Johannes 1
1 Alguses oli Sõna juba olemas. Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.
Fefeu na, Lamatualain Dedꞌea-oꞌolan sia memaꞌ ena. Lamatualain Dedꞌea-oꞌolan, naeni Atahori esa. Atahori naa naꞌabꞌue no Lamatualain. Eni o, Lamatualain boe.
2 Alguses oli ta Jumala juures.
Leleꞌ lalai no raefafoꞌ nda feꞌe dadꞌi sa, Atahori naa sia memaꞌ no Lamatualain ena.
3 Kõik on tekkinud tema kaudu; ilma temata ei ole tekkinud midagi.
Lamatualain naꞌadadadꞌiꞌ basa-bꞌasaꞌ e, nendiꞌ Dedꞌea-oꞌolan. Nda hambu sudꞌiꞌ a saa esa dadꞌi sa boe, mete ma Atahori naa nda tao sa.
4 Temas oli elu, see elu, mis on kõigi valgus.
Eni, masodꞌaꞌ a okan. Dadꞌi atahori mana hambu masodꞌa matetuꞌ a, ara rasodꞌa mia E. Ana o onaꞌ Manggareloꞌ mana naronda, fo atahori mana rasodꞌa sia Manggareloꞌ naa, bisa rita ma rahine.
5 Valgus paistab pimedusse ja pimedus ei ole seda kustutanud.
Manggareloꞌ naa, naronda tora maꞌahatuꞌ a rala; de maꞌahatuꞌ a nda ai-baa nala Manggareloꞌ naa sa. Huu Manggareloꞌ naa naronda nakandooꞌ a.
6 Jumal saatis mehe nimega Johannes.
Naa, hambu atahori laen esa, naran Yohanis. Lamatualain o denu e boe,
7 Ta tuli tunnistajana selgitama valgust, et kõik võiksid tema kaudu uskuda.
fo dadꞌi sakasii mana dui-bꞌengga Manggareloꞌ naa neu atahori. Naa fo basa atahori ramahere neu Lamatuaꞌ, huu Yohanis oꞌolan.
8 Tema ise ei olnud valgus, vaid ta tuli valgusest tunnistama.
Yohanis ia, nda Manggareloꞌ naa sa. Te Lamatualain denu e dui-bꞌengga soꞌal Manggareloꞌ naa neu atahori.
9 Tõeline valgus oli tulemas maailma, et valgustada kõiki.
Huu Atahori mana dadꞌi Manggareloꞌ matetuꞌ a, nae nema sia raefafoꞌ ia. Manggareloꞌ naa mana tao dala-dalaꞌ ndoo-tetuꞌ ra nenenitaꞌ soaꞌ neu basa atahori.
10 Ta oli maailmas, ja kuigi maailm oli tehtud tema kaudu, ei tundud maailm, kes ta on.
Mae Ana tao basa mana sia raefafoꞌ ia ra dadꞌi ena o, te atahori sia raefafoꞌ ia nda rahine E sa, leleꞌ Ana nema leo sia ia.
11 Ta tuli omade juurde, kuid nad ei võtnud teda omaks.
Mae Ana nema leo no Eni atahori nara o, te ara nda nau simbo E sa.
12 Kuid kõigile neile, kes ta vastu võtsid ja temasse uskusid, andis ta õiguse saada Jumala lapseks.
Mae onaꞌ naa o, basa atahori mana simbo ma ramahere neu E, Ana fee se hak dadꞌi Lamtualain ana nara.
13 Need lapsed ei ole sündinud tavalisel moel, mitte inimese soovi või isa otsuse tulemusena, vaid nad on sündinud Jumalast.
Naa onaꞌ sira nenebonggi baliꞌ ena. Te sira nenebonggi feuꞌ naa, nda onaꞌ atahori bonggi ana dikiꞌ sa. Ma nda mia touꞌ esa mana hii-nau hambu tititi-nonosiꞌ sa. Te ara dadꞌi Lamatualain ana nara, huu Lamatualain mana fee se masodꞌa feuꞌ naa.
