< Mātiu 17 >

1 Pea hili ʻae ʻaho ʻe ono, pea vaheʻi ʻe Sisu ʻa Pita, mo Semisi, mo Sione ko hono tokoua, ʻo ne ʻave ʻakinautolu pe ki ha potu moʻunga māʻolunga,
Six jours après, Jésus prit avec lui Pierre, Jacques et Jean son frère, et les conduisit à l’écart sur une haute montagne.
2 Pea naʻe liliu ia ʻi honau ʻao: pea ulo hono fofonga ʻo hangē ko e laʻā, pea hinehina hono kofu ʻo hangē ko e maama.
Et il fut transfiguré devant eux: son visage resplendit comme le soleil, et ses vêtements devinrent blancs comme la lumière.
3 Pea vakai, kuo hā mai ʻa Mōsese mo ʻIlaisiā kiate kinautolu, ʻo na feleaʻaki mo ia.
Et voilà que Moïse et Élie leur apparurent conversant avec lui.
4 Pea lea ai ʻa Pita, ʻo pehēange kia Sisu, “ʻEiki, ʻoku lelei ʻetau ʻi heni: pea kapau te ke loto [ki ai], tuku ke mau ngaohi ʻi heni ha fale ʻe tolu; ke ʻoʻou ʻae taha, pea taha ʻo Mōsese, pea taha ʻo ʻIlaisiā.”
Prenant la parole, Pierre dit à Jésus: « Seigneur, il nous est bon d’être ici; si tu le veux, faisons-y trois tentes, une pour toi, une pour Moïse et une pour Élie. »
5 Pea lolotonga ʻene lea, ʻiloange, kuo fakamaluʻaki ʻakinautolu ʻae ʻao ngingila: pea vakai, ko e leʻo mei he ʻao, naʻe pehē, “Ko hoku ʻAlo ʻofaʻanga eni ʻaia ʻoku ou fiemālie lahi ai; mou fakaongo kiate ia.”
Il parlait encore, lorsqu’une nuée lumineuse les couvrit, et du sein de la nuée une voix se fit entendre, disant: « Celui-ci est mon Fils bien-aimé, en qui j’ai mis toutes mes complaisances: écoutez-le. »
6 Pea ʻi he fanongo ki ai ʻae kau ākonga, naʻa nau tō foʻohifo ki honau mata, ʻo manavahē lahi.
En entendant cette voix, les disciples tombèrent la face contre terre, et furent saisis d’une grande frayeur.
7 Pea haʻu ʻa Sisu, ʻo ala kiate kinautolu, mo ne pehē, “Tuʻu hake, pea ʻoua ʻe manavahē.”
Mais Jésus, s’approchant, les toucha et leur dit: « Levez-vous, ne craignez pas. »
8 Pea ʻi he hanga hake honau mata, naʻe ʻikai te nau mamata ki ha taha, ka ko Sisu pe.
Alors, levant les yeux, ils ne virent plus que Jésus seul.
9 Pea ʻi heʻenau ʻalu hifo mei he moʻunga, naʻe fekau ʻe Sisu kiate kinautolu, ʻo pehē, “ʻOua naʻa tala ki ha taha ʻaia kuo hā mai, kaeʻoua ke toetuʻu ʻae Foha ʻoe tangata mei he mate.”
Comme ils descendaient de la montagne, Jésus leur fit ce commandement: « Ne parlez à personne de cette vision, jusqu’à ce que le Fils de l’homme soit ressuscité des morts. »
10 Pea fehuʻi kiate ia ʻene kau ākonga, ʻo pehē, “Ko e hā ʻoku pehē ai ʻe he kau tangata tohi, “ʻE tomuʻa haʻu ʻa ʻIlaisiā?”
Ses disciples l’interrogèrent alors, et lui dirent: « Pourquoi donc les scribes disent-ils qu’il faut qu’Élie vienne auparavant? »
11 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange kiate kinautolu, “Ko e moʻoni ʻe tomuʻa haʻu ʻa ʻIlaisiā, ʻo fakatonutonu ʻae meʻa kotoa pē.
Il leur répondit: « Élie doit venir, en effet, et rétablir toutes choses.
12 Ka ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Kuo hili ʻae haʻu ʻa ʻIlaisiā, pea naʻe ʻikai te nau ʻilo ia, ka kuo nau fai kiate ia ʻenau faʻiteliha. ʻE mamahi pehē foki ʻae Foha ʻoe tangata ʻiate kinautolu.”
Mais je vous le dis, Élie est déjà venu; ils ne l’ont pas connu, et ils l’ont traité comme ils ont voulu: ils feront souffrir de même le Fils de l’homme. »
13 Pea toki ʻilo ai ʻe he kau ākonga, ko ʻene lea ia kiate kinautolu kia Sione ko e Papitaiso.
Les disciples comprirent alors qu’il leur avait parlé de Jean-Baptiste.
14 Pea kuo nau hoko atu ki he kakai, mo ʻene haʻu kiate ia ha tangata, ʻo tuʻulutui kiate ia, ʻo ne pehē,
Jésus étant retourné vers le peuple, un homme s’approcha, et, tombant à genoux devant lui, il lui dit:
15 “ʻEiki, ʻaloʻofa ki hoku foha; he ʻoku vale ia, pea mamahi lahi: pea ʻoku faʻa tō ki he afi, pea faʻa [tō ]ki he vai.
