< Lucas 19 >

1 Y Jesus terelando chalado andré, nacaba por Jericho.
Aru titia Jisu ahise aru Jericho sheher phale jaise.
2 Y he acoi manu araquerado Zachéo: y ocona sinaba yeque es mas bares enré os Publícanes, y balbalo:
Etiya ekjon manu Zacchaeus koi kene thakise, aru tai poisa utha manu khan majote sobse dangor aru dhuni manu thakise.
3 Y orotaba dicar á Jesus, coin sinase: y na le astis pre la baribu sueti, presas sinaba chinoro de trupo.
Tai Jisu kun ase koi kene sabole itcha korise, kintu bhir dangor huwa pora sabo para nai, aru tai khata manu thakise.
4 Y chalando anglal, se costunó andré carschta bruñi heila somia dicarle, presas por oté terelaba de nacar.
Titia tai Jisu ke sabole nimite polai jai kene ekta sycamore ghas te uthise, kelemane Jisu etu rasta pora he jabo thakise.
5 Y pur bigoreó Jesus á ocona stano, ardiñelando as aquias, le dicó, y le penó: abillel ostely yescotria, presas jomte ustilarme achibes andré tun quer.
Jitia Jisu etu jagate ahise, Jisu taike saikene koise, “Zacchaeus, joldi namikene ahibi, aji Moi tumi laga ghor te jai kene thakibo.”
6 Y ó chaló ostely yescotría, y le ustiló asaselándose.
Titia tai joldi kori kene nichete nami ahise, aru khushi pora Jisu ke tai laga ghor te ahibole matise.
7 Y dicando ocono sares, chumasquereláron, penando, que terelaba chalado á sinar andré quer de yeque choro.
Jitia manu khan etu dikhise, taikhan sob biya paise aru apaste koi thakise, “Jisu ekjon paapi manu laga ghor te jaise.”
8 Tami Zachéo, chibandose anglal e Erañoró, le penó: Eraño, a paque de ma terelo diñelo á os chorores: y si andré buchi terelo jonganado á manu, le voltisarelo star tanto butér.
Aru titia Zacchaeus uthikena Probhu ke koise, “Sabi, Probhu moi laga adha saman khan gorib ke di dibo, aru jodi moi kunba ke thogaise, tai laga bhag pora bisi aru char bhag milaikena dibo.”
9 Y Jesus le penó: Achibes ha abillado golipen á ocona quer: presas ó tambien sinela chaboro de Abraham.
Titia Jisu taike koise, ‘Aji poritran etu ghor te ahise, kelemane tai bhi Abraham laga khandan pora ase.
10 Presas o Chaboro e manu abilló á orotar, y á salvar ma sinaba chibado á najabar.
Kelemane Manu laga Putro to harai kene thaka manu khan ke bisari bole aru bacha bole ahise.
11 Junelando junos ocono, plastañó penandoles yeque parabola, sat ocasion de sinar sunparal de Jerusalem: y presas penchababan que yescotria se mequelaria dicar o chim de Debél:
Aru taikhan etu kotha huni thakise, Jisu ekta dristanto kobole shuru hoise, kelemane tai Jerusalem te jabole nimite usor hoise, aru taikhan bhabise Isor laga rajyo to ta te joldi ahibole ase.
12 Penó pues: Manu tintin chaló a chim dur, somia ustilar yeque lume oté, y despues limbidiarse.
Titia Tai koise, ekta bhal ghor te jonom huwa manu dur ekta desh te tai laga rajyo pabo nimite jaise, aru etu pichete tai wapas ahi jabole thakise.
13 Y araquerando á deque de desqueres lacrés, les diñó deque estongrias, y les penó: paruguelad entretanto que abillelo.
Etu karone tai laga dosta noukar khan ke matise, aru taikhan ke dosta mina dikene koise, ‘etu mina loi kene tumikhan ki kaam koribo pare etu kori kene thakibi moi wapas naha tak.’
14 Tami os de desquero foros na le camelaban, y bichobando palal de ó yeque plastañí, le penáron: Na camelamos que reyne ocona opré de amangue.
Kintu manu khan taike bhal panai aru tai laga pichete ekjon ke pathai kene taike koise, ‘etu manu moi khan uporte raj kora to moi khan nalage.’
15 Y pur limbidió, despues de ustilar o lume, penó araquerar á ocolas lacrés, á coines terelaba diñado o jayere, somia chanelar ma cata yeque terelaba paruguelado.
Aru jitia tai rajyo paikena wapas ahi jaise, titia tai koise jun manu ke tai poisa dise taikhan ke mati kene tai usorte loi anibole, ta te tai sabo kun pora bisi kaam kori kene labh paise.
16 Bigoreó pues o brotobo y penó: Erañó; tiri estongri ha ganisarado deque estongrias.
Poila ekjon tai usorte ahi kene koise, ‘Malik, apuni pora diya poisa loi kene moi aru etu laga dos bhag dise kori dise.’
