< 2 Rois 1 >

1 Or après la mort d'Achab Moab se rebella contre Israël.
‌ʻI he hili ʻae pekia ʻa ʻEhapi, naʻe angatuʻu ʻa Moape ki ʻIsileli.
2 Et Achazia tomba par le treillis de sa chambre haute qui était à Samarie, et en fut malade; et il envoya des messagers, et leur dit: Allez consulter Bahal-zébub, dieu de Hékron, [pour savoir] si je relèverai de cette maladie.
Pea naʻe tō hifo ʻa ʻAhasia mei he kātupa ʻi hono potu fale ki ʻolunga ʻaia naʻe ʻi Samēlia, pea ne mahakiʻia ai: pea naʻa ne kouna atu ha kau talafekau, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Mou ʻalu ʻo fakafehuʻi kia Peali-Sepupi ko e ʻotua ʻo Ekiloni, pea te u moʻui mei he mahaki ni pe ʻikai.”
3 Mais l'Ange de l'Eternel parla à Elie Tisbite, en disant: Lève-toi, monte au devant des messagers du Roi de Samarie, et leur dis: N'y [a-t-il] point de Dieu en Israël, que vous alliez consulter Bahal-zébub, dieu de Hékron?
Ka naʻe pehē ʻe he ʻāngelo ʻo Sihova kia ʻIlaisiā ko e tangata Tisipa, “Tuʻu hake, mo ke ʻalu hake ke fetaulaki mo e kau talafekau ʻoe tuʻi ʻo Samēlia, pea ke pehē kiate kinautolu, ‘ʻOku ʻikai ha ʻOtua ʻi ʻIsileli, ʻoku mou ʻalu ai ke fehuʻi kia Peali-Sepupi ko e ʻotua ʻo Ekiloni?’
4 C'est pourquoi ainsi a dit l'Eternel: Tu ne descendras point du lit sur lequel tu es monté, mais certainement tu mourras. Cela dit, Elie s'en alla.
Ko ia foki ʻoku pehē ai ʻe Sihova, ‘ʻE ʻikai te ke ʻalu hifo mei he mohenga kuo ke ʻalu hake ki ai, ka te ke mate moʻoni.’” Pea naʻe ʻalu ʻa ʻIlaisiā.
5 Et les messagers s'en retournèrent vers Achazia, et il leur dit: Pourquoi êtes-vous revenus?
Pea ʻi he liliu atu kiate ia ʻae kau talafekau, naʻa ne pehē kiate kinautolu, “Ko e hā eni kuo mou foki ai?”
6 Et ils lui répondirent: Un homme est monté au-devant de nous, qui nous a dit: Allez, retournez vous-en vers le Roi qui vous a envoyés, et dites-lui: Ainsi a dit l'Eternel: N'y a-t-il point de Dieu en Israël, que tu envoies consulter Bahal-zébub dieu de Hékron? A cause de cela tu ne descendras point du lit sur lequel tu es monté, mais certainement tu mourras.
Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Naʻe ai ha tangata naʻe fakafetaulaki mai kiate kimautolu pea naʻa ne pehē kiate kimautolu, ‘Mou ʻalu, ʻo toe foki atu ki he tuʻi ʻaia naʻa ne fekauʻi kimoutolu, pea tala kiate ia, ʻOku pehē ʻe Sihova, ʻOku ʻikai ʻapē ha ʻOtua ʻi ʻIsileli kuo ke fekau ai ke fehuʻi kia Peali-Sepupi ko e ʻotua ʻo Ekiloni? Ko ia ʻe ʻikai te ke ʻalu hifo mei he mohenga kuo ke ʻalu hake ki ai, ka te ke mate moʻoni.’”
7 Et il leur dit: Comment était fait cet homme qui est monté au devant de vous, et qui vous a dit ces paroles?
Pea naʻa ne pehē kiate kinautolu, “Naʻe matamata fēfē ʻae tangata ʻaia naʻa ne fakafetaulaki mai kiate kimoutolu, mo ne leaʻaki ʻae ngaahi lea ni kiate kimoutolu?”
8 Et ils lui répondirent: C'est un homme vêtu de poil, qui a une ceinture de cuir, ceinte sur ses reins; et il dit: C'est Elie Tisbite.
Pea naʻa nau pehēange, “Ko e tangata fulufulu ia, pea naʻe nonoʻo ʻaki ʻae noʻotanga kiliʻi manu ʻi hono kongaloto.” Pea naʻe pehē ʻe ia, “Tā ko ʻIlaisiā ko e tangata Tisipa.”
9 Alors il envoya vers lui un capitaine de cinquante hommes, avec sa cinquantaine, lequel monta vers lui. Or voilà, il se tenait au sommet d'une montagne, et [ce capitaine] lui dit: Homme de Dieu, le Roi a dit que tu aies à descendre.
Pea naʻe toki fekau atu kiate ia ʻe he tuʻi ha ʻeiki naʻe pule ki he toko nimangofulu mo ʻene toko nimangofulu. Pea naʻa ne ʻalu hake kiate ia: pea vakai, naʻa ne nofo ʻi he tumutumu ʻo ha moʻunga. Pea naʻa ne pehē kiate ia, “ʻA koe ko e tangata ʻoe ʻOtua, kuo pehē ʻe he tuʻi, ‘Ke ke ʻalu hifo.’”
10 Mais Elie répondit, et dit au capitaine de la cinquantaine: Si je suis un homme de Dieu, que le feu descende des cieux, et te consume, toi et ta cinquantaine! Et le feu descendit des cieux, et le consuma, lui et sa cinquantaine.
