mufarisayo. Kulwa insonga inu eniikanya kwo bhubhasi obhusuluko bhwa bhafue bhunu enilamulwa nabhwo”
しかし、パウロは、彼らの一部がサドカイ人で、一部がパリサイ人であるのを見て取って、議会の中でこう叫んだ。「兄弟たち。私はパリサイ人であり、パリサイ人の子です。私は死者の復活という望みのことで、さばきを受けているのです。」
7 Ejile akagaika ganu nibhao nyombo Nene inu yabhonekene ku bhafarisayo na ku bhasadukayo, no omukutano nigugabhanyika.
彼がこう言うと、パリサイ人とサドカイ人との間に意見の衝突が起こり、議会は二つに割れた。
8 Kwo kubha abhasadukayo abhaika ati bhutalio bhusuko, nolwo malaika nolwo kutalio Mwoyo, Mbe nawe abhafarisayo abhaika ganu gona galio.
サドカイ人は、復活はなく、御使いも霊もないと言い、パリサイ人は、どちらもあると言っていたからである。
9 Injogele nyafu nibhonekana na abhandi abhandiki bhanu bhaliga KU lubhala lwa abhafarisayo nibhemelegulu no kubhushanya, nibhaika ati, “chitamubhonako chona chona chibhibhi ku munu unu. Mbe kutiki Alabha Mwoyo amwi malaika aikile no mwene?
騒ぎがいよいよ大きくなり、パリサイ派のある律法学者たちが立ち上がって激しく論じて、「私たちは、この人に何の悪い点も見いださない。もしかしたら、霊か御使いかが、彼に語りかけたのかもしれない。」と言った。
10 mu Mwanya ogwo ngabhonekana masango manene, omukulu wa abhasilikale nobhaya ati Paulo abhajomutabhulana mabhala bhala na bhene, kwibhyo nalagilila abhasilikale bheke emwalo no kumugega kwa managa okusoka ku bhatangasha bhe China, no kumuleta mu lugo.
論争がますます激しくなったので、千人隊長は、パウロが彼らに引き裂かれてしまうのではないかと心配し、兵隊に、下に降りて行って、パウロを彼らの中から力ずくで引き出し、兵営に連れて来るように命じた。
11 Ingeta inu yalubhile Latabhugenyi emeleguyu ayei nage no kwaika, “Wasiga kubhaya, kulwo kubha ubhambalie mu Yerusalemu, kwibhyo ouja okusosha obhubhambasi one mu Roma.”
その夜、主がパウロのそばに立って、「勇気を出しなさい。あなたは、エルサレムでわたしのことをあかししたように、ローマでもあかしをしなければならない。」と言われた。
12 Bhejle bhwacha, abhayaudi abhandi nibhakola amalagano no kubhilikila obhufumilisha ingulu yebhwe abhene: Nibhaika ati bhatakutula kulya. nolwo kunywa chona chona kukinga bhamwite Paulo.
夜が明けると、ユダヤ人たちは徒党を組み、パウロを殺してしまうまでは飲み食いしないと誓い合った。
13 Bhaliga bhalio abhanu bhambukile makumi gana bhanu bhaliga bhali no bhwilige bhunu.
この陰謀に加わった者は、四十人以上であった。
14 Nibhagenda ku bhagabhisi Abhakulu na abhakaluka no kwaika, “chifumilisishe eswe abhene bhunene, chasiga kulya Chona Chona kukingila chimwite Paulo.
彼らは、祭司長たち、長老たちのところに行って、こう言った。「私たちは、パウロを殺すまでは何も食べない、と堅く誓い合いました。
15 kwibhyo oli, echina chimubhile omukulu wa abhasilikale amulete kwemwe, kuti omwenda omulamula indamu yae kisi kisi. Epswe echibha chimalilie okumwita achali kujanu.”
そこで、今あなたがたは議会と組んで、パウロのことをもっと詳しく調べるふりをして、彼をあなたがたのところに連れて来るように千人隊長に願い出てください。私たちのほうでは、彼がそこに近づく前に殺す手はずにしています。」
16 Nawe omwiwa wa Paulo nongwa ati bhulio obhwilige lige, naja okwingila mulugo no kumubhwila ejo Paulo.
ところが、パウロの姉妹の子が、この待ち伏せのことを耳にし、兵営にはいってパウロにそれを知らせた。
17 Paulo namubhilikilao umwi ku Bhakulu bha bhasilikale egana no kwaika, “Numusile omusigaji unu ku mukulu wa bhasilikale; Kulwo kubha ali no musango ogwo kumubhwila.”
そこでパウロは、百人隊長のひとりを呼んで、「この青年を千人隊長のところに連れて行ってください。お伝えすることがありますから。」と言った。
18 Mbe omukulu namugega omusigaji ulya namusila ku mukulu wa bhasilikale namubhwila, “Paulo ulya omubhoywa ambilikie nenda nikuletele omusigaji unu kwawe. Ano musango gwo kukubhwila.”