14 Sõna sai inimeseks ja elas meie keskel ning me nägime tema au, Isa ühe ja ainsa Poja au, täis armu ja tõde.
Boe ma, ‘Lamatualain Dedꞌea-oꞌola’ naa, nenebonggiꞌ dadꞌi atahori. Ana leo sia taladꞌa tara. Hita mete-tita Eni manaselin. Eni manaseliꞌ onaꞌ naa, huu Eni, Lamatualain Ana isen. Ana hiiꞌ a natudꞌu rala malolen nema nggita, huu memaꞌ Eni ndolu-hadꞌan onaꞌ naa ena. Boe ma basa saa fo Ana nafadꞌe soꞌal Lamatualain, memaꞌ tetebꞌes.
15 Johannes tunnistas temast, hüüdes rahvale: „See on tema, kellest ma teile rääkisin, kui ütlesin: „See, kes tuleb pärast mind, on minust tähtsam, sest tema oli olemas juba enne mind.““
Naa, Yohanis naa, dui-bꞌengga soꞌal Atahori ia. Ana nameli nae, “Rena, e! Eni ia, au dui ena ae, ‘Dei fo Atahori esa nae nema. Eni manaseliꞌ lenaꞌ au. Huu nda feꞌe bonggi au sa te, Ana sia naꞌahuluꞌ ena!’”
16 Me kõik oleme saanud osa tema heldusest, ühe armulise kingi teise järel.
Yohanis olaꞌ naꞌo naa, huu Atahori naa hiiꞌ a natudꞌu rala malolen. Boe ma Ana tao nasafafali taꞌo naa nakandooꞌ a soaꞌ neu basa nggita.
17 Seadus anti Moosese kaudu; arm ja tõde tulid Jeesuse Kristuse kaudu.
Lele uluꞌ a, baꞌi Musa naꞌondaꞌ Lamatualain Hohoro-lalanen soaꞌ neu bei-baꞌi tara. Te aleꞌ ia, Atahori naa, naeni Yesus Kristus, mana natudꞌu Lamatualain rala ralolen neu nggita. Boe ma basa saa fo Ana nafadꞌe soꞌal Lamatualain, memaꞌ tebꞌe.
18 Kuigi keegi ei ole eales Jumalat näinud, on üks ja ainus Jumal, kes on Isa lähedal, näidanud meile, missugune on Jumal.
Nda hambu atahori esa sa boe mana nita tebꞌe-tebꞌeꞌ Lamatualain. Te Eni Ana ise susuen, mana natudꞌu neu nggita Lamatualain ralan. Anaꞌ naa, sia Aman bobꞌoan. Huu Eni o, Lamatualain boe.
19 Seda teatas Johannes avalikult, kui juudi juhid saatsid Jeruusalemmast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?“
Lao esa, atahori Yahudi ra malangga nara sia Yerusalem denu malangga agama hira ro atahori hira mia suku Lewi mana lole-lau sia Lamatualain Ume Hule-oꞌe Huun. Ara reu sia loe Yarden bobꞌoan de ratane Yohanis mana saraniꞌ a rae, “Ho ia, Kristus fo Lamatualain helu-fuli nae haitua nemaꞌ a, do?” De nafadꞌe se nae, eni ia, seka.
20 Johannes kuulutas lihtsalt ja selgelt, ilma kõhklemata: „Ma ei ole Messias.“
Ana nataa relo-relo nae, “Hokoꞌ. Au ia, nda Kristus sa.”
21 „Kes sa siis oled?“küsisid nad. „Kas Eelija?“„Ei, ei ole, “vastas ta. „Kas sa oled see prohvet?“„Ei, “kostis ta.
Boe ma ratane seluꞌ rae, “Mete ma taꞌo naa, ho ia, seka? Baꞌi Elia, do?” Ana nataa nae, “Hokoꞌ boe.” Boe ma ratane fai rae, “Afiꞌ losa ho ia, Lamatualain mana ola-olan laen, do?” Ana nataa nae, “Hokoꞌ boe.”
