< 2 Rois 2 >

1 Or il arriva lorsque l'Eternel voulut enlever Elie aux cieux par un tourbillon, qu'Elie et Elisée partirent de Guilgal.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he te u ʻe Sihova ke toʻo hake ʻa ʻIlaisiā ki loto langi ʻi he ʻahiohio, naʻe ʻalu ʻa ʻIlaisiā mo ʻIlaisa mei Kilikali.
2 Et Elie dit à Elisée: Je te prie demeure ici, car l'Eternel m'envoie jusqu'à Bethel. Mais Elisée répondit: L'Eternel est vivant, et ton âme est vivante, que je ne te laisserai point; ainsi ils descendirent à Bethel.
Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisiā kia ʻIlaisa, “ʻOku ou kole ke ke tatali koe ʻi heni; he kuo fekauʻi au ʻe Sihova ki Peteli.” Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisa, “ʻOku moʻui ʻa Sihova, pea ʻoku moʻui ho laumālie, pea ʻe ʻikai te u mahuʻi meiate koe.” Pea ko ia naʻa na ʻalu hifo ai ki Peteli.
3 Et les fils des Prophètes qui étaient à Bethel, sortirent vers Elisée, et lui dirent: Ne sais-tu pas bien qu'aujourd'hui l'Eternel va enlever ton maître d'avec toi? Et il répondit: Je le sais bien aussi; taisez-vous.
Pea naʻe hū mai kia ʻIlaisa ʻae ngaahi foha ʻoe kau palōfita ʻaia naʻe ʻi Peteli, ʻonau pehē kiate ia, “ʻOku ke ʻilo ʻe ʻave ʻe Sihova ʻa hoʻo ʻeiki mei ho ʻulu he ʻaho ni?” Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻIo, ʻoku ou ʻilo; ka mou longo pe kimoutolu.”
4 Et Elie lui dit: Elisée, je te prie, demeure ici, car l'Eternel m'envoie à Jérico. Mais il lui répondit: L'Eternel est vivant, et ton âme est vivante, que je ne te laisserai point! Ainsi ils s'en allèrent à Jérico.
Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisiā kiate ia, “ʻIlaisa, ʻOku ou kole ke ke tatali ʻi heni; he kuo fekauʻi au ʻe Sihova ki Seliko.” Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻOku moʻui ʻa Sihova, pea ʻoku moʻui ho laumālie, pea ʻe ʻikai te u mahuʻi meiate koe.” Ko ia naʻa na hoko ai ki Seliko.
5 Et les fils des Prophètes qui étaient à Jérico vinrent vers Elisée, et lui dirent: Ne sais-tu pas bien que l'Eternel va enlever aujourd'hui ton maître d'avec toi? Et il répondit: Je le sais bien aussi; taisez-vous.
Pea naʻe haʻu ʻae ngaahi foha ʻoe kau palōfita ʻaia naʻe ʻi Seliko kia ʻIlaisa, ʻonau pehē kiate ia, “ʻOku ke ʻilo ʻe ʻave ʻe Sihova ʻa hoʻo ʻeiki mei ho ʻulu he ʻaho ni?” Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻIo, ʻoku ou ʻilo; ka mou longo pe kimoutolu.”
6 Et Elie lui dit: Elisée, je te prie demeure ici, car l'Eternel m'envoie jusqu'au Jourdain. Mais il répondit: L'Eternel est vivant, et ton âme est vivante, que je ne te laisserai point; ainsi ils s'en allèrent eux deux ensemble.
Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisiā kiate ia, “ʻOku ou kole ke ke tatali koe ʻi heni; he kuo fekauʻi au ʻe Sihova ki Sioatani.” Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻOku moʻui ʻa Sihova, pea ʻoku moʻui ho laumālie, pea ʻe ʻikai te u mahuʻi meiate koe.” Pea naʻe ʻalu atu pe ʻakinaua ni.
7 Et cinquante hommes d'entre les fils des Prophètes vinrent, et se tinrent loin vis-à-vis; et eux deux s'arrêtèrent près du Jourdain.
Pea naʻe ʻalu ʻae kau tangata ʻe toko nimangofulu ʻoe ngaahi foha ʻoe kau palōfita, ʻonau tutuʻu ke sio mei he mamaʻo: pea naʻe tutuʻu ʻakinaua ʻo feʻunga atu mo Sioatani.
8 Alors Elie prit son manteau, et le replia, et il en frappa les eaux, qui se divisèrent en deux, et ils passèrent tous deux à sec.
Pea naʻe toʻo ʻe ʻIlaisiā ʻa hono pulupulu, mo ne takai fakataha ia, mo ne tā ʻaki ia ʻae ngaahi vai, pea naʻe vaheua ia, pea ko ia naʻa na ʻalu atu ai ʻi he kelekele mōmoa.
