< Зәбур 69 >

1 Нәғмичиләрниң бешиға тапшурулуп, «Нилупәрләр» дегән аһаңда оқулсун дәп, Давут язған күй: — Мени қутқузғайсән, и Худа! Сулар җенимдин өтти;
Veisuunjohtajalle; veisataan kuin: "Liljat"; Daavidin virsi. Pelasta minut, Jumala, sillä vedet käyvät minun sieluuni asti.
2 Турғидәк җай йоқ чоңқур патқақлиққа чөкүп кәттим; Суниң чоңқур йеригә чүшүп кәттим, Кәлкүн мени ғәриқ қилди.
Minä olen vajonnut syvään, pohjattomaan liejuun, olen joutunut vetten syvyyksiin, ja virta tulvii minun ylitseni.
3 Пәрядлиримдин һалимдин кәттим; Галлирим қуруп кәтти; Худайимға тәлмүрүп, көзүмдин кетәй дәп қалдим;
Minä olen väsynyt huutamisesta, minun kurkkuni kuivettuu, minun silmäni ovat rauenneet odottaessani Jumalaani.
4 Сәвәпсиз маңа өч болғанлар чачлиримдинму көптур; Мени йоқатмақчи болғанлар, Қара чаплап мән билән дүшмәнлишидиғанлар күчлүктур; Шу чағда өзүм булимиған нәрсини қайтуримән.
Enemmän kuin hiuksia päässäni on niitä, jotka minua syyttömästi vihaavat; paljon on niitä, jotka tahtovat tuhota minut, jotka syyttä ovat vihollisiani; mitä en ole ryöstänyt, se täytyy minun maksaa.
5 И Худа, мениң наданлиғим өзүңгә аян; Мениң қәбиһликлирим Сәндин йошурун әмәстур.
Jumala, sinä tunnet minun hulluuteni, eivätkä minun vikani ole sinulta salassa.
6 Мениң сәвәвимдин, и Рәб, самавий қошунларниң Сәрдари болған Пәрвәрдигар, Өзүңгә умид бағлап күткәнләр йәргә қарап қалмиғай; И Исраилниң Худаси, Өзүңни издигүчиләр мениң сәвәвимдин шәрмәндә болмиғай;
Älä anna minussa häpeään joutua niiden, jotka odottavat sinua, Herra, Herra Sebaot. Älä salli minussa pettyä niiden, jotka etsivät sinua, Israelin Jumala.
7 Чүнки Сени дәп мән рәсвачилиққа учридим; Шәрмәндилик йүзүмгә чапланди.
Sillä sinun tähtesi minä kärsin herjausta, pilkka peittää minun kasvoni.
8 Мән өз қериндашлиримға ят, Анамниң балилириға яқа жутлуқ болдум.
Veljilleni minä olen tullut vieraaksi, olen tullut oudoksi äitini lapsille.
9 Чүнки мени [муқәддәс] өйүңгә болған отлуқ муһәббәт чулғувалған еди; Саңа һақарәт қилғанларниң һақарәтлириму мениң үстүмгә чүшти;
Sillä kiivaus sinun huoneesi puolesta on minut kuluttanut, ja niiden herjaukset, jotka sinua herjaavat, ovat sattuneet minuun.
10 Мән жиғлидим, җеним роза тутти, Буму маңа әйип дәп қаралди.
Minä, minun sieluni itki ja paastosi, mutta siitä koitui minulle vain herjausta.
11 Мән бөзни кийимим қилип кийсәм, Шуниң билән уларниң сөз-чөчикигә қалдим.
Minä pukeuduin säkkipukuun, mutta tulin sananparreksi heidän suussaan.
12 Шәһәр қовуқида олтарғанларниң тәнә гепигә қалдим, Мәйхорларниң нахшисиниң темиси болдум.
Porteissa-istujat minusta jaarittelevat, ja väkijuomain juojat minusta laulavat.
13 Бирақ мән шәпқитиңни көрсәткән вақтиңда дуайимни саңа нишанлидим, и Пәрвәрдигар; И Худа, өзгәрмәс муһәббитиңниң зорлуғидин, Ниҗатлиқ ишәшидә маңа җавап бәргәйсән;
Mutta minä rukoilen sinua, Herra, otollisella ajalla, sinua, Jumala, sinun suuren laupeutesi turvin. Vastaa minulle pelastavan uskollisuutesi tähden.
14 Мени патқақлиқтин қутқузувалғайсән, Мени чөктүрмигәйсән; Маңа өчмән болғанлардин, Суниң чоңқур йеридин қутулдурғайсән;
Päästä minut loasta, etten siihen vajoa, auta, että pääsen vihollisistani ja syvistä vesistä.
15 Кәлкүн сулириға мени ғәриқ қилдурмиғайсән; Деңиз тәглиригиму мени жутқузмиғайсән; [Теги] йоқ һаңниң мени һап етип ағзини жумувелишиға йол қоймиғайсән!
Älä anna vetten vuon minua upottaa, syvyyden minua niellä ja kuilun sulkea suutaan minun ylitseni.
16 Дуайимни иҗабәт қилғайсән, и Пәрвәрдигар, Чүнки өзгәрмәс муһәббитиң яхшидур; Мол рәһимдиллиғиң билән маңа йүзләнгәйсән;
Vastaa minulle, Herra, sillä sinun armosi on hyvä, käänny minun puoleeni suuressa laupeudessasi.