17 Y le penó: Sinela mistos, lacho lacró. Presas andré a fremita has sinado cabalico, terelarás ezor opré deque fores.
Titia etu bhal manu pora taike koise, ‘Bisi bhal korise, bhal noukar. Kelemane tumi olop diya te bhi bhal kaam kori kene thakise, tumi etu dosta sheher uporte adhikar chola bo.’
18 Y abilló aver, y penó: Erañó: Tiri estongri ha ganisarado pansch estongrias.
Aru dusra jon bhi ahise, aru koise, ‘Malik, apuni pora panch poisa diya to moi pans bhag bisi kori dise.’
19 Y penó á ocona: Tucue terelalo opré pansch fores.
Titia etu bhal manu taike koise, ‘Tumi bhi bhal kaam korise etu nimite pansta sheher uporte tumi adhikar chola bo.’
20 Y abilló o trincho, y penó: Erañó, acoi terelas tiri estongri, sos he terelado ujarada andré yeque diclo.
Aru tisra noukar ahise, aru koise, ‘Malik, etu apuni diya laga poisa ase, moi etu loi kene kapra pora bandhi rakhise,
21 Presas terelaba dal de tucue, sos sinelas manu recio de suncai; Ustilelas ma na chitaste, y chinelas ma na chibelaste.
kele koile, moi apnike bhoi lagi thakise. Kelemane apuni hisab kitab thik rakha manu ase. Apuni ki joma nakore etu uthai aru ki narupai etu he kate.’
22 Entonces ó le penó: Choro lacró, abrí tiro mui condenelo tucue: Chanelabas que menda sinaba manu recio de suncai, que ustilelo ma na chité, y chinelo ma na chibele.
Titia etu manu pora taike koise, ‘Tumi laga mukh pora he moi tumike bisar koribo, tumi biya noukar! Tumi jani thakise naki moi ekjon joborjosti kori thaka manu ase, aru moi ki joma nakore etu loi, aru ki nadhale etu kata manu ase?
23 ¿Pues presas na diñaste minrio jayere al banco, somia que pur limbidiase lo ustilára sat ganancia?
Titia hoile tumi etu poisa to kele poisa-ghor te joma kora nai, aru jitia moi ahibo, etu homoi te bisi labh hobo thakise?’
24 Y penó á junos sos sinaban oté: Nicabeladle a estongri, y diñadsela al lacró sos terela deque estongrias.
Titia tai jun manu usorte khara kori thakise taikhan ke koise, ‘Tai logot pora poisa to loi lobi, aru jun logote dos bhag ase taike di dibi.’
25 Y junos le penáron: Eraño, que terela deque estongrias.
Kintu taikhan koise, ‘Malik, tai logote dos bhag ase.’
26 Pues menda sangue penelo, que á saro ocola sos terelará, se le diñará, y terelará butér: tami al sos na terela, se le nicobará aun ma terele.
‘Moi tumikhan ke koi ase, jun manu logote bisi ase taike aru bhi bisi dibo, kintu jun manu logote eku nai, ki tai logote ase etu bhi loi lobo.
27 Y en quanto á ocolas minres daschmanuces, sos na cameláron que menda reynase opré junos, laneladmelos acoi, y mareladlos anglal de mangue.
Kintu etu moi laga dushman khan, jun manu moike taikhan uporte raj kori bole dibo mon thaka nai, yate loi kene anibi aru moi usorte morai dibi.’”
28 Y penado ocono guillaba anglal costunando á Jerusalém.
Etu sob pichete, Jisu aru chela khan sob Jerusalem phale jaise.
29 Y anacó, que pur bigoreó sunparal de Bethphage, y de Bethania, al bur, sos se araquerela e Urucal, bichabó dui es desqueres discipules,
Aru jitia Tai Bethphage aru Bethany nogorkhan usorte ahise, Olivet kuwa ekta pahar te, Tai duijon chela ke pathaise,
30 Penando: Chalad á ocona gau, sos sinela de mamui: y yescotria que chalareis andré, alachareis ternoro de gel pandado, y opré coin nunca se besteló cayque: despandadlo, y laneladlo.
aru koise, “Tumikhan etu age te thaka bosti te jabi. Jitia ta te punchibo, tumikhan ta te kun pora bhi naboha ekta ghora laga bacha ke bandi kene thaka dikhibo. Etu ke Khuli Kena yate loi anibi.
31 Y si manu puchabelare sangue: ¿Por qué lo despandais? A ó rudelareis andiar: Porque o Erañó terela menester de ó.
Jodi kunba tumikhan ke hude, ‘Kile etu ke khuli ase?’ Tumikhan etu kobi, ‘Probhu ke etu dorkar ase.’”
