< Nomipā 22 >

1 Pea naʻe hiki atu ʻae fānau ʻa ʻIsileli, ʻo nofo ʻi he toafa ʻo Moape ʻi he potu mai ʻo Sioatani[ʻo ofi ]ki Seliko.
Und die Söhne Israels brachen auf und lagerten in dem Flachlande Moabs am Übergang über den Jordan bei Jericho.
2 Pea naʻe ʻilo ʻe Pelaki ko e foha ʻo Sipoa ʻae meʻa kotoa pē kuo fai ʻe ʻIsileli ki he kau ʻAmoli.
Und Balak, Zippors Sohn, sah alles, was Israel dem Amoriter getan;
3 Pea naʻe manavahē lahi ʻa Moape ki he kakai, koeʻuhi naʻa nau tokolahi: pea naʻe mamahi lahi ʻa Moape koeʻuhi ko e fānau ʻa ʻIsileli.
Und Moab war sehr bange vor dem Volke, weil ihrer viel war; und Moab hatte Überdruß an den Söhnen Israels.
4 Pea naʻe pehē ʻe Moape ki he kau mātuʻa ʻo Mitiane, “Ko eni, ʻe ʻemo hake ʻe he kakai ni ʻaia kotoa pē ʻoku takatakai ʻakitautolu, ʻo hangē ʻoku ʻemo hake ʻe he pulu ʻae mohuku ʻoe ngoue.” Pea ko Pelaki ko e foha ʻo Sipoa ko e tuʻi ia ʻoe kau Moape ʻi he kuonga ko ia.
Und Moab sprach zu den Ältesten Midjans: Diese Versammlung wird alles um uns her auflecken, wie der Ochse das Grüne auf dem Felde aufleckt. Und zur selben Zeit war Balak, Zippors Sohn, König über Moab.
5 Ko ia naʻa ne fekau ai kia Pelami ko e foha ʻo Peoli ki Pitoli, ʻaia ʻoku ofi ki he vaitafe ʻoe fonua ʻoe fānau ʻa hono kakai, ke ui ia, ʻo pehē, “Vakai, kuo haʻu ha kakai mei ʻIsipite: vakai, ʻoku nau ʻufiʻufi ʻae funga fonua, pea ʻoku nau nofo ofi kiate au:
Und er sandte Boten zu Bileam, Beors Sohn, nach Pethor am Flusse, in das Land der Söhne seines Volkes, ihn zu rufen; und er sprach: Siehe, ein Volk ist aus Ägypten ausgegangen, siehe, es bedeckt die Fläche der Erde, und wohnt mir gegenüber.
6 Pea ko eni, ʻoku ou kole kiate koe, ke ke haʻu ʻo fakamalaʻiaʻi maʻaku ʻae kakai ni, he ʻoku nau mālohi fau kiate au: pea te u vetekina nai, mo teʻia ʻakinautolu, pea te u kapusia ʻakinautolu ʻi he fonua ni: he ʻoku ou pehē, ʻoku monūʻia ia ʻoku ke fakamonūʻiaʻi, pea ʻoku malaʻia ia ʻoku ke fakamalaʻiaʻi.”
Und nun komm doch, verfluche mir dies Volk, denn es ist mächtiger denn ich. Vielleicht vermag ich es, daß wir es schlagen und ich es von dem Land vertreibe; denn ich weiß, wen du segnest, der ist gesegnet, und wen du verfluchst, der ist verflucht.
7 Pea ko e kau mātuʻa ʻo Moape mo e kau mātuʻa ʻo Mitiane naʻa nau ʻave ʻi honau nima ʻae totongi ʻo ʻene tukitala; pea naʻa nau haʻu kia Pelami, ʻo fakahā kiate ia ʻae lea ʻa Pelaki.
Und die Ältesten Moabs und die Ältesten Midjans gingen hin mit Wahrsagegaben in ihren Händen, und kamen hinein zu Bileam und redeten die Worte Balaks zu ihm.