17 Җамилиңни қулуңдин йошурмиғайсән; Чүнки бешимға күн чүшти; Тездин маңа җавап бәргәйсән.
Älä peitä kasvojasi palvelijaltasi, sillä minä olen ahdistuksessa; joudu, vastaa minulle.
18 Җенимға йеқинлашқайсән, Униңға һәмҗәмәт-қутқузғучи болғайсән; Дүшмәнлирим алдида мени һөрлүккә чиқарғайсән;
Lähesty minun sieluani ja lunasta se, vapahda minut vihollisteni tähden.
19 Өзүң мениң рәсвалиқта һәм һөрмәтсизликтә қалғинимни, Қандақ һақарәтләнгинимни билисән; Рәқиплиримниң һәммиси Өзүңгә аяндур.
Sinä tiedät minun häväistykseni, minun häpeäni ja pilkkani, sinun edessäsi ovat julki kaikki minun ahdistajani.
20 Һақарәт қәлбимни парә қилди; Мән қайғуға чөмүп кәттим; Азғинә һесдашлиққа тәлмүргән болсамму, йоқ болди; Тәсәлли бәргүчиләрниму издидим, лекин бирисиниму учриталмидим.
Häväistys on särkenyt minun sydämeni, minä olen käynyt heikoksi; minä odotin sääliä, mutta en saanut, ja lohduttajia, mutta en löytänyt.
21 Бәрһәқ, улар озуғумға өт сүйи, Уссузлуғумға сиркини бәрди.
Koiruohoa he antoivat minun syödäkseni ja juottivat minulle janooni hapanviiniä.
22 Уларниң дәстихини өзлиригә қилтақ, Уларниң һалавити қапқан болғай.
Tulkoon heidän pöytänsä heille paulaksi, ansaksi noille suruttomille.
23 Көзлири торлишип көрмәйдиған болуп кәткәй; Бәл-путлирини титрәккә салғайсән;
Soetkoot heidän silmänsä, niin etteivät näe, ja saata heidän lanteensa alati horjumaan.
24 Қәһриңни уларниң үстигә чүшүргәйсән, Ғәзивиңниң отлири уларға туташқай;
Vuodata vihastuksesi heidän päällensä, ja yllättäköön heidät sinun vihasi hehku.
25 Уларниң макани харабә болғай, Чедирлири чөлдәрәп қалғай;
Joutukoon heidän leiripaikkansa autioksi, älköön heidän majoissansa asukasta olko.
26 Чүнки улар Сән урғанға техиму зиянкәшлик қилмақта; Сән зәхимләндүргәнләрниң азавиға гәп билән азап қошмақта.
Sillä he vainoavat sitä, jota sinä olet lyönyt, he juttelevat niiden tuskista, joita sinä olet haavoittanut.
27 Уларниң гунайиға гуна қошқайсән, Һәққанийлиғиңниң несивисигә уларни ериштүрмигәйсән.
Lisää heille rikosta rikoksen päälle, ja sinun vanhurskauteesi he älkööt pääskö.
28 Улар һаятлиқ дәптиридин өчүрүлгәй; Һәққанийларниң қатариға пүтүлмигәй.
Pyyhittäköön heidät pois elämän kirjasta, älköönkä heitä kirjoitettako vanhurskasten lukuun.
29 Бирақ мән болсам бир езилгән дәрдмән; Ниҗатлиғиң, и Худа, мени жуқуриға көтирип қутқузғай;
Mutta minä olen kurja ja vaivattu, suojatkoon minua sinun apusi, Jumala,
30 Мән мунаҗат оқуп Худаниң намини мәдһийиләймән; Тәшәккүрләр билән уни улуқлаймән;
niin minä veisuulla kiitän Jumalan nimeä ja ylistän häntä kiitosvirsillä.
31 Бу болса Пәрвәрдигарни хурсән қилиш үчүн, Өкүз тәқдим қилғандин әвзәлдур; Мүңгүз-туяқлири сақ топақ бәргәндинму артуқтур.
Se on Herralle otollisempi kuin härkä, kuin mulli, sarvipää ja sorkkajalka.
32 Югаш мөминләр буни көрүп хошал болиду; Худани издигәнләр — Қәлбиңлар йеңилиниду.
Nöyrät näkevät sen ja riemuitsevat; elpyköön teidän sydämenne, teidän, jotka etsitte Jumalaa.
33 Чүнки Пәрвәрдигар йоқсулларниң илтиҗасини аңлайду, Өзигә тәвә әсир қилинғанларни у кәмситмәйду;
Sillä Herra kuulee köyhiä eikä halveksi vankejansa.
34 Асман-зимин Уни мәдһийилисун! Деңиз-океанлар һәм уларда жүргүчи барлиқ җаниварлар Уни мәдһийилигәй!
Kiittäkööt häntä taivaat ja maa, meret ja kaikki, mitä niissä liikkuu.
35 Чүнки Худа Зионни қутқузиду; Йәһуданиң шәһәрлирини қайта бена қилиду; Улар әшу йәрдә олтирақлишип, егилик тикләйду.
Sillä Jumala on pelastava Siionin ja rakentava Juudan kaupungit, niin että he asettuvat niihin ja omistavat ne.
36 Униң қуллириниң нәсиллири униңға мирас болиду, Униң намини сөйгәнләр у йәрләрдә маканлишиду.
Hänen palvelijainsa jälkeläiset saavat sen perinnökseen, ja ne, jotka hänen nimeänsä rakastavat, saavat asua siinä.

< Зәбур 69 >