9 Quand ils furent passés, Elie dit à Elisée: Demande ce que tu veux que je fasse pour toi, avant que je sois enlevé d'avec toi. Et Elisée répondit: Je te prie que j'aie de ton esprit autant que deux.
Pea hili ʻena ʻalu ki he kauvai ʻe taha naʻe pehē ʻe ʻIlaisiā kia ʻIlaisa, “Ke ke tala mai pe ko e hā ha meʻa te u fai maʻau ʻi he teʻeki ʻave au meiate koe.” Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisa, “ʻOku ou kole kiate koe, tuku ke ʻiate au ha vāhenga ʻe ua ʻo ho ʻulungāanga ʻoʻou.”
10 Et il lui dit: Tu as demandé une chose difficile; si tu me vois enlever d'avec toi, cela te sera accordé; mais si tu ne me vois point, cela ne te sera point accordé.
Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻOku faingataʻa ʻae meʻa kuo ke kole ki ai: Ka koeʻuhi, kapau te ke mamata ki he ʻave au meiate koe, ʻe hoko ʻo pehē kiate koe pea kapau ʻe ʻikai, pea ʻe ʻikai hoko ia.”
11 Et il arriva que comme ils marchaient, en parlant, voilà, un chariot de feu et des chevaux de feu les séparèrent l'un de l'autre; et Elie monta aux cieux par un tourbillon.
Pea vakai, lolotonga ʻa ʻena kei ʻalu atu, mo talanoa, naʻe hā mai ha saliote afi, mo e fanga hoosi ʻoe afi, pea naʻe māvae ai ʻakinaua; pea naʻe ʻalu hake ʻa ʻIlaisiā ʻi he ʻahiohio ki he langi.
12 Et Elisée le regardant criait: Mon père! mon père! chariot d'Israël, et sa cavalerie! et il ne le vit plus; puis prenant ses vêtements, il les déchira en deux pièces.
Pea naʻe mamata ki ai ʻa ʻIlaisa, pea naʻa ne kalanga, “ʻA ʻeku tamai, ʻa ʻeku tamai, ko e saliote ʻo ʻIsileli, mo e kau heka hoosi ʻo ia.” Pea naʻe ʻikai toe mamata ia kiate ia: pea naʻa ne puke ʻa hono ngaahi kofu ʻoʻona, mo ne haeua ia.
13 Et il leva le manteau d'Elie qui était tombé de dessus lui, et s'en retourna, et s'arrêta sur le bord du Jourdain.
Naʻa ne toʻo hake foki ʻae pulupulu ʻo ʻIlaisiā ʻaia naʻe tō hifo meiate ia, pea ne foki ki mui, mo ne tuʻu ki he kauvai ʻo Sioatani:
14 Ensuite il prit le manteau d'Elie, qui était tombé de dessus lui, et frappa les eaux, et dit: Où est l'Eternel le Dieu d'Elie, l'Eternel lui-même? Il frappa donc les eaux, et elles se divisèrent en deux; et Elisée passa.
Pea naʻa ne toʻo ʻae pulupulu ʻo ʻIlaisiā ʻaia naʻe tō hifo meiate ia, ʻo ne tā ʻaki ʻae ngaahi vai, mo ne pehē, “Ko fē ia ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIlaisiā?” Pea ʻi heʻene tā foki ʻe ia ʻae ngaahi vai, naʻa nau vahe kehekehe, ka ka ʻalu atu ʻa ʻIlaisa [ki he kauvai ]ʻe taha.
15 Et quand les fils des Prophètes qui étaient à Jérico vis-à-vis, l'eurent vu, ils dirent: L'Esprit d'Elie s'est posé sur Elisée, et ils vinrent au-devant de lui, et se prosternèrent devant lui en terre;
Pea ʻi he sio kiate ia ʻae ngaahi foha ʻoe kau palōfita ʻaia naʻe ʻalu atu mei Seliko ke mamata, naʻa nau pehē, “Kuo hoko ʻae laumālie ʻo ʻIlaisiā kia ʻIlaisa.” Pea naʻa nau omi ke fetaulaki mai kiate ia, mo nau fakatōmapeʻe hifo kinautolu ki he kelekele ʻi hono ʻao.
16 Et lui dirent: Voici maintenant avec tes serviteurs cinquante hommes puissants, nous te prions qu'ils s'en aillent chercher ton maître, de peur que l'Esprit de l'Eternel ne l'ait enlevé, et ne l'ait jeté sur quelque montagne, ou dans quelque vallée; et il répondit: N'y envoyez point.
Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Ko eni, vakai, ʻoku ʻi hoʻo kau tamaioʻeiki ʻae kau tangata mālohi ʻe toko nimangofulu; ʻoku mau kole, ke ke tuku ʻakinautolu ke ʻalu, ʻo kumi ki hoʻo ʻeiki: telia naʻa kuo toʻo hake ia ʻe he Laumālie ʻo Sihova, mo ne lī hifo ia ki ha tumuʻaki moʻunga, pe ki ha teleʻa.” Pea naʻe pehēange ʻe ia, “ʻE ʻikai te mou fekau [ha niʻihi].”
17 Mais ils le pressèrent tant par leurs paroles, qu'il en était honteux. Il [leur] dit donc: Envoyez-y. Et ils envoyèrent [ces] cinquante hommes, qui pendant trois jours cherchèrent [Elie], mais ils ne le trouvèrent point.
Pea ʻi heʻenau kole fakafiu kiate ia, naʻa ne pehē, “Fekau pe.” Ko ia naʻa nau fekau atu ʻae kau tangata ʻe toko nimangofulu; pea naʻa nau kumi ʻi he ʻaho ʻe tolu, ka naʻe ʻikai ʻilo ia.
18 Puis ils retournèrent vers lui à Jérico, où il s'était arrêté, et il leur dit: Ne vous avais-je pas dit de n'y aller point?
Pea ʻi heʻenau toe hoko mai kiate ia, (he naʻa ne tatali pe ʻi Seliko, ) naʻa ne pehē kiate kinautolu, “ʻIkai naʻaku tala kiate kimoutolu, Ke ʻoua naʻa mou ʻalu?”
19 Et les gens de la ville dirent à Elisée: Voici maintenant, la demeure de cette ville est bonne, comme mon Seigneur voit, mais les eaux en sont mauvaises, et la terre en est stérile.
Pea naʻe pehē ʻe he kau tangata ʻoe kolo kia ʻIlaisa, “Vakai koe, ʻoku matamatalelei ʻae tuʻuʻanga ʻoe kolo ni, ʻo hangē ko ia ʻoku sio ki ai ʻa hoku ʻeiki: ka ʻoku kovi ʻa hono vai, pea ʻoku kakā ʻae kelekele.”
20 Et il dit: Apportez-moi un vase neuf, et mettez-y du sel; et ils le lui apportèrent.
Pea naʻe pehēange ʻe ia, “ʻOmi kiate au ha ipu kelekele foʻou, pea ʻai ha māsima ki ai.” Pea naʻa nau ʻomi ia kiate ia.
21 Puis il alla vers le lieu d'où sortaient les eaux, et il y jeta le sel, en disant: Ainsi a dit l'Eternel: J'ai rendu ces eaux saines, elles ne causeront plus la mort, et [la terre ne sera plus] stérile.
Pea naʻe ʻalu atu ia ki he punaʻanga ʻoe ngaahi vai, mo ne lī ki ai ʻae māsima, mo ne pehē, “ʻOku pehē ʻe Sihova, ‘Kuo u fakamoʻui ʻae ngaahi vai ni; ʻe ʻikai toe hoko mei ai ha mate pe ha taʻefua.’”
22 Elles furent donc rendues saines, [et elles l'ont été] jusqu'à ce jour, selon la parole qu'Elisée avait proférée.
Pea pehē, naʻe fakamoʻui ʻae ngaahi vai ʻo aʻu mai ki he ʻaho ni, ʻo fakatatau ki he lea naʻe lea ʻaki ʻe ʻIlaisiā.
23 Il monta de là à Bethel; et comme il montait par le chemin, des petits garçons sortirent de la ville, et en se moquant de lui, ils lui disaient: Monte chauve, monte chauve.
Pea naʻa ne ʻalu hake mei he potu ko ia ki Peteli: pea ʻi heʻene ʻalu hake ʻi he hala, naʻe hū mai mei he kolo ʻae tamaiki iiki, ʻonau manuki kiate ia, mo nau pehē ki ai, “ʻAlu hake, ʻa koe ko e tula; ʻalu hake ʻa koe ko e tula ē.”
24 Et [Elisée]regarda derrière lui, et les ayant regardés, il les maudit au Nom de l'Eternel; sur quoi deux ourses sortirent de la forêt, et déchirèrent quarante-deux de ces enfants-là.
Pea naʻa ne tangaki ki mui, mo ne sio kiate kinautolu, pea ne fakamalaʻiaʻi ʻakinautolu ʻi he huafa ʻo Sihova. Pea naʻe haʻu mei he vao ʻae ongo pea fefine ʻe ua, ʻo na haehae ʻae fānau ʻe toko fāngofulu ma toko ua ʻiate kinautolu.
25 Et il s'en alla de là en la montagne de Carmel, d'où il s'en retourna à Samarie.
Pea naʻa ne ʻalu atu mei he potu ko ia ki he moʻunga ko Kameli, pea naʻa ne foki mai mei ai ki Samēlia.

< 2 Rois 2 >