8 Pea naʻa ne pehē kiate kinautolu, “Mou nofo ʻi heni ʻi he poōni, pea te u toe ʻomi ʻae lea kiate kimoutolu, ʻo hangē ko e folofola ʻa Sihova kiate au:” pea naʻe nofo mo Pelami ʻae houʻeiki ʻo Moape.
Und er sprach zu ihnen: Übernachtet hier diese Nacht, so will ich euch ein Wort erwidern, wie Jehovah zu mir reden wird. Und die Obersten Moabs blieben bei Bileam.
9 Pea naʻe hāʻele mai ʻae ʻOtua kia Pelami, mo ne pehē, “Ko e hā ʻae kau tangata ni ʻoku ʻiate koe?”
Und Gott kam zu Bileam und sprach: Wer sind die Männer da bei dir?
10 Pea naʻe pehē ʻe Pelami ki he ʻOtua, “Ko Pelaki ko e foha ʻo Sipoa, ko e tuʻi ʻo Moape, kuo ne fekau mai kiate au, ʻo pehē,
Und Bileam sprach zu Gott: Balak, Zippors Sohn, König von Moab, hat zu mir gesandt:
11 ‘Vakai kuo haʻu ha kakai mei ʻIsipite, ʻoku nau ʻufiʻufi ʻae funga fonua: ko ia ke ke haʻu ʻo fakamalaʻiaʻi maʻaku ʻakinautolu; pea te u mālohi ʻapē ʻiate kinautolu, pea kapusi atu ʻakinautolu.’”
Siehe, das Volk, das aus Ägypten ausgegangen, bedeckt die Fläche der Erde. So komm nun, und verwünsche es mir, auf daß ich vielleicht vermöge, wider dasselbe zu streiten und es zu vertreiben.
12 Pea naʻe pehē ʻe he ʻOtua kia Pelami, “ʻOua ʻaupito te ke ʻalu mo kinautolu; ʻe ʻikai te ke fakamalaʻiaʻi ʻae kakai: he ʻoku nau monūʻia.”
Und Gott sprach zu Bileam: Gehe nicht mit ihnen, verfluche das Volk nicht, denn es ist gesegnet.
13 Pea naʻe tuʻu hake ʻa Pelami ʻi he pongipongi, pea naʻa ne pehē ki he houʻeiki meia Pelaki, “Mou ō ki homou fonua: he kuo taʻofi au ʻe Sihova ke ʻoua naʻa tau ō mo kimoutolu.”
Und Bileam stand am Morgen auf und sprach zu den Obersten Balaks: Gehet nach eurem Land, denn Jehovah weigert Sich zuzugeben, daß ich mit euch gehe.
14 Pea naʻe tuʻu hake ʻae houʻeiki ʻo Moape, ʻonau ō kia Pelaki, ʻo pehē, “ʻOku pehē ʻe Pelami, ʻe ʻikai te ne haʻu mo kimautolu.”
Und die Obersten Moabs machten sich auf und kamen zu Balak und sprach: Bileam weigert sich, mit uns zu gehen.
15 Pea naʻe toe fekau ʻe Pelaki ʻae houʻeiki kehe naʻe ongoongolelei mo tokolahi hake ʻiate kinautolu.
Und Balak sandte abermals noch mehr und gewichtigere Obersten denn diese waren.
16 Pea naʻa nau haʻu kia Pelami, ʻo pehē kiate ia, “ʻOku pehē ʻe Pelaki ko e foha ʻo Sipoa, ‘ʻOku ou kole atu kiate koe, ʻoua naʻa toe ʻai ha meʻa ke taʻofi hoʻo haʻu kiate au:
Und sie kamen zu Bileam und sprachen zu ihm: So sprach Balak, Zippors Sohn: Laß dich nicht abhalten, zu mir zu kommen.
17 He te u hiki hake ko e ke ke ongoongolelei lahi, pea te u fai ʻo hangē ko hoʻo lea mai kiate au: ko ia ke ke haʻu, ʻoku ou kole kiate koe, ʻo fakamalaʻiaʻi maʻaku ʻae kakai ni.’”
