Luuka 15
1 Maksukogujad ja teised „patused“tulid sageli Jeesust kuulama.
Leleꞌ naa, atahori mana edꞌa bꞌea ma atahori nda papakeꞌ laen ra sa, akaꞌ rema risiꞌ Yesus fo rae rena E. Te atahori Yahudi ra rae fee se atahori nda maloleꞌ sa.
2 Selletõttu kurtsid variserid ja vaimulikud õpetajad: „See mees võtab patuseid vastu ja sööb koos nendega.“
Atahori Farisi ro meser agama Yahudi ra rita taꞌo naa ma unggu-remu rae, “Ciih! Atahori ia naꞌabꞌue no atahori nda papakeꞌ ra sa. Lenaꞌ fai Ana endoꞌ naa no se boe!”
3 Seega jutustas Jeesus neile näitlikustamiseks selle loo.
Yesus rena taꞌo naa ma, Ana dui fee se nekendandaaꞌ nae,
4 „Kujutage ette meest, kel oli sada lammast ja ta kaotas ühe neist. Kas ta ei jätaks üheksakümmend üheksa karjamaale ega läheks otsima seda üht, kes on kadunud, kuni ta tema leiab?
“Mete ma mia hei ia hambu atahori sa naꞌena bibꞌi lombo natun esa. Boe ma mopo hendi esa. Oras ia atahori naa musi tao sa? Neꞌo ana lao hela bibꞌi lombo ka sio nulu sioꞌ ra reu lenuꞌ sa, ma neu sangga losa ana nita baliꞌ bibꞌi lombo mana mopoꞌ a.
5 Kui ta lamba leiab, paneb ta lamba rõõmsalt oma õlgadele.
Leleꞌ ana nita baliꞌ bibꞌi lombo naa, ma nasaa nendi baliꞌ e no nemehoꞌot.
6 Kui ta koju jõuab, kutsub ta kokku oma sõbrad ja naabrid ning ütleb: „Tulge tähistage koos minuga! Ma leidsin oma kadunud lamba!“
Losa ume, ma ana noꞌe nala nonoon nara, de nafadꞌe se nae, ‘Wae! Hei ima mimihoꞌo mo au dei! Huu au ita baliꞌ bibꞌi lombo mana mopoꞌ ngga ena.’
7 Ma ütlen teile, et taevas on ühe meelt parandava patuse üle suurem rõõm kui üheksakümne üheksa hea inimese üle, kel ei ole meeleparandust vaja.
Naa, sia sorga o onaꞌ naa boe. mete ma hambu atahori mana tao salaꞌ sa dꞌoaꞌ ena, fo baliꞌ nisiꞌ Lamatuaꞌ, na basa mana sia sorga ra ramahoꞌo. Ara romahoꞌo lenaꞌ huu atahori esa mana bali nisiꞌ Lamatua, mia atahori ka sionulu sioꞌ fo mana rasodꞌa no ndoo-tetuꞌ, ma nda laoꞌ sala dalaꞌ sa.”
8 Kujutage ette naist, kel on kümme hõbemünti, ja ta kaotab neist ühe. Kas ta ei süütaks lampi ega pühiks maja, otsides hoolikalt, kuni ta mündi leiab?
Boe ma Yesus dui nekendandaaꞌ esa fai nae, “Hambu mama esa naꞌena doi fulaꞌ sanahulu. Te, mopo hendi esa. Oras ia, ana nae tao saa o? Neꞌo ana neu nambilaꞌ lambu fo dꞌelo sia bee-bꞌee, ma ngganggai ume a losa mamana makabiaꞌ ra, fo sangga dꞌoiꞌ naa no malolole.
9 Kui ta selle leiab, kutsub ta oma sõbrad ja naabrid kokku ning ütleb: „Tulge tähistage koos minuga! Ma leidsin hõbemündi, mille ma ära kaotasin.“
Leleꞌ ana nita baliꞌ dꞌoiꞌ naa ma, ana neu noꞌe atahori ume titia nara, de nafadꞌe nae, Woi! ima fo mimihoꞌo mo au dei! Huu au ita baliꞌ doi mana mopo ngga ena!’
