Mātiu 16
1 Pea haʻu kiate ia ʻae kau Fālesi mo e Sātusi, ʻo ʻahiʻahiʻi ia ʻi heʻenau holi ke ne fakahā kiate kinautolu ha fakaʻilonga mei he langi.
Variserid ja saduserid tulid Jeesust proovile panema, nõudes, et ta näitaks neile tunnustähte taevast.
2 Pea lea ia, ʻo pehēange kiate kinautolu, “ʻOka efiafi, ʻoku mou pehē, ‘ʻE ʻafua he ʻoku kulokula ʻae langi.’
Jeesus vastas: „Õhtul te ütlete: „Homme tuleb ilus päev, sest taevas punab, “
3 Pea pongipongi ai, ‘ʻE ʻalotāmaki ʻae ʻaho ni, he ʻoku kulokula mo fetautauʻi ʻae langi.’ ʻAe kau mālualoi! ʻOku mou faʻa ʻilo ki he mata ʻoe langi; ka ʻe ʻikai te mou faʻa [ʻilo ]ʻae ngaahi fakaʻilonga ʻoe kuonga [ni]?
samas kui hommikul ütlete: „Täna tuleb halb ilm, sest taevas punab ja on pilves.“Te oskate taeva järgi ilma ennustada, kuid ei tunne ära ajamärke!
4 Ko e toʻutangata angakovi mo feʻauaki ʻoku kumi ʻae fakaʻilonga; pea ʻe ʻikai ha fakaʻilonga ʻe ʻoatu ki ai, ka ko e fakaʻilonga pe ʻoe palōfita ko Siona.” Pea tukuange ʻe ia ʻakinautolu, kae ʻalu.
Kurjad inimesed, kes ei usu Jumalasse, on need, kes otsivad imelisi tunnustähti, ja neile ei anta ühtki tunnustähte peale Joona tunnustähe.“Ta lahkus neist ja läks ära.
5 Pea kuo hoko ʻene kau ākonga ki he kauvai ʻe taha, kuo ngalo ʻiate kinautolu ke ʻomi ʻae mā.
Järve teisele kaldale minnes unustasid jüngrid leiba kaasa võtta.
6 Pea pehē ʻe Sisu kiate kinautolu, “Mou vakai telia ʻae meʻa fakatupu ʻae kau Fālesi pea mo e Satusi.”
„Hoiduge variseride ja saduseride juuretise eest, “ütles Jeesus neile.
7 Pea naʻa nau fealēleaʻaki ʻo pehē, “Ko e meʻa ʻi he ʻikai te tau ʻomi ha mā.”
Jüngrid hakkasid isekeskis vaidlema. „Ta ütleb seda sellepärast, et me ei võtnud leiba kaasa, “järeldasid nad.
8 Pea kuo ʻilo ʻe Sisu, pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻAkimoutolu ʻoku siʻi hoʻomou tui, ko e hā ʻoku mou fealēleaʻaki ai, ʻi hoʻomou taʻeʻomi ha mā?
Jeesus teadis, mida nad räägivad, ning ütles: „Teie usk minusse on nii väike! Miks te vaidlete isekeskis sellepärast, et teil ei ole leiba?
9 ʻOku ʻikai te mou ʻilo, pe manatu ki he foʻi mā ʻe nima ki he toko nima afe, mo e kato ʻe fiha naʻa mou ʻave?
Kas te ei ole ikka veel aru saanud? Kas te ei mäleta viit leiba, millest said söönuks viis tuhat? Mitu korvitäit järelejäänut te kokku kogusite?
10 Pe ki he foʻi mā ʻe fitu ki he toko fā afe, mo e kato ʻe fiha naʻa mou ʻave?
Ja kuidas oli seitsme leivaga, millest sai söönuks neli tuhat? Mitu korvitäit järelejäänut te kokku kogusite?
11 Ko e hā ʻoku ʻikai ai te mou ʻilo naʻe ʻikai [ko e lea ]ki he mā ʻa ʻeku pehē kiate kimoutolu, Mou vakai telia ʻae meʻa fakatupu ʻae kau Fālesi pea mo e Sātusi?”
Kas te ei ole ikka veel aru saanud, et ma ei rääkinud teile leivast? Hoiduge variseride ja saduseride juuretise eest!“
12 Pea ne nau toki ʻilo naʻe ʻikai ko ʻene tala ke nau vakai telia ʻae meʻa fakatupu ʻoe mā, ka ko e akonaki ʻae kau Fālesi mo e kau Sātusi.
Siis nad mõistsid, et ta ei hoiatanud neid leivajuuretise eest, vaid variseride ja saduseride õpetuste eest.
13 Pea ʻi he hoko ʻa Sisu ki he potu ʻo Sesalia ʻi Filipai, naʻe fehuʻi ia ki heʻene kau ākonga, ʻo pehē, “ʻOku pehē ʻe he kakai pe ko hai au ko e Foha ʻoe tangata?”
Kui Jeesus saabus Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed inimese Poja olevat?“
14 Pea nau pehē, “[ʻOku lea ]ʻae niʻihi, ko Sione ko e Papitaiso; ko e niʻihi, ko ʻIlaisiā; mo e niʻihi, ko Selemaia, pe ha taha ʻoe kau palōfita.”
„Mõni ütleb, et Ristija Johannes, mõni, et Eelija, ja veel teised ütlevad, et Jeremija või üks teistest prohvetitest, “vastasid nad.
15 Pea pehēange ʻe ia kiate kinautolu, “Ka ʻoku pehē ʻekimoutolu ko hai au?”
„Aga teie?“küsis ta neilt. „Kes ma teie arvates olen?“
16 Pea lea ʻa Saimone Pita, ʻo pehēange, “Ko koe ko e Kalaisi, ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua moʻui.”