Denn ich will dich sehr verherrlichen und alles tun, was du zu mir sagst; aber gehe doch, verwünsche mir dieses Volk.
18 Pea naʻe lea ʻa Pelami ki he kau talafekau ʻa Pelaki, “Kapau ʻe foaki ʻe Pelaki kiate au ʻa hono fale ʻoku pito ʻi he siliva mo e koula, ʻe ʻikai teu faʻa fakakeheʻi ʻae folofola ʻa Sihova ko hoku ʻOtua, ke fai ʻo lahi hake pe siʻi hifo.
Und Bileam antwortete und sprach zu Balaks Knechten: Wenn Balak mir auch sein Haus voll Silber und Goldes gäbe, so vermöchte ich den Befehl Jehovahs, meines Gottes, nicht zu überschreiten, Kleines oder Großes zu tun.
19 Pea ko eni, ʻoku ou kole atu kiate kimoutolu, mou nofo foki ʻi heni ʻi he poōni, koeʻuhi ke u ʻilo pe ko e hā ʻe toe folofola mai ʻe Sihova kiate au.”
Und nun bleibet doch auch ihr diese Nacht hier, und ich werde wissen, was Jehovah weiter zu mir redet.
20 Pea naʻe hāʻele mai ʻae ʻOtua ʻi he pō kia Pelami, ʻo ne pehē kiate ia, “Kapau ʻe haʻu ʻae kau tangata ke ui koe, tuʻu hake, ʻo ʻalu mo kinautolu; ka ko e lea te u lea ʻaki kiate koe, ko ia pe te ke fai.”
Und Gott kam zu Bileam in der Nacht und sprach zu ihm: Wenn diese Männer gekommen sind, dich zu rufen, so mache dich auf, gehe mit ihnen! Aber nur das Wort, das Ich zu dir reden werde, sollst du tun.
21 Pea naʻe tuʻu hake ʻa Pelami ʻi he pongipongi, pe naʻa ne ʻai ʻae hekaʻanga ki heʻene ʻasi, pea ʻalu mo e houʻeiki ʻo Moape.
Und Bileam machte sich am Morgen auf und sattelte seine Eselin und ging mit den Obersten Moabs.
22 Pea naʻe tupu ʻae houhau ʻoe ʻOtua koeʻuhi ko ʻene ʻalu: pea naʻe tuʻu ʻi he hala ʻae ʻāngelo ʻa Sihova ko e tali tau kiate ia. Pea naʻe heka ia ʻi heʻene ʻasi, pea mo ʻene ongo tamaioʻeiki mo ia.
Und der Zorn Gottes entbrannte, daß er ging; und der Engel Jehovahs stellte sich ihm zum Widersacher in den Weg, und er ritt auf seiner Eselin, und zwei seiner Jungen waren bei ihm.
23 Pea naʻe mamata ʻae ʻasi ki he ʻāngelo ʻa Sihova naʻe tuʻu ʻi he hala, pea mo ʻene heletā naʻe ʻi hono nima: pea naʻe afe atu ʻae ʻasi mei he hala, ʻo ʻalu ki he ngoue: pea naʻe taaʻi ʻe Pelami ʻae ʻasi, ke fakafoki ia ki he hala.
Und die Eselin sah den Engel Jehovahs, Der sich in den Weg gestellt, und Sein gezücktes Schwert in Seiner Hand; und die Eselin lenkte ab von dem Wege und ging in das Feld. Und Bileam schlug die Eselin, um sie in den Weg zu lenken.
24 Ka naʻe tuʻu ʻae ʻāngelo ʻa Sihova, ʻi he hala ʻoe ngoue vaine, pea naʻe ai ʻae ʻā maka ʻi he potu toʻomataʻu, mo e potu toʻohema.
Und der Engel Jehovahs stand in dem Fußweg im Weinberg, da hier eine Mauerwand und dort eine Mauerwand war.
25 Pea ʻi he mamata ʻae ʻasi ki he ʻāngelo ʻa Sihova, naʻe ʻoho ia ki he ʻā maka, pea naʻe mamulu ʻae vaʻe ʻo Pelami ʻi he ʻā maka: pea naʻa ne toe taaʻi ia.
