< Mātiu 16 >

1 Pea haʻu kiate ia ʻae kau Fālesi mo e Sātusi, ʻo ʻahiʻahiʻi ia ʻi heʻenau holi ke ne fakahā kiate kinautolu ha fakaʻilonga mei he langi.
Et accesserunt ad eum pharisæi et sadducæi tentantes: et rogaverunt eum ut signum de cælo ostenderet eis.
2 Pea lea ia, ʻo pehēange kiate kinautolu, “ʻOka efiafi, ʻoku mou pehē, ‘ʻE ʻafua he ʻoku kulokula ʻae langi.’
At ille respondens, ait illis: Facto vespere dicitis: Serenum erit, rubicundum est enim cælum.
3 Pea pongipongi ai, ‘ʻE ʻalotāmaki ʻae ʻaho ni, he ʻoku kulokula mo fetautauʻi ʻae langi.’ ʻAe kau mālualoi! ʻOku mou faʻa ʻilo ki he mata ʻoe langi; ka ʻe ʻikai te mou faʻa [ʻilo ]ʻae ngaahi fakaʻilonga ʻoe kuonga [ni]?
Et mane: Hodie tempestas, rutilat enim triste cælum.
4 Ko e toʻutangata angakovi mo feʻauaki ʻoku kumi ʻae fakaʻilonga; pea ʻe ʻikai ha fakaʻilonga ʻe ʻoatu ki ai, ka ko e fakaʻilonga pe ʻoe palōfita ko Siona.” Pea tukuange ʻe ia ʻakinautolu, kae ʻalu.
Faciem ergo cæli dijudicare nostis: signa autem temporum non potestis scire? Generatio mala et adultera signum quærit: et signum non dabitur ei, nisi signum Jonæ prophetæ. Et relictis illis, abiit.
5 Pea kuo hoko ʻene kau ākonga ki he kauvai ʻe taha, kuo ngalo ʻiate kinautolu ke ʻomi ʻae mā.
Et cum venissent discipuli ejus trans fretum, obliti sunt panes accipere.
6 Pea pehē ʻe Sisu kiate kinautolu, “Mou vakai telia ʻae meʻa fakatupu ʻae kau Fālesi pea mo e Satusi.”
Qui dixit illis: Intuemini, et cavete a fermento pharisæorum et sadducæorum.
7 Pea naʻa nau fealēleaʻaki ʻo pehē, “Ko e meʻa ʻi he ʻikai te tau ʻomi ha mā.”
At illi cogitabant intra se dicentes: Quia panes non accepimus.
8 Pea kuo ʻilo ʻe Sisu, pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻAkimoutolu ʻoku siʻi hoʻomou tui, ko e hā ʻoku mou fealēleaʻaki ai, ʻi hoʻomou taʻeʻomi ha mā?
Sciens autem Jesus, dixit: Quid cogitatis intra vos modicæ fidei, quia panes non habetis?
9 ‌ʻOku ʻikai te mou ʻilo, pe manatu ki he foʻi mā ʻe nima ki he toko nima afe, mo e kato ʻe fiha naʻa mou ʻave?
Nondum intelligitis, neque recordamini quinque panum in quinque millia hominum, et quot cophinos sumpsistis?
10 Pe ki he foʻi mā ʻe fitu ki he toko fā afe, mo e kato ʻe fiha naʻa mou ʻave?
neque septem panum in quatuor millia hominum, et quot sportas sumpsistis?
11 Ko e hā ʻoku ʻikai ai te mou ʻilo naʻe ʻikai [ko e lea ]ki he mā ʻa ʻeku pehē kiate kimoutolu, Mou vakai telia ʻae meʻa fakatupu ʻae kau Fālesi pea mo e Sātusi?”
Quare non intelligitis, quia non de pane dixi vobis: Cavete a fermento pharisæorum et sadducæorum?
12 Pea ne nau toki ʻilo naʻe ʻikai ko ʻene tala ke nau vakai telia ʻae meʻa fakatupu ʻoe mā, ka ko e akonaki ʻae kau Fālesi mo e kau Sātusi.
Tunc intellexerunt quia non dixerit cavendum a fermento panum, sed a doctrina pharisæorum et sadducæorum.
13 Pea ʻi he hoko ʻa Sisu ki he potu ʻo Sesalia ʻi Filipai, naʻe fehuʻi ia ki heʻene kau ākonga, ʻo pehē, “ʻOku pehē ʻe he kakai pe ko hai au ko e Foha ʻoe tangata?”
Venit autem Jesus in partes Cæsareæ Philippi: et interrogabat discipulos suos, dicens: Quem dicunt homines esse Filium hominis?
14 Pea nau pehē, “[ʻOku lea ]ʻae niʻihi, ko Sione ko e Papitaiso; ko e niʻihi, ko ʻIlaisiā; mo e niʻihi, ko Selemaia, pe ha taha ʻoe kau palōfita.”
At illi dixerunt: Alii Joannem Baptistam, alii autem Eliam, alii vero Jeremiam, aut unum ex prophetis.
15 Pea pehēange ʻe ia kiate kinautolu, “Ka ʻoku pehē ʻekimoutolu ko hai au?”
Dicit illis Jesus: Vos autem, quem me esse dicitis?
16 Pea lea ʻa Saimone Pita, ʻo pehēange, “Ko koe ko e Kalaisi, ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua moʻui.”