10 Ma ütlen teile, et Jumala inglite juures on rõõm ühe patuse üle, kes meelt parandab.
Sia sorga o onaꞌ naa boe. Mete ma hambu atahori mana tao salaꞌ sa dꞌoaꞌ, de baliꞌ nisiꞌ Lamatuaꞌ, na, basa dedꞌenuꞌ sia sorga ramahoꞌo seli boe.”
11 Elas kord üks mees, kellel oli kaks poega, “rääkis Jeesus.
Yesus tute oꞌolan nendiꞌ nekendandaaꞌ laen esa fai nae, “Hambu amaꞌ sa no anan touꞌ rua.
12 „Noorem poeg ütles isale: „Isa, anna mu pärandus kohe kätte.“Nõnda jagas siis mees oma vara poegade vahel.
Lao esa, ana murin nafadꞌe aman nae, ‘Amaꞌ e! Banggi fee au hata-hetoꞌ ra leo! Boe ma aman babꞌanggi hata-hetoꞌ ra fee neu ruꞌa se.
13 Mõne päeva pärast pani noorem poeg kokku kõik, mis tal oli, ja läks kaugele maale. Seal raiskas ta mõtlematut elu elades kogu raha ära.
Nda dooꞌ sa ma, ana muriꞌ a seo hendi ena nara. De ana mboti bꞌua-baꞌu nara, boe ma lao nisiꞌ nusa dodꞌooꞌ. Sia naa, ana ngganggari doi nara no nesodꞌat sosoa aoꞌ.
14 Pärast seda, kui ta kõik oli ära kulutanud, tabas seda maad raske näljahäda ja ta jäi nälga.
Leleꞌ doi nara basa ma, ndoe-laꞌas manaseliꞌ dai nusaꞌ naa, de ana o nasodꞌa toꞌa-taa nala seli.
15 Nii läks ta ja sai tööd ühe talumehe juures, kes saatis ta põllule sigu karjatama.
Boe ma neu sangga ues. Atahori sa sia nusaꞌ naa simbo e de denu e hani fafi nara.
16 Tema kõht oli nii tühi, et ta oleks söönud kas või sigade toitu, aga keegi ei andnud talle midagi.
Huu anaꞌ naa nda nabeꞌi ndondoen sa ena, de ana nae naa fafi ra nanaat na. Huu nda hambu atahori esa fee ne nanaat sa boe.
17 Kui ta mõtlema hakkas, ütles ta endamisi: „Kõigil mu isa töölistel on süüa rohkem kui küllalt, miks mina siin näljast suremas olen?
Dodꞌoo ma ana duꞌa neu-nema nae, ‘Sia ama ngga umen, basa atahori mana tao-ues ra hambu raa losa raꞌabꞌeta. Te au sia ia aeꞌ a mate ndoes ena.
18 Ma lähen oma isa juurde! Ma ütlen talle: isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu.
Malole lenaꞌ, au baliꞌ isiꞌ ama ngga. Fo ufadꞌe ae, “Amaꞌ! Au tao sala monaeꞌ ena neu Lamatuaꞌ ma amaꞌ boe.
19 Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse. Palun kohtle mind nagu üht oma palgatöölistest.“
Au nda undandaa dadꞌi amaꞌ anan sa ena. Sadꞌi amaꞌ simbo au dadꞌi ate sia amaꞌ umen, o naa malole boe!’”
20 Nii ta siis lahkus ja läks koju oma isa juurde. Kuigi ta oli alles kaugel, nägi isa teda tulemas ja tema süda sai liigutatud. Ta jooksis pojale vastu, kallistas ja suudles teda.
Ana duꞌa nala taꞌo naa ma, fela de baliꞌ nisiꞌ aman umen. Feꞌe sia dodꞌooꞌ te toulasiꞌ a nita e, ma tudꞌa kasian mbali e. Ana onda mia umen de nela-nelaꞌ neu soru anan mana baliꞌ a. De ana holu ma idꞌu e.
21 Poeg ütles talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu. Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse.“
Boe ma anaꞌ a olaꞌ no aman nae, ‘Amaꞌ! Au tao sala monaeꞌ neu Lamatuaꞌ ma amaꞌ. Au nda undandaa dadꞌi anam sa ena.’