Und die Eselin sah den Engel Jehovahs und drückte sich an die Wandung, und drückte Bileams Fuß gegen die Wandung; und er schlug sie abermals.
26 Pea naʻe ʻalu ʻae ʻāngelo ʻa Sihova, pea naʻe tuʻu ia ʻi he potu ʻapiʻapi, pea naʻe ʻikai ʻi ai ha hala ke afe ki he nima toʻomataʻu ki he toʻohema.
Und der Engel Jehovahs zog wiederum hin und stand an einem engen Orte, da kein Weg zum Ablenken zur Rechten oder zur Linken war.
27 Pea ʻi he mamata ʻae ʻasi ki he ʻāngelo ʻa Sihova, naʻe tō ia ki lalo mo Pelami: pea naʻe tupu ai ʻae ʻita ʻa Pelami, ʻo ne taaʻi ʻae ʻasi ʻaki ʻae tokotoko.
Und die Eselin sah den Engel Jehovahs und legte sich nieder unter Bileam; und es entbrannte der Zorn Bileams und er schlug die Eselin mit dem Stock,
28 Pea naʻe toʻo ʻe Sihova ʻae ngutu ʻoe ʻasi, pea ne pehē ʻe ia kia Pelami, “Ko e hā kuo u fai kiate koe, kuo ke taaʻi ai au ʻo liunga tolu?”
Und Jehovah öffnete der Eselin den Mund und sie sprach zu Bileam: Was habe ich dir getan, daß du mich diese dreimal geschlagen hast?
29 Pea pehē ʻe Pelami ki he ʻasi, “Koeʻuhi kuo ke manukiʻi au: ʻamusiaange ʻeau kuo ʻi hoku nima ha heletā, he ka ne ai te u tāmateʻi koe.”
Und Bileam sprach zu der Eselin: Weil du mir es so getrieben hast. Wäre doch ein Schwert in meiner Hand, ich würde dich jetzt erwürgen.
30 Pea naʻe pehē ʻe he ʻasi kia Pelami, “ʻIkai ko hoʻo ʻasi au kuo ke heka ki ai talu hoʻo maʻu au ʻo aʻu ki he ʻaho ni? He kuo u faʻa fai pehē ni kiate koe?” Pea ne pehē ʻe ia, “Naʻe ʻikai.”
Und die Eselin sprach zu Bileam: Bin ich nicht deine Eselin, auf der du geritten bist, seit ich dein bin, bis auf diesen Tag. War ich je gewohnt, dir so zu tun? Und er sprach: Nein.
31 Pea naʻe toki fakaʻā ʻe Sihova ʻae mata ʻo Pelami, pea naʻe mamata ia ki he ʻāngelo ʻa Sihova ʻoku tuʻu ʻi he hala, mo ʻene heletā kuo toʻo ʻi hono nima: pea naʻe punou ʻe ia hono ʻulu, pea foʻohifo ki hono mata.
Und Jehovah deckte Bileam die Augen auf und er sah den Engel Jehovahs mit Seinem gezückten Schwert in Seiner Hand, Der Sich in den Weg gestellt. Und er neigte sich und verbeugte sich auf sein Antlitz.
32 Pea naʻe pehē ʻe he ʻāngelo kiate ia, “Ko e hā kuo ke taaʻi ai ʻa hoʻo ʻasi ni ʻo liunga tolu? Vakai ne u ʻalu atu ʻo taʻofi koe, koeʻuhi ʻoku kovi ho hala ʻi hoku ʻao:
Und der Engel Jehovahs sprach zu ihm: Warum hast du deine Eselin diese dreimal geschlagen? Siehe, Ich bin ausgegangen als dein Widersacher, denn verkehrt ist der Weg vor Mir.
33 Pea naʻe mamata ʻae ʻasi kiate au, pea ne afe meiate au ʻo liunga tolu: ka ne ʻikai afe ia meiate au ko e moʻoni kuo u tāmateʻi foki koe, kae tuku ia ke moʻui.”
