< Maʻake 1 >

1 Ko e kamataʻanga ʻoe ongoongolelei ʻa Sisu Kalaisi, ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua;
Commencement de l'Evangile de Jésus-Christ, Fils de Dieu.
2 ‌ʻO hangē ko ia ʻoku tohi ʻi he kau palōfita, “Vakai, ʻoku ou fekau atu hoku fakamelomelo ke muʻomuʻa ʻi ho ʻao, ʻaia te ne teuteu ho hala kiate koe.
Selon ce qui est écrit dans Esaïe, le prophète, «voici j'envoie devant toi mon messager pour te préparer le chemin;
3 Ko e leʻo ʻoe tokotaha ʻoku kalanga ʻi he toafa, ‘Mou teuteu ʻae hala ʻoe ʻEiki, fakatonutonu hono ngaahi ʻaluʻanga.’”
C'est une voie qui crie au désert: «Préparez le chemin du Seigneur faites-lui des sentiers droits, »
4 Naʻe papitaiso ʻe Sione ʻi he toafa, mo ne malangaʻaki ʻae papitaiso ʻoe fakatomala ki he fakamolemole ʻoe angahala.
Jean parut, baptisant au désert, et prêchant le baptême de repentance pour le pardon des péchés.
5 Pea naʻe ʻalu atu kiate ia ʻae fonua kotoa pē ko Siutea, pea mo kinautolu ʻo Selūsalema, ʻonau papitaiso kotoa pē ʻiate ia ʻi he vaitafe ko Sioatani, ʻo vete ʻenau ngaahi angahala.
Toutes les campagnes de la Judée et tous les habitants de Jérusalem se rendaient vers lui, et se faisaient baptiser par lui dans le fleuve du Jourdain, confessant leurs péchés.
6 Pea naʻe kofuʻaki ʻa Sione ʻae fulufuluʻi kāmeli, pea nonoʻo ʻaki hono konga loto ʻae kiliʻi manu; pea naʻa ne kai ʻae heʻe mo e meʻa huʻamelie ʻoe vao;
Jean avait un vêtement de poil de chameau, et une ceinture de cuir autour des reins; il mangeait des sauterelles et du miel sauvage.
7 Pea naʻa ne malanga, ʻo pehē, “ʻOku muimui ʻiate au ʻae tokotaha ʻoku lahi kiate au, ko e nonoʻo ʻoe topuvaʻe ʻoʻona ʻoku ʻikai taau mo au ke u punou hifo ʻo vevete.
Il prêchait, disant: «Il vient après moi, celui qui est plus puissant que moi, et je ne suis pas digne de délier, en me baissant, la courroie de ses sandales.
8 Ko e moʻoni, kuo u papitaiso ʻaki ʻakimoutolu ʻae vai: ka te ne papitaiso ʻaki ʻakimoutolu ʻae Laumālie Māʻoniʻoni.”
Pour moi, je vous ai baptisés d'eau, mais il vous baptisera d'esprit saint.»
9 Pea ʻi he ngaahi ʻaho ko ia, naʻe haʻu ʻa Sisu mei Nāsaleti ʻo Kaleli, pea papitaiso ia ʻe Sione ʻi Sioatani.
En ce temps-là, Jésus vint de Nazareth ville de Galilée, et il fut baptisé par Jean dans le Jourdain.
10 Pea ʻalu hake leva ia mei he vai, pea ne mamata kuo mavaeua ʻae langi, pea maliu hifo ʻae Laumālie kiate ia, ʻo hangē ko e lupe:
Au moment où il sortait de l'eau, il vit les cieux s'entr'ouvrir, et l'Esprit, comme une colombe, descendre sur lui.
11 Pea ongo mai ʻae leʻo mei he langi, [naʻe pehē], “Ko hoku ʻAlo ʻofaʻanga koe, ʻaia ʻoku ou fiemālie lahi ai.”
Et une voix sortit des cieux, disant: «Tu es mon Fils bien-aimé; c'est en toi que j'ai mis toute mon affection.»
12 Pea taki leva ia ʻe he Laumālie ki he toafa.
Aussitôt après, Jésus fut poussé par l'Esprit au désert,
13 Pea naʻe ʻi he toafa ia ʻi he ʻaho ʻe fāngofulu, ʻo ʻahiʻahiʻi ʻe Sētane; pea naʻe ʻi ai mo ia ʻae fanga manu kai vao; kae tauhi ia ʻe he kau ʻāngelo.
et il y passa quarante jours, tenté par Satan. Il était avec les bêtes sauvages, et les anges le servaient.