32 Chaláron pues junos sos habian sinado bichabados, y alacháron o ternoro, sos sinaba sasta les habia penado.
Aru jun khan ke etu karone pathaise, taikhan pora thik eneka he dikhi paise.
33 Y pur despandaban al ternoro, les penáron os julais: ¿Por qué despandais al ternoro?
Jitia taikhan etu ghora bacha ke khuli thakise, malik ahikena taikhan ke koise, “Kile etu ghora bacha ke khuli ase?”
34 Y junos rudeláron: Porque o Erañó terela menester de ó.
Titia taikhan pora koise, “Probhu ke etu dorkar ase.”
35 Y lo laneláron á Jesus. Y chibando opré o ternoro desqueres talalores: chitáron á Jesus opré.
Titia taikhan Jisu usorte anise, aru taikhan laga kapra gadha uporte phelai dise aru Jisu ke gadha uporte bohi bole dise.
36 Y chalando ó andiar, bucharáron desqueres coneles andré a feda.
Aru jitia taikhan jai thakise, manu khan kapra ulaikene rasta te rakhidise.
37 Y pur bigoreó sunparal al luchipen e bur e Urucal, sares os discipules en plastañias, perelales de pesquital se chibáron á majarificar á Un-debél á goles bares pre sarias as buchias, sos habian dicado,
Jitia Jisu Oliv pahar usorte ahi ponchise, aru chela aru manu khan dhanyavad dibole shuru hoise. Manu khan Jisu laga dangor kaam khan dikhi kene hala kori kene Isor ke mohima dikena
38 Penando: Majarificado o Crallis, sos abillela andré o nao e Erañoró, paz andré o Charos, y chimusolano andré o Tarpe.
koise, “Dhonyo ase etu raja jun manu Probhu laga naam te ahise! Sorgote shanti hobo aru sob untcha jagate mohima dibo!”
39 Y yeques es Phariseyes sos sinaban enré á sueti, le penáron: Duquendio, reprehende á tires discipules.
Kintu kunba Pharisee manu khan majot pora koise, “Shika manu, Apuni laga chela khan ke chup thaki bole kobi.”
40 O les rudeló: Sangue penelo, que si oconas mequelaren, as baras diñarán goles.
Titia Jisu koise, “Moi tumikhan ke koi ase jodi taikhan chup thake, pathor khan pora he hala kori jabo.”
41 Y pur bigoreó sunparal, al dicar o Foros, orobó opré ó, penando:
Aru jitia Jisu Jerusalem sheher usorte ponchise, Tai kandise,
42 ¡Ysna! si pincharases buchi andré ocona tun chibes, ma astisarela lanelartucue a paz! Tami acana sinela ucharado de tirias aquias.
aru koise, “Aji tumikhan pora kineka shanti ahe etu jani thakile! Kintu tumikhan laga suku pora lukaikene ase.
43 Presas abillarán chibeses contra tucue, pur tires daschmanuces te chibarán al crugos trincheras, y te chibarán cerco, y te pandarán pre sarias aricatas.
Tumikhan uporte eneka din khan ahibo jitia dushman khan pora tumikhan ke sob phale pora dhori rakhibo aru dewar bonai kene tumikhan ke sob kinar pora dabai dibo.
44 Y chibarán tucue ostely, y á tires chabores, sos sinelan andré tucue, y na mequelarán andré tucue bar opré bar; presas na pincharaste o chiros de tiri visitacion.
Tumi aru tumi laga bacha khan ke matite girai dibo. Taikhan ekta pathor bhi tumikhan uporte nacharibo, kelemane etu laga homoi te ki dikhai dise, etu tumikhan janibole para nai.”
45 Y chalando andré a cangri se chitó á bucharar abrí á sares junos sos quinaban y binaban andré siró,
Jitia Jisu mondoli bhitor te ghusi se, Tai bhitor te bajar kori thaka manu khan ke khedai se,
46 Penandoles: Libanado sinela: Minrio quer, quer de beda sinela. Tami sangue lo terelais querdi tunia de randes.
Taikhan ke koise, “Etu Isor kotha te likha ase, ‘Moi laga ghor to prathana laga ghor hobo,’ kintu tumikhan chor laga ghor bonai dise.”
47 Y cata chibes bedaba andré a cangri. Tami os Manclayes es erajais, y os Libanes, y os tintines e sueti le camelaban marar.
Aru Jisu mondoli te sikhai thakise. Etu homoi te mukhyo purohit khan aru niyom likha khan aru Pharisee khan Jisu ke mora bole rukhi thakise,
48 Y na chanelaban que querelarse sat ó. Presas sari a sueti sinaba moscabis pur le junelaba.
kintu kineka pora Taike dhoribo etu taikhan koribo para nai, kelemane sob manu Jisu laga kotha to huni kene bohi thakise.

< Lucas 19 >