< Fakahā 5 >

1 Pea ne u mamata ʻi he nima toʻomataʻu ʻo ia naʻe nofo ʻi he nofoʻa fakaʻeiʻeiki ʻae tohi kuo tohi ʻi loto mo tuʻa, pea fakamaʻu ʻaki ʻae meʻa fakamaʻu ʻe fitu.
Puis je vis dans la main droite de celui qui était assis sur le trône, un livre écrit en dedans et en dehors, scellé de sept sceaux.
2 Pea ne u mamata ki ha ʻāngelo mālohi, ʻoku kalanga ʻaki ʻae leʻo lahi, “Ko hai ʻoku taau ke toʻo ʻae tohi, mo vete hono ngaahi meʻa fakamaʻu ʻo ia?”
Je vis aussi un ange puissant, qui criait d'une voix forte: Qui est digne d'ouvrir le livre, et d'en délier les sceaux?
3 Pea naʻe ʻikai ha tokotaha ʻi he langi, pe ʻi māmani, pe ʻi lalo ʻi māmani, ʻoku faʻa fai ke toʻo ʻae tohi, pe ke mamata ki ai.
Et nul, ni dans le ciel, ni sur la terre, ni sous la terre, ne pouvait ouvrir le livre, ni le regarder.
4 Pea ne u tangi lahi, koeʻuhi naʻe ʻikai ke ʻiloʻi ha taha ʻoku taau ke ne toʻo mo lau ʻae tohi, pe ke mamata ki ai.
Et moi, je pleurai beaucoup, de ce que personne n'avait été trouvé digne d'ouvrir le livre, ni de le lire, ni de le regarder.
5 Pea pehē ʻe ha tokotaha ʻoe kau mātuʻa kiate au, “ʻOua ʻe tangi: vakai, ko e Laione ʻoe faʻahinga ʻo Siuta, ko e Aka ʻo Tevita, kuo ne lavaʻi ke ne toʻo ʻae tohi, pea ke vete ʻa hono meʻa fakamaʻu ʻe fitu.”
Et l'un des Anciens me dit: Ne pleure point; voici, le lion, qui est de la tribu de Juda, le rejeton de David, a vaincu pour ouvrir le livre et en délier les sept sceaux.
6 Pea ne u mamata, pea vakai, ʻi he haʻohaʻonga ʻoe nofoʻa fakaʻeiʻeiki mo e meʻa moʻui ʻe fā, pea ʻi he haʻohaʻonga ʻoe kau mātuʻa, naʻe tuaʻā e Lami ʻo hangē kuo tāmateʻi, kuo fitu ʻae nifo ʻi hono ʻulu, mo e mata ʻe fitu, ʻaia ko e Laumālie ʻe Fitu ʻoe ʻOtua ʻoku fekau atu ki māmani kotoa pē.
Et je regardai, et voici au milieu du trône et des quatre animaux, et au milieu des Anciens, un Agneau était là comme immolé; il avait sept cornes et sept yeux, qui sont les sept esprits de Dieu, envoyés par toute la terre.
7 Pea naʻe haʻu ia, ʻo ne toʻo ʻae tohi mei he nima toʻomataʻu ʻo ia naʻe nofo ʻi he nofoʻa fakaʻeiʻeiki.
Et il vint, et prit le livre de la main droite de celui qui était assis sur le trône.
8 Pea ʻi heʻene toʻo ʻae tohi, naʻe fakafoʻohifo ʻi he ʻao ʻoe Lami ʻae meʻa moʻui ʻe fā mo e kau mātuʻa ʻe toko uofulu ma toko fā, naʻa nau taki taha ʻae haʻape, mo e hina koula kuo pito ʻi he meʻa namu kakala, ʻaia ko e ngaahi lotu ʻoe kakai māʻoniʻoni.
Et quand il eut pris le livre, les quatre animaux et les vingt-quatre Anciens se prosternèrent devant l'Agneau, ayant chacun des harpes et des coupes d'or pleines de parfums, lesquelles sont les prières des Saints.
9 Pea naʻa nau hiva ʻaki ʻae hiva foʻou, ʻo pehē, “ʻOku taau mo koe ke toʻo ʻae tohi, Pea ke vete hono ngaahi meʻa fakamaʻu ʻo ia: He naʻe tāmateʻi koe, Pea kuo ke huhuʻi ʻae kakai ʻaki ho taʻataʻa ki he ʻOtua, Mei he faʻahinga, mo e lea, mo e kakai, mo e puleʻanga kotoa pē.
Et ils chantaient un cantique nouveau, disant: Tu es digne de prendre le livre, et d'en ouvrir les sceaux; car tu as été immolé, et tu nous a rachetés à Dieu par ton sang, de toute tribu, de toute langue, de tout peuple, et de toute nation,
10 Pea kuo ke ngaohi ʻakinautolu ko e ngaahi tuʻi mo e kau taulaʻeiki ki homau ʻOtua: Pea te nau pule ʻi he maama.”
Et tu nous as faits rois et sacrificateurs à notre Dieu; et nous régnerons sur la terre.
11 Pea ne u vakai, pea u fanongo ki he leʻo ʻoe kau ʻāngelo tokolahi naʻe tuʻu takatakai ʻi he nofoʻa fakaʻeiʻeiki mo e ngaahi meʻa moʻui mo e kau mātuʻa: pea ko honau lau ko e ngaahi toko mano lauʻi ngaahi mano, mo e ngaahi toko afe lauʻi ngaahi toko afe;
Puis je regardai, et j'entendis la voix de plusieurs anges autour du trône et des animaux et des Anciens; et leur nombre était de plusieurs millions.
12 ‌ʻOku nau pehē, ʻaki ʻae leʻo lahi, “ʻOku taau mo e Lami naʻe tāmateʻi Ke tuku kiate ia ʻae māfimafi, mo e koloa, mo e poto, Mo e mālohi, mo e fakaʻapaʻapa, mo e ongoongolelei, mo e fakafetaʻi.”
Ils disaient à haute voix: L'Agneau qui a été immolé, est digne de recevoir puissance, et richesse, et sagesse, et force, et honneur, et gloire, et louange.
13 Pea ne u fanongo ki he ngaahi meʻa kotoa pē ʻaia ʻoku ʻi he langi, pea ʻi he māmani, pea ʻi lalo ʻi māmani, pea mo ia ʻoku ʻi he tahi, pea mo kinautolu kotoa pē ʻoku ʻi ai, naʻa nau pehē, “Ke ʻiate ia ʻoku nofo ʻi he nofoʻa fakaʻeiʻeiki, pea ki he Lami, ʻae fakafetaʻi, mo e fakaʻapaʻapa, mo e ongoongolelei, mo e māfimafi, ʻo taʻengata pea taʻengata.” (aiōn g165)
J'entendis aussi toutes les créatures qui sont dans le ciel, sur la terre, et sous la terre, et dans la mer, et toutes les choses qui y sont, qui disaient: A celui qui est assis sur le trône, et à l'Agneau soient la louange, et l'honneur, et la gloire, et la force aux siècles des siècles. (aiōn g165)
14 Pea naʻe pehē ʻe he meʻa moʻui ʻe fā, “ʻEmeni.” Pea naʻe fakafoʻohifo ʻae mātuʻa ʻe toko uofulu ma toko fā, ʻo hū kiate ia ʻoku moʻui ʻo taʻengata pea taʻengata.
Et les quatre animaux disaient: Amen. Et les vingt-quatre Anciens se prosternèrent et adorèrent celui qui vit aux siècles des siècles.

< Fakahā 5 >