« Seigneur, aie pitié de mon fils qui est lunatique et qui souffre cruellement; il tombe souvent dans le feu et souvent dans l’eau.
16 Pea naʻaku ʻomi ia ki hoʻo kau ākonga, ka naʻe ʻikai te nau faʻa fakamoʻui ia.”
Je l’ai présenté à tes disciples, et ils n’ont pas su le guérir. »
17 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange, “ʻAe toʻutangata taʻetui mo angakovi, ʻe fēfē hono fuoloa ʻo ʻeku ʻiate kimoutolu? ʻE fēfē hono fuoloa ʻo ʻeku kātakiʻi ʻakimoutolu? ʻOmi ia ki heni kiate au.”
Jésus répondit: « O race incrédule et perverse, jusques à quand serai-je avec vous? Jusques à quand vous supporterai-je? Amenez-le-moi ici. »
18 Pea naʻe valoki ʻe Sisu ʻae tēvolo; pea ʻalu kituʻa ia ʻiate ia: pea naʻe moʻui ʻae tamasiʻi talu mei he feituʻulaʻā ko ia.
Et Jésus commanda au démon avec menace, et le démon sortit de l’enfant, qui fut guéri à l’heure même.
19 Pea toki haʻu fakafufū pe ʻae kau ākonga kia Sisu, ʻo pehē, “Ko e hā naʻe ʻikai ai te mau faʻa kapusi ia?”
Alors les disciples vinrent trouver Jésus en particulier, et lui dirent: « Pourquoi n’avons-nous pas pu le chasser? »
20 “Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ko e meʻa ʻi hoʻomou taʻetui: he ʻoku ou tala moʻoni atu kiate kimoutolu, Kapau ʻe ʻai hoʻomou tui ʻo hangē ko e foʻi tengaʻi musita, te mou pehē ki he moʻunga ni, ‘Hiki ʻi heni ki he potu na;’ pea ʻe hiki ia: pea ʻe ʻikai ha meʻa ʻe taha ʻe taʻefaʻafai ʻekimoutolu.
Jésus leur dit: « À cause de votre manque de foi. En vérité, je vous le dis, si vous avez de la foi comme un grain de sénevé, vous direz à cette montagne: Passe d’ici là, et elle y passera, et rien ne vous sera impossible.
21 Ka ʻoku ʻikai ʻalu kituʻa ʻae faʻahinga ko ia, ka ʻi he lotu mo e ʻaukai.”
Mais ce genre de démon n’est chassé que par le jeûne et la prière. »
22 Pea ʻi heʻenau kei ʻi Kaleli, naʻe pehē ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻE lavakiʻi ʻae Foha ʻoe tangata ki he nima ʻae kau tangata:
Comme ils parcouraient la Galilée, Jésus leur dit: « Le Fils de l’homme doit être livré entre les mains des hommes,
23 Pea te nau tāmateʻi ia, pea ʻi hono ʻaho tolu ʻe toe fokotuʻu ia.” Pea naʻe mamahi lahi ai ʻakinautolu.
et ils le mettront à mort, et il ressuscitera le troisième jour. » Et ils en furent vivement attristés.
24 Pea ʻi heʻenau hoko ki Kapaneume, naʻe haʻu kia Pita ʻae kau tānaki tukuhau, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai tukuhau ʻa homou ʻEiki?”
Lorsqu’ils furent de retour à Capharnaüm, ceux qui recueillaient les didrachmes s’approchèrent de Pierre et lui dirent: « Votre Maître ne paie-t-il pas les didrachmes? » —
25 Pea pehē ʻe ia, “ʻIo.” Pea kuo haʻu ia ki he fale, pea taʻofi ia ʻe Sisu, ʻo pehē, “Saimone, ko e hā ho loto? ʻOku maʻu ʻe he ngaahi tuʻi ʻo māmani ʻae totongi pe ʻae tukuhau ʻia hai? ʻI heʻenau fānau, pe mei he kakai kehe?”
« Oui, » dit Pierre. Et comme ils entraient dans la maison, Jésus le prévenant, lui dit: « Que t’en semble, Simon? De qui les rois de la terre perçoivent-ils des tributs ou le cens? De leurs fils, ou des étrangers? »
26 Pea talaange ʻe Pita kiate ia, “ʻI he kakai kehe.” Pea pehē ʻe Sisu kiate ia, “Pea tā ʻoku ʻataʻatā ʻae fānau.
Pierre répondit: « Des étrangers, — Les fils, lui dit Jésus, en sont donc exempts.
27 Ka ko eni telia naʻa tau fakaʻita kiate kinautolu, ʻalu koe ki tahi, ʻo taumātaʻu, ʻo toʻo ʻae ika ʻoku fuofua kai; pea ʻi hoʻo faʻai hono ngutu, te ke ʻilo ʻi ai ʻae paʻanga: ke ke toʻo ia, ʻo ʻoatu kiate kinautolu koeʻuhi ko kitaua.”
Mais pour ne pas les scandaliser, va à la mer, jette l’hameçon, tire le premier poisson qui montera; puis, ouvrant sa bouche, tu y trouveras un statère. Prends-le et donne-le-leur pour moi et pour toi. »

< Mātiu 17 >