„Sina oled Messias, elava Jumala Poeg, “vastas Siimon Peetrus.
17 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange kiate ia, “Saimone Pāsiona, ʻoku ke monūʻia: he naʻe ʻikai fakahā ia kiate koe ʻe he kakano mo e toto, ka ko ʻeku Tamai ʻoku ʻi he langi.
„Sa oled tõesti õnnistatud, Siimon, Johannese poeg, “ütles Jeesus talle. „Sest seda ei ilmutanud sulle inimlik liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas.
18 Pea ʻoku ou tala atu foki kiate koe, Ko Pita koe, pea te u langa hoku siasi ki he maka ni; pea ʻe ʻikai lavaʻi ia ʻe he ngaahi matapā ʻo hētesi. (Hadēs g86)
Ma ütlen sulle, et sina oled Peetrus. Sellele kaljule ma rajan oma koguduse ning surmaväed ei võida seda. (Hadēs g86)
19 Pea te u ʻoatu kiate koe ʻae kī ʻoe puleʻanga ʻoe langi: pea ko ia kotoa pē te ke nonoʻo ʻi māmani, ʻe nonoʻo ia ʻi he langi; pea ko ia te ke veteki ʻi māmani, ʻe veteki ia ʻi he langi.”
Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mida iganes sa maa peal keelad, on keelatud taevas, ja mida iganes sa maa peal lubad, on lubatud taevas.“
20 Pea naʻa ne toki fekau ki heʻene kau ākonga, ke ʻoua naʻa nau fakahā ki ha tokotaha ko Sisu ia ko e Kalaisi.
Siis ta hoiatas oma jüngreid, et nad ei räägiks kellelegi, et ta on Messias.
21 Pea talu mei he ʻaho ko ia naʻe kamata fakahā ai ʻe Sisu ki heʻene kau ākonga, “ʻE ʻalu ia ki Selūsalema, pea ne kātaki ʻae ngaahi meʻa lahi ʻi he kau mātuʻa, mo e kau taulaʻeiki lahi, mo e kau tangata tohi, pea ʻe tāmateʻi ia, pea toe fokotuʻu ʻi hono ʻaho tolu.”
Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ning et tal tuleb kohutavalt kannatada vanemate, ülempreestrite ja vaimulike õpetajate käes ning ta tapetaks, kuid ta tõuseb kolmandal päeval surnuist üles.
22 Ka ka ʻave ia ʻe Pita, ʻo kamata valokiʻi ia, ʻo pehē, “Ke mamaʻo ia ʻiate koe, ʻEiki: ʻe ʻikai hoko eni kiate koe.”
Peetrus viis Jeesuse kõrvale ning hakkas talle rääkima, et ta ei tohiks nii kõneleda. „Jumal hoidku, Issand, et seda kunagi sinuga ei juhtuks!“ütles ta.
23 Ka naʻe tafoki ia, ʻo ne pehē kia Pita, “ʻAlu ki hoku tuʻa, Sētane: ko e fakahala koe kiate au: he ʻoku ʻikai te ke leleiʻia ʻi he meʻa ʻae ʻOtua, ka ʻi he meʻa ʻae tangata.”
Jeesus pöördus Peetruse poole ja ütles talle: „Mine minust eemale, Saatan! Sa oled lõks selleks, et ma komistaksin, sest sa mõtled inimese kombel, mitte nii, nagu mõtleb Jumal!“
24 Pea toki pehē ai ʻe Sisu ki heʻene kau ākonga, “Kapau ʻe muimui ha taha ʻiate au, tuku ke ne liʻaki ʻe ia ia, pea toʻo hake ʻene ʻakau māfasia ʻo muimui ʻiate au.
Siis rääkis Jeesus oma jüngritele: „Kui te tahate olla minu järelkäijad, peate ennast salgama, oma risti võtma ja mind järgima.
25 He ko ia ʻe kalofaki ʻene moʻui, ʻe mole ia: pea ko ia ʻe mole ʻene moʻui koeʻuhi ko au, te ne maʻu ia.
Sest kui tahate oma elu päästa, siis kaotate selle, ja kui kaotate oma elu minu pärast, säästate selle.
26 He ko e hā hono ʻaonga ki he tangata, ʻo kapau te ne maʻu ʻa māmani kotoa pē, kae mole ai hono laumālie ʻoʻona; pe ko e hā ʻe foaki ʻe ha tangata ke fetongi ʻaki hono laumālie?
Mis kasu on teil sellest, kui võidate endale kogu maailma, kuid kaotate oma elu? Mida on teil anda vahetuskaubaks oma elu eest?
27 He ko e Foha ʻoe tangata ʻe haʻu ia ʻi he nāunau ʻo ʻene Tamai mo ʻene kau ʻāngelo; pea te ne toki totongi ai ki he tangata kotoa pē ʻo fakatatau ki heʻene ngāue.
Sest inimese Poeg läheb oma Isa ja tema inglite auhiilgusesse. Siis annab ta igaühele, mille nad on oma tegevusega ära teeninud.
28 Ko ʻeku tala moʻoni atu kiate kimoutolu, ʻOku tutuʻu ʻae niʻihi ʻi heni, ʻe ʻikai te nau kamata ʻae mate, kaeʻoua ke nau vakai ki he Foha ʻoe tangata ʻoku haʻu ʻi hono puleʻanga.”
Ma ütlen teile tõtt: siin seisavad mõned, kes ei sure enne, kui nad näevad inimese Poja tema kuningriigis tulevat.“