Pea naʻe tali ʻe ʻIlaisiā ʻo pehēange ki he ʻeiki ʻoe toko nimangofulu, “Kapau ko e tangata ʻoe ʻOtua au, tuku ke tō hifo ha afi mei he langi, ke ʻauha ai koe mo hoʻo toko nimangofulu.” Pea naʻe tō hifo ʻae afi mei he langi, pea ne fakaʻauha ia pea mo ʻene toko nimangofulu.
11 Et [Achazia] envoya encore un autre capitaine de cinquante hommes avec sa cinquantaine, qui prit la parole, et lui dit: Homme de Dieu, ainsi a dit le Roi: Hâte-toi de descendre.
Pea naʻa ne toe fekau atu kiate ia ha ʻeiki kehe ʻe tokotaha mo ʻene toko nimangofulu, Pea naʻa ne pehēange kiate ia, “ʻE tangata ʻoe ʻOtua, kuo pehē mai ʻe he tuʻi, ‘Ke ke ʻalu hifo ke vave.’”
12 Mais Elie répondit, et leur dit: Si je suis un homme de Dieu, que le feu descende des cieux et te consume, toi et ta cinquantaine; et le feu de Dieu descendit des cieux, et le consuma, lui et sa cinquantaine.
Pea naʻe tali ʻe ʻIlaisiā ʻo pehēange kiate kinautolu, “Kapau ko e tangata ʻoe ʻOtua au, tuku ke tō hifo ha afi mei he langi, ke ʻauha ai koe mo hoʻo toko nimangofulu.” Pea naʻe tō hifo ʻae afi mei he ʻOtua mei he langi, pea ne fakaʻauha ia pea mo ʻene toko nimangofulu.
13 Et [Achazia] envoya encore un capitaine d'une troisième cinquantaine avec sa cinquantaine, et ce troisième capitaine de cinquante hommes monta, et vint, et se courba sur ses genoux devant Elie, et le supplia, et lui dit: Homme de Dieu, je te prie que tu fasses cas de ma vie, et de la vie de ces cinquante hommes tes serviteurs.
Pea naʻa ne toe fekau atu ha ʻeiki mo hono tolu ʻoe toko nimangofulu, ʻaia mo ʻene toko nimangofulu. Pea naʻe ʻalu hake ʻa hono toko tolu ʻoe ʻeiki [naʻe pule ki ]he toko nimangofulu, pea naʻa ne hoko ange mo ne tō ʻo tūʻulutui ʻi he ʻao ʻo ʻIlaisiā, mo ne kole kiate ia, ʻo ne pehē ki ai, “ʻE tangata ʻoe ʻOtua, ʻoku ou kole kiate koe, tuku ke mahuʻinga ʻi ho ʻao ʻa ʻeku moʻui, pea mo e moʻui ʻa hoʻo kau tamaioʻeiki ni ʻe toko nimangofulu.
14 Voilà, le feu est descendu des cieux, et a consumé les deux premiers capitaines de cinquante hommes, avec leurs cinquantaines; mais maintenant [je te prie], que tu fasses cas de ma vie.
Vakai, naʻe ʻalu hifo mei he langi ʻae afi, pea vela ai ʻo ʻosi ʻae ongo ʻeiki ʻoe ngaahi muʻaki toko nimangofulu, pea mo ʻena toko nimangofulu: ko ia tuku eni ke mahuʻinga ʻa ʻeku moʻui ʻi ho ʻao.”
15 Et l'Ange de l'Eternel dit à Elie: Descends avec lui, n'aie point peur de lui. Il se leva donc, et descendit avec lui vers le Roi,
Pea naʻe pehē ʻe he ʻāngelo ʻo Sihova kia ʻIlaisiā, “Ke ke ʻalu hifo mo ia: ʻoua naʻa ke manavahē kiate ia.” Pea naʻa ne tuʻu hake, mo ne ʻalu hifo mo ia ki he tuʻi.
16 Et lui dit: Ainsi a dit l'Eternel: Parce que tu as envoyé des messagers pour consulter Bahal-zébub dieu de Hékron, comme s'il n'y avait point de Dieu en Israël, pour consulter sa parole: tu ne descendras point du lit sur lequel tu es monté, mais certainement tu mourras.
Pea naʻa ne pehē kiate ia, “ʻOku pehē ʻe Sihova, ‘Koeʻuhi kuo ke fekau atu ha kau talafekau ke fakafehuʻi kia Peali-Sepupi ko e ʻotua ʻo Ekiloni, ko e meʻa ʻapē ʻi he ʻikai ha ʻOtua ʻi ʻIsileli ke ke fakaongo ki heʻene folofola? Ko ia ʻe ʻikai ai te ke toe ʻalu hifo mei he mohenga na ʻaia kuo ke ʻalu hake ki ai, ka te ke mate moʻoni.’”
17 Il mourut donc, selon la parole de l'Eternel, qu'Elie avait prononcée; et Joram commença à régner en sa place, la seconde année de Joram, fils de Josaphat, Roi de Juda, parce qu'Achazia n'avait point de fils.
Ko ia, naʻe mate ia ʻo fakatatau mo e folofola ʻa Sihova, ʻaia naʻe lea ʻaki ʻe ʻIlaisiā. Pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe Siholami, ʻi hono ua ʻoe taʻu ʻo Siholami ko e foha ʻo Sihosafate ko e tuʻi ʻo Siuta; koeʻuhi naʻe ʻikai hano foha.
18 Le reste des faits d'Achazia, lesquels il fit, n'est-il pas écrit au Livre des Chroniques des Rois d'Israël?
Pea ko eni, ko e toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa ʻAhasia ʻaia naʻa ne fai, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli?

< 2 Rois 1 >