22 Kuid isa ütles oma sulastele: „Ruttu! Tooge parim kuub ja pange talle selga. Pange talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga.
Te aman parenda tuteꞌ atahori mana tao ues nara nae, ‘Woi! Lailai, e! Mii haꞌi mendi badꞌu meulauꞌ seli a! fo fee ne pake. Olu ndeli neu lima uꞌun, ma sapatu neu ei nara.
23 Tooge vasikas, keda oleme nuumanud, ning tapke see. Korraldame tähistamiseks pidusöögi,
Mii lea mala sapi mbarunaꞌ naa fo tati, te hita tae feta-dote teu esa.
24 sest see on minu poeg, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud.“Niisiis hakkasid nad tähistama.
Huu ana ngga ia onaꞌ mana mateꞌ ena, te ia naa ana nasodꞌa baliꞌ ena. Ana mopo, te ia naa au hambu baliꞌ e ena.’ Olaꞌ basa taꞌo naa ma, ara feta-dꞌote boe.
25 Vanem poeg aga oli väljas põllul tööl. Kui ta maja poole kõndis, kuulis ta muusikat ja tantsimist.
Leleꞌ naa, ana uluꞌ a nese ume, huu ana neu tao ues sia osi rala. Leleꞌ ana baliꞌ ma, feꞌe sia dodꞌooꞌ te ana rena atahori raꞌaminaꞌ lii-liiꞌ ma lendo-foti.
26 Seepärast kutsus ta ühe sulastest ja küsis, mis toimub.
Boe ma ana noꞌe nala mana tao ues esa, de natane nae, ‘Woi! Tao rarameꞌ saa ia?’
27 „Su vend on tagasi, “vastas sulane, „ja su isa on tapnud nuumvasika, sest su vend on elusa ja tervena kodus.“
Atahori mana tao ues a nataa nae, ‘Malangga odꞌi ma nema ena. Dadꞌi amaꞌ, denu tati sapi fo tao fefeta monaeꞌ, huu anan baliꞌ no sodꞌaꞌ.’
28 Vend sai pahaseks ja keeldus sisse minemast. Siis tuli isa välja, et teda ümber veenda.
Rena taꞌo naa, ma ana uluꞌ a namanasa. Ana nda nau ume rala neu sa ena. Boe ma aman nema de kokoe e ume rala neu.
29 Ta ütles isale: „Vaata, kõik need aastad olen ma sind teeninud, ma pole kunagi sõnakuulmatu olnud, aga sa pole mulle kunagi andnud kitsetallegi, et oleksin saanud oma sõpradega peo teha.
Te ana namue nae, ‘Amaꞌ! Dꞌuꞌa sobꞌa dei! Dꞌoon basa ia au tao ues itaꞌ mamate ngga onaꞌ ate fee amaꞌ. Au nda ulena-langga neu amaꞌ hihii-nanaun sa. Onaꞌ naa o, amaꞌ nda feꞌe fee mita au hie anaꞌ esa fo tao fefetas umuhoꞌo o nonoo nggara sa boe.
30 Nüüd tuleb see sinu poeg tagasi, kui ta on sinu raha prostituutidele kulutanud, ja sina tapad tema jaoks nuumvasika!“
Tao-tao te amaꞌ ana mana ngganggari hata-hetoꞌ a, neu naꞌaminaꞌ no inaꞌ ra de nabasaꞌ amaꞌ dꞌoin. Ana baliꞌ nema ma, amaꞌ tati sapi malolen seli de tao fefeta monaeꞌ fee ne.’
31 „Poeg, “vastas isa, „sa oled alati siin minu juures. Kõik, mis on minu oma, on ka sinu oma.
Te aman nataa nae, ‘Ana susue ngge! Rena malolole! Leo mo au doo basa ia ena. Basa saa fo amaꞌ enan, naa ra o ho enam boe.
32 Aga me peaksime olema rõõmsad ja tähistama! See on sinu vend, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud!““
Te oras ia hita musi feta-dꞌote tamahoꞌo, huu odꞌim ia. Feꞌesaꞌan, onaꞌ ana mate ena, te ia naa nasodꞌa baliꞌ ena. Ana mopo ena, te ia naa hambu baliꞌ e ena.’”