22 „Kes sa siis oled?“küsisid nad. „Me peame andma vastuse neile, kes meid saatsid. Mida sa enda kohta ütled?“
Basa naa ma, ara ratane seluꞌ rae, “Naa, mete ma taꞌo naa, ho ia, seka? Mufadꞌe dei! Huu hai musi baliꞌ mii mifadꞌe neu malangga-malangga mana denu hai ra. Tulun dei!”
23 „Ma olen hääl, mis hüüab kõrbes: „Tehke Issanda tee sirgeks!““ütles ta prohvet Jesaja sõnu kasutades.
Boe ma ana olaꞌ tungga saa fo baꞌi Yesaya suraꞌ nita oi, “Au ia, naeni atahori mana nameli sia mamana rouꞌ oi, ‘Basa atahori mihehere tao milole dalaꞌ ra, fo simbo Lamatuaꞌ neneman! Tao mitetu dalaꞌ fo soru E.’”
24 Variseride saadetud preestrid ja leviidid
Sia atahori mana rema mia Yerusalem taladꞌa nara, hambu atahori hira mia partei agama Farisi.
25 küsisid talt: „Miks sa siis ristid, kui sa ei ole Messias, Eelija ega see prohvet?“
Basa ma ratane Yohanis rae, “Taꞌo ia. Mete ma ho nda Kristus sa, nda baꞌi Elia sa, ma nda Lamatualain mana ola-olan sa, na, taꞌo bee de sarani atahori? Hambu hak mia bee?”
26 Johannes vastas: „Mina ristin veega, kuid teie keskel seisab see, keda te ei tunne.
De Yohanis nataa nae, “Au ia, sarani atahori endiꞌ a oe. Te hambu Atahori esa sia taladꞌa mara ena, te nda mihine sa.
27 Tema tuleb pärast mind, aga ma ei ole väärt isegi tema sandaale lahti päästma.“
Eni manaseliꞌ lenaꞌ au, mae au unori uꞌuhuluꞌ atahori. Mae dadꞌiꞌ a Eni aten boe o, au nda undandaa sa.”
28 See kõik toimus teiselpool Jordanit Betaanias, kus Johannes ristis.
Basa dalaꞌ ia ra dadꞌi sia Betania, sia loe Yarden bobꞌoan. Yohanis no ana mana tungga nara sarani atahori sia naa.
29 Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust lähenemas ja ütles: „Vaadake, Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!
Mbilaꞌ neu ma, Yohanis mete nita Yesus laoꞌ nisiꞌ e. Boe ma ana olaꞌ nae, “Mete neu Atahori mana sia naa dei! Eni, Lamatualain Bibꞌi Lombo Anan mana dadꞌi tutunu-hohotuꞌ fo tefa-soi atahori sia raefafoꞌ ia sala-kilu nara.
30 Tema on see, kellest ma rääkisin, kui ütlesin: „Pärast mind tuleb minust tähtsam mees, sest tema oli olemas juba enne mind.“
Atahori ia, au ufadꞌe neu nggi afis a ena ae, ‘Dei fo Atahori esa nema. Eni manaseliꞌ lenaꞌ au, huu Ana sia naꞌahuluꞌ au ena.’
31 Ma ise ei teadnud, kes ta on, kuid mina tulin ristima veega, et tema saaks Iisraelile ilmutatud.“
Fai maꞌahulun, au nda uhine ae, Eni, Kristus sa. Mae onaꞌ naa o, uhine ena ae au musi fee atahori Israꞌel ra rahine E. Huu naa, au uma fo sarani atahori endiꞌ oe.
32 Johannes andis tunnistust temast, öeldes: „Ma nägin taevast laskumas Vaimu nagu tuvi ja tema peale jäämas.
Lamatualain denu au sarani atahori endiꞌ oe. Ana o nafadꞌe au nae, ‘Dei fo Atahori esa nisiꞌ nggo. Basa naa ma, Dula-dale Ngga onda nema leo sia E. Atahori naa, mana nendi Dula-dale Meumare Ngga, fo fee koasa neu atahori Ngga ra.’ Leleꞌ Atahori naa nema, au nda uhine tuteꞌ E sa. Te leleꞌ au ita Lamatualain Dula-dalen onda nema mia lalai a onaꞌ mbui lunda, tee neu E, dei de au uhine E ae, ‘Atahori ia, Eni ena!’