百人隊長は、彼を連れて千人隊長のもとに行き、「囚人のパウロが私を呼んで、この青年があなたにお話しすることがあるので、あなたのところに連れて行くようにと頼みました。」と言った。
19 Omukulu wa bhasilikale namugwata okubhoko namwichundyao kumbali, namubhusha, “Nichinuki chinu owenda okumbwila?”
千人隊長は彼の手を取り、だれもいない所に連れて行って、「私に伝えたいことというのは何か。」と尋ねた。
20 Omusigaji ulya naika, “Abhayaudi bhekilishanyishe okukusabhwa umulete Paulo mutondo mu China okubha ati abhenda okumenya emisango jae kwe chimali muno.
すると彼はこう言った。「ユダヤ人たちは、パウロについてもっと詳しく調べようとしているかに見せかけて、あす、議会にパウロを連れて来てくださるように、あなたにお願いすることを申し合わせました。
21 Mbe awe utekilisha kwo kubha abhanu bhafu kuti makumi gana bhamwiteganie. Bhebhoyele ku chifumi, bhatalya nolwo kunywa bhakingile okumwita. Nolwo oli bhamalilie, bhalindilie okwikilisibhwa okusoka kwawe.”
どうか、彼らの願いを聞き入れないでください。四十人以上の者が、パウロを殺すまでは飲み食いしない、と誓い合って、彼を待ち伏せしているのです。今、彼らは手はずを整えて、あなたの承諾を待っています。」
22 Mbe omutangasha mukulu ulya namusinga omusingaji agende jae, ejile amala okumulagilila “Utamubhila munu wona wona ati wamenyesha ganu.”
そこで千人隊長は、「このことを私に知らせたことは、だれにも漏らすな。」と命じて、その青年を帰らせた。
23 Nababilikila Bhakulu bhabhili naika mwilabhe bhasilikale magana gabhili okuja Kaisaria na bhasilikale abhalinyi bha jifalasi makumi musanju, na bhamachumu magana gabhili, omwimuka omwanya gwa saa esatu ja mungeta.
そしてふたりの百人隊長を呼び、「今夜九時、カイザリヤに向けて出発できるように、歩兵二百人、騎兵七十人、槍兵二百人を整えよ。」と言いつけた。
24 Nabhabhwila okuta jintyanyi ayei inu ilamugega Paulo no kumusila ku Feliki Omulamusi.
また、パウロを乗せて無事に総督ペリクスのもとに送り届けるように、馬の用意もさせた。
25 Nandika inyalubha inu ati,
そして、次のような文面の手紙を書いた。
26 Klaudia Lisia KU Mtwale owe chibhalo, nakukesha.
「クラウデオ・ルシヤ、つつしんで総督ペリクス閣下にごあいさつ申し上げます。
27 Omunu unu agwatilwe na abhayaudi bhali ayei no kumwita, niwo nagenda amwi ne chise cha abhasilikale nimukisha, nejile nabhona emisango ati mwenene ni mwenengo we Chilumi.
この者が、ユダヤ人に捕えられ、まさに殺されようとしていたとき、彼がローマ市民であることを知りましたので、私は兵隊を率いて行って、彼を助け出しました。
28 Naliga ninenda okumenya kulwaki bhamusitake, kwibhyo nimusila mu China.
それから、どんな理由で彼が訴えられたかを知ろうと思い、彼をユダヤ人の議会に出頭させました。
29 Nindola ati aliga asitakibhwe ingulu ya masubhyo ge bhilagilo bhyebhwe, nolwo atasitakibhwe ingulu yo musango gwona gwona gunu gwaliga gwiile okumwita nolwo kubhoywa.
その結果、彼が訴えられているのは、ユダヤ人の律法に関する問題のためで、死刑や投獄に当たる罪はないことがわかりました。
30 Okumala nigumenyekana kwanye ati bhulio obhwilige lige ku mwene, no kubhalagilila bhanu one abho musitakile bhaletwe obhusitaki imbhele yao. Nibhalagana.”
しかし、この者に対する陰謀があるという情報を得ましたので、私はただちに彼を閣下のもとにお送りし、訴える者たちには、閣下の前で彼のことを訴えるようにと言い渡しておきました。」
31 Mbe abhasilikale bhalya nibhacholobhela echilagilo: Nibhamuleta Paulo nibhamusakila ku Antipatri mungeta.
そこで兵士たちは、命じられたとおりにパウロを引き取り、夜中にアンテパトリスまで連れて行き、
32 Olunaku lunu lwalubhie, abhasilikale bhafu bhabhasiga abhalinyi bha jifarasi bhagende amwi nage, bhenene nibhasubha mulugo.
翌日、騎兵たちにパウロの護送を任せて、兵営に帰った。
33 Na abhalinyi bha jifarasi Bhejile bhakinga Kaisaria, no kumuyana Omutwale inyalubha ilya, nibhamutula Paulo imbhele yae.
騎兵たちは、カイザリヤに着き、総督に手紙を手渡して、パウロを引き合わせた。
34 Mwenene Omutwale ejile aisoma inyalubha, namubhusha Paulo asokele ejimbo ki; ejile amenya ati ni munu wa Kilikia,
総督は手紙を読んでから、パウロに、どの州の者かと尋ね、キリキヤの出であることを知って、
35 naika,”enijo kukungwa awe bhakaja bhalya bhanu bhakusitakile,” nalagilila atulwe mu ikulu ya Herode.
「あなたを訴える者が来てから、よく聞くことにしよう。」と言った。そして、ヘロデの官邸に彼を守っておくように命じた。

< Ebhikolwa bhya Jintumwa 23 >