Und die Eselin hat Mich gesehen und hat diese dreimal vor Mir abgelenkt. Hätte sie vor Mir nicht abgelenkt, so hätte Ich dich auch jetzt erwürgt, sie aber leben lassen.
34 Pea naʻe pehē ʻe Pelami ki he ʻāngelo ʻa Sihova, “Kuo u angahala au; he naʻe ʻikai te u ʻilo naʻa ke tuʻu kiate au ʻi he hala: pea ko eni, kapau ʻoku kovi kiate koe, te u toe foki au.”
Und Bileam sprach zum Engel Jehovahs: Ich habe gesündigt, daß ich nicht wußte, daß Du Dich mir im Wege entgegenstelltest. Und nun, wenn es böse in Deinen Augen ist, will ich für mich zurückkehren.
35 Pea naʻe pehē ʻe he ʻāngelo ʻa Sihova kia Pelami, “ʻAlu mo e kau tangata: ka ko e lea pe te u lea ʻaki kiate koe, ko ia pe te ke lea ʻaki.” Pea naʻe ʻalu ʻa Pelami mo e houʻeiki meia Pelaki.
Und der Engel Jehovahs sprach zu Bileam: Gehe mit den Männern, jedoch das Wort, welches Ich zu dir reden werde, das rede. Und Bileam ging mit Balaks Obersten.
36 Pea naʻe fanongo ʻa Pelaki kuo haʻu ʻa Pelami, pea naʻe ʻalu atu ia ʻo fakafetaulaki mo ia ki ha kolo ʻi Moape, ʻaia ʻoku ʻi he matafonua ʻo ʻAlanoni, ʻi hono ngataʻanga mamaʻo atu.
Und Balak hörte, daß Bileam komme und er ging aus ihm entgegen bis Ir Moab, das an der Grenze Arnons, der am Ende der Grenze ist.
37 Pea naʻe pehē ʻe Pelaki kia Pelami, “ʻIkai naʻaku fekau mālohi kiate koe ʻo ui koe? Ka ko e hā naʻe ʻikai te ke haʻu ai kiate au? ʻIkai ʻoku ou mafai ke u hiki hake koe ke ke ongoongolelei?”
Und Balak sprach zu Bileam: Habe ich nicht zu dir gesandt, dich zu rufen? Warum bist du nicht zu mir gekommen? Vermag ich fürwahr nicht dich zu verherrlichen?
38 Pea pehē ʻe Pelami kia Pelaki, “Vakai, kuo u haʻu kiate koe: pea ʻoku ai ha mālohi siʻi ʻiate au ke u lea ki ha meʻa? Ka ko e folofola ʻe tuku mai ʻe he ʻOtua ki hoku ngutu, ko ia pe te u lea ʻaki.”
Und Bileam sprach zu Balak: Siehe, ich bin zu dir gekommen, aber vermag ich jetzt irgend etwas zu reden? Das Wort, das Gott mir in den Mund legt, das muß ich reden.
39 Pea naʻe ʻalu ʻa Pelami mo Pelaki, pea naʻa na hoko ki Kesa-Husoti.
Und Bileam ging mit Balak, und sie kamen gen Kirjath Chuzoth.
40 Pea naʻe feilaulau ʻaki ʻe Pelaki ʻae fanga pulu mo e sipi, ʻo ne tali kia Pelami, mo e houʻeiki naʻe ʻiate ia.
Und Balak opferte Rind und Kleinvieh und sandte nach Bileam und den Obersten, die mit ihm waren.
41 Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he pongipongi hake, naʻe ʻave ʻe Pelaki ʻa Pelami, ʻo ʻomi ia ki he ngaahi potu māʻolunga ʻo Peali, koeʻuhi ke ne mamata mei ai ki he ngataʻanga ʻoe kakai ʻi tuaʻā.
Und am Morgen geschah es, daß Balak den Bileam nahm und ihn auf Bamoth-Baal hinaufbrachte und von dort sah er das Ende des Volkes.

< Nomipā 22 >