33 Ma ei oleks teda tundud, kui see, kes läkitas mind veega ristima, ei oleks mulle öelnud: „See, kelle peale sa näed Vaimu laskumas ja sinna jäämas, on see, kes ristib Püha Vaimuga.“
34 Ma nägin seda toimumas ja kinnitan, et see on Jumala Poeg.“
Au ita dalaꞌ naa ra no mata ngga. Basa de au ufadꞌe neu nggi ae, ‘Atahori mana nemaꞌ naa, naeni Lamatualain Anan!’”
35 Järgmisel päeval seisis Johannes koos oma kahe jüngriga.
Mbilaꞌ neu ma, Yohanis nambariiꞌ no ana mana tungga nara, atahori rua.
36 Ta nägi Jeesust mööda minemas ja ütles: „Vaadake! See on Jumala Tall!“
Leleꞌ Yohanis nita Yesus laoꞌ tungga naa, ana nafadꞌe nae, “Mete dei! Huu Eni ia, Lamatualain Bibꞌi Lombo Anan dei fo mana dadꞌi tutunu-hohotuꞌ!”
37 Kui kaks jüngrit kuulsid tema sõnu, läksid nad ja järgisid Jeesust.
Basa ma Yohanis ana mana tungga karua nara mana rena oꞌolan, lao hela e, de reu tungga Yesus.
38 Jeesus pöördus ja nägi neid järgnemas. „Mida te otsite?“küsis ta neilt. „Rabi (mis tähendab „Õpetaja“), kus sa peatud?“küsisid nad vastu.
Boe ma Yesus heoꞌ dean, ma nita se laoꞌ tungga Eni. Boe ma natane se nae, “Taꞌo bee? Parlu, do?” Ara ratane mbali E rae, “Rabi leo sia bee?” (Sira dedꞌea Aram, ‘Rabi’ sosoan nae, ‘Ama Meser’.)
39 „Tulge ja vaadake, “ütles ta neile. Nii nad siis läksid koos temaga ja nägid, kus ta peatus. Kell oli umbes neli pärastlõunal, ja nad veetsid ülejäänud päeva temaga koos.
Yesus nataa nae, “Ima fo mita neuꞌ ena.” Boe ma ara tungga E, de rita mamana leleon. Leleꞌ ara losa, mbei ma liiꞌ haa boboon ena. De ara rahani ro E losa relo a mopo.
40 Andreas, Siimon Peetruse vend, oli üks neist kahest jüngrist, kes olid kuulnud, mida Johannes ütles, ja oli Jeesust järginud.
Naa, mia atahori karuaꞌ mana rena Yohanis oꞌolan, ma tungga Yesus naa, esa naran Anderias. Eni, Simon Petrus odin.
41 Ta läks kohe otsima oma venda Siimonat ja ütles talle: „Me leidsime Messia!“(mis tähendab „Kristus“).
Baliꞌ losa-losaꞌ ma Anderias neu sangga aꞌan Simon nae, “We, aꞌa! Hai mindaa mo Mesias ena!” (Sia sira dedꞌean ‘Mesias’ sosoan nae, ‘Kristus, naeni Atahori fo Lamatualain helu-fuli memaꞌ eniꞌ a lele uluꞌ a fo nae haitua nemaꞌ a.’)
42 Ta viis tema Jeesuse juurde. Siimonale otsa vaadates ütles Jeesus: „Sina oled Siimon, Johannese poeg. Aga nüüd hüütakse sind Keefaseks“(mis tähendab „Peetrus“).
Basa ma, ana no aꞌan nisiꞌ Yesus. Boe ma Yesus mete e, de nafadꞌe nae, “Ho ia, Simon. Amam, Yohanis. Mia faiꞌ ia, atahori roꞌe nggo, rae ‘Kefas’” (Eni sosoan onaꞌ ‘Petrus’, naeni ‘fatu’.)