Respondens Simon Petrus dixit: Tu es Christus, Filius Dei vivi.
17 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange kiate ia, “Saimone Pāsiona, ʻoku ke monūʻia: he naʻe ʻikai fakahā ia kiate koe ʻe he kakano mo e toto, ka ko ʻeku Tamai ʻoku ʻi he langi.
Respondens autem Jesus, dixit ei: Beatus es Simon Bar Jona: quia caro et sanguis non revelavit tibi, sed Pater meus, qui in cælis est.
18 Pea ʻoku ou tala atu foki kiate koe, Ko Pita koe, pea te u langa hoku siasi ki he maka ni; pea ʻe ʻikai lavaʻi ia ʻe he ngaahi matapā ʻo hētesi. (Hadēs g86)
Et ego dico tibi, quia tu es Petrus, et super hanc petram ædificabo Ecclesiam meam, et portæ inferi non prævalebunt adversus eam. (Hadēs g86)
19 Pea te u ʻoatu kiate koe ʻae kī ʻoe puleʻanga ʻoe langi: pea ko ia kotoa pē te ke nonoʻo ʻi māmani, ʻe nonoʻo ia ʻi he langi; pea ko ia te ke veteki ʻi māmani, ʻe veteki ia ʻi he langi.”
Et tibi dabo claves regni cælorum. Et quodcumque ligaveris super terram, erit ligatum et in cælis: et quodcumque solveris super terram, erit solutum et in cælis.
20 Pea naʻa ne toki fekau ki heʻene kau ākonga, ke ʻoua naʻa nau fakahā ki ha tokotaha ko Sisu ia ko e Kalaisi.
Tunc præcepit discipulis suis ut nemini dicerent quia ipse esset Jesus Christus.
21 Pea talu mei he ʻaho ko ia naʻe kamata fakahā ai ʻe Sisu ki heʻene kau ākonga, “ʻE ʻalu ia ki Selūsalema, pea ne kātaki ʻae ngaahi meʻa lahi ʻi he kau mātuʻa, mo e kau taulaʻeiki lahi, mo e kau tangata tohi, pea ʻe tāmateʻi ia, pea toe fokotuʻu ʻi hono ʻaho tolu.”
Exinde cœpit Jesus ostendere discipulis suis, quia oporteret eum ire Jerosolymam, et multa pati a senioribus, et scribis, et principibus sacerdotum, et occidi, et tertia die resurgere.
22 Ka ka ʻave ia ʻe Pita, ʻo kamata valokiʻi ia, ʻo pehē, “Ke mamaʻo ia ʻiate koe, ʻEiki: ʻe ʻikai hoko eni kiate koe.”
Et assumens eum Petrus, cœpit increpare illum dicens: Absit a te, Domine: non erit tibi hoc.
23 Ka naʻe tafoki ia, ʻo ne pehē kia Pita, “ʻAlu ki hoku tuʻa, Sētane: ko e fakahala koe kiate au: he ʻoku ʻikai te ke leleiʻia ʻi he meʻa ʻae ʻOtua, ka ʻi he meʻa ʻae tangata.”
Qui conversus, dixit Petro: Vade post me Satana, scandalum es mihi: quia non sapis ea quæ Dei sunt, sed ea quæ hominum.
24 Pea toki pehē ai ʻe Sisu ki heʻene kau ākonga, “Kapau ʻe muimui ha taha ʻiate au, tuku ke ne liʻaki ʻe ia ia, pea toʻo hake ʻene ʻakau māfasia ʻo muimui ʻiate au.
Tunc Jesus dixit discipulis suis: Si quis vult post me venire, abneget semetipsum, et tollat crucem suam, et sequatur me.
25 He ko ia ʻe kalofaki ʻene moʻui, ʻe mole ia: pea ko ia ʻe mole ʻene moʻui koeʻuhi ko au, te ne maʻu ia.
Qui enim voluerit animam suam salvam facere, perdet eam: qui autem perdiderit animam suam propter me, inveniet eam.
26 He ko e hā hono ʻaonga ki he tangata, ʻo kapau te ne maʻu ʻa māmani kotoa pē, kae mole ai hono laumālie ʻoʻona; pe ko e hā ʻe foaki ʻe ha tangata ke fetongi ʻaki hono laumālie?
Quid enim prodest homini, si mundum universum lucretur, animæ vero suæ detrimentum patiatur? aut quam dabit homo commutationem pro anima sua?
27 He ko e Foha ʻoe tangata ʻe haʻu ia ʻi he nāunau ʻo ʻene Tamai mo ʻene kau ʻāngelo; pea te ne toki totongi ai ki he tangata kotoa pē ʻo fakatatau ki heʻene ngāue.
Filius enim hominis venturus est in gloria Patris sui cum angelis suis: et tunc reddet unicuique secundum opera ejus.
28 Ko ʻeku tala moʻoni atu kiate kimoutolu, ʻOku tutuʻu ʻae niʻihi ʻi heni, ʻe ʻikai te nau kamata ʻae mate, kaeʻoua ke nau vakai ki he Foha ʻoe tangata ʻoku haʻu ʻi hono puleʻanga.”
Amen dico vobis, sunt quidam de hic stantibus, qui non gustabunt mortem, donec videant Filium hominis venientem in regno suo.

< Mātiu 16 >