43 Järgmisel päeval otsustas Jeesus minna Galileasse. Jeesus leidis sealt Filippuse ja ütles talle: „Järgne mulle.“
Sia naa hambu atahori laen esa, naran Filipus. Eni kambon, Betsaida. Petrus no Anderias o mia naa rema boe. Naa, mbilaꞌ neu ma, Yesus naꞌetuꞌ nae neu sia profinsi Galilea. Boe ma neu nandaa no Filipus, de Ana noꞌe nae, “Uma, tungga Au fo dadꞌi atahori ngga!”
44 Filippus oli pärit Betsaidast, samast linnast, kust Andreas ja Peetruski.
45 Filippus leidis Naatanaeli ja ütles talle: „Me leidsime tema, kellest Mooses kirjutas seaduses ja ka prohvetid − Naatsaretist pärit Jeesuse, Joosepi poja.“
Basa ma Filipus neu sangga Natanel, de nafadꞌe nae, “Aꞌa, e! Hai mindaa mo Atahori fo baꞌi Musa suraꞌ sia Lamatualain Hohoro-lalanen ena. Lamatualain mana ola-olan daluhuluꞌ ra suraꞌ soꞌal Atahori ia boe. Eni naran Yesus, mia kambo Nasaret, ma aman, naran Yusuf.”
46 „Naatsaretist? Kas sealt saab tulla midagi head?“imestas Naatanael. „Lihtsalt tule ja vaata, “vastas Filippus.
Te Natanel nataa nae, “Atahori Nasaret!? Aweꞌ! Nda hambu dala maloleꞌ esa sa boe, laoꞌ mia naa nema sa, o!” Boe ma Filipus nae, “We! Afiꞌ taꞌo naa. Uma fo mita no matam!”
47 Kui Jeesus nägi Naatanaeli lähenemas, ütles ta tema kohta: „Vaadake, siin on õige iisraellane! Temas ei ole midagi väärat.“
Leleꞌ Natanel laoꞌ nema, Yesus nita e memaꞌ ena, de nae, “Eni ia, atahori ndoos! Huu sia ralan, nda hambu peko-lelekoꞌ sa. Eni atahori Israꞌel tebꞌe-tebꞌeꞌ!”
48 „Kuidas sa tead, kes ma olen?“küsis Naatanael. „Ma nägin sind seal viigipuu all, enne kui Filippus sind kutsus, “vastas Jeesus.
Natanel natane nae, “Taꞌo bee de Papa nahine au?” Yesus nataa nae, “Taꞌo ia. Au ita nggo ena leleꞌ mia hau naa huun. Leleꞌ naa, Filipus nda feꞌe neu noꞌe nggo sa.”
49 „Rabi, sina oled Jumala Poeg, Iisraeli kuningas!“hüüatas Naatanael.
Boe ma Natanel nataa nae, “Ama Meser ia, tantu Lamatualain Anan! Boe ma Amaꞌ o, tantu hai atahori Israꞌel ra Manem boe!”
50 „Kas sa usud seda lihtsalt sellepärast, et ma ütlesin sulle, et nägin sind viigipuu all?“ütles Jeesus. „Sa saad näha veel palju rohkem kui see!“
Yesus natane e nae, “Seꞌu te ho ia, mumuhere neu Au, huu faꞌ ra Au ae, ‘Au ita nggo leleꞌ ho mia hau huuꞌ a raeꞌ,’ do? Musunedꞌa, te dei fo bisa mita dala-dala manaseliꞌ lenaꞌ naa fai!
51 Seejärel lausus Jeesus: „Ma räägin teile tõtt: te kõik näete taeva olevat avatud ja Jumala inglid käimas üles ja alla inimese Poja peal.“
Tebꞌe! Au ufadꞌe memaꞌ. Dei fo ama mita lalai a sii. Boe ma Lamatualain ate nara mana sia sorga ra onda-hene sia Au bobꞌoa ngga. Ma Au ia, Atahori Matetuꞌ a.”