14 Pea kuo fakahū ʻa Sione ki he fale fakapōpula, pea haʻu ʻa Sisu ki Kaleli, ʻo malangaʻaki ʻae ongoongolelei ʻoe puleʻanga ʻoe ʻOtua,
Après que Jean eut été mis en prison, Jésus se rendit en Galilée, prêchant l'évangile de Dieu,
15 ‌ʻo ne pehē, “Kuo hokosia ʻae kuonga, pea ʻoku ofi ʻae puleʻanga ʻoe ʻOtua: mou fakatomala, pea tui ki he ongoongolelei.”
et disant: «Le temps est venu, et le royaume de Dieu est proche. Repentez- vous, et croyez à la bonne nouvelle.»
16 Pea ʻi heʻene hāʻele ʻi he matātahi ʻo Kaleli, naʻa ne mamata kia Saimone, mo ʻAnitelū ko hono tokoua, ʻoku na lafo ʻae kupenga ki tahi: he ko e ongo toutai ika ʻakinaua.
Comme il passait le long de la mer de Galilée, il vit Simon et André, frère de Simon, qui péchaient au filet dans la mer, car ils étaient pêcheurs;
17 Pea pehē ʻe Sisu kiate kinaua, “Mo muimui mai ʻiate au, pea te u ngaohi ʻakimoua ke mo toutai tangata.”
et Jésus leur dit: «Venez, suivez-moi, et je vous ferai pêcheurs d'hommes.»
18 Pea naʻa na liʻaki leva, hona kupenga, ʻo muimui ʻiate ia.
Aussitôt ils quittèrent leurs filets, et le suivirent.
19 Pea ʻalu siʻi atu ia, mo ne mamata kia Semisi ko e [foha ]ʻo Sepeti, mo Sione ko hono tokoua, naʻa na ʻi he vaka foki, ʻo pena honau kupenga.
Étant allé un peu plus loin, il vit Jacques, fils de Zébédée, et Jean, son frère, qui raccommodaient leurs filets dans leur barque.
20 Pea ne ui leva ʻakinaua: pea naʻa na liʻaki ʻena tamai ko Sepeti ʻi he vaka mo e kau ngāue kuo unga, ka na muimui ʻiate ia.
Il les appela aussitôt; et eux, laissant Zébédée, leur père, dans la barque avec les ouvriers, le suivirent.
21 Pea nau ō ki Kapaneume: pea hū leva ia ki he falelotu ʻi he ʻaho Sāpate, ʻo ne ako.
Ils se rendirent à Capernaoum. Dès le sabbat, Jésus entra dans la synagogue, et y enseigna.
22 Pea nau ofo ʻi heʻene akonaki: he naʻa ne akonakiʻi ʻakinautolu ʻo taau mo ia ʻoku mālohi, ka naʻe ʻikai hangē ko e kau tangata tohi.
Et l'on était frappé de son enseignement; car il enseignait avec autorité, et non comme les scribes.
23 Pea naʻe ʻi honau falelotu ʻae tangata naʻe ʻiate ia ʻae laumālie ʻuli: pea kalanga leva ia,
Dès que Jésus eut parlé, un homme qui avait un esprit impur, et qui se trouvait dans la synagogue,
24 ‌ʻo pehē, “E Sisu ʻo Nāsaleti, tuku ai pe; ko e hā ʻakimautolu kiate koe? Kuo ke haʻu ke fakaʻauha ʻakimautolu? ʻOku ou ʻilo koe, ko e tokotaha māʻoniʻoni ʻoe ʻOtua.”
s'écria: «Qu'y a-t-il entre nous et toi, Jésus de Nazareth? Tu es venu nous faire périr. Je te connais, tu es le Saint de Dieu.»
25 Pea lolomi ia ʻe Sisu, ʻo pehē, “Ke ke fakalongo pē, pea ke haʻu kituʻa ʻiate ia.”
Jésus le tança. «Tais-toi, lui dit-il, et sors de cet homme.»
26 Pea kuo haehae ia ʻe he laumālie ʻuli, mo tangi ʻaki ʻae leʻo lahi, pea ne toki mahuʻi ʻiate ia.
Et l'esprit impur, ayant jeté cet homme dans des convulsions, sortit en poussant un grand cri.
27 Pea naʻe ofo ai ʻakinautolu kotoa pē, ko ia ne nau fakafefehuʻiʻaki ai ʻiate kinautolu, ʻo pehē, “Ko e hā ʻae meʻa ko eni? Ko e hā ʻae akonaki foʻou ni? He ʻoku fekau ʻe ia ʻi he mālohi ki he kau laumālie ʻuli, pea ʻoku nau talangofua kiate ia.”
Tous les assistants furent dans la stupéfaction, de sorte qu'ils discutaient entre eux, et disaient: «Qu'est-ce donc? Un enseignement nouveau! Il commande avec autorité même aux esprits impurs, et ils lui obéissent!
28 Pea naʻe mafola leva ʻa hono ongoongo ʻi he potu kotoa pē ʻo Kaleli.
Et sa renommée se répandit aussitôt de tous côtés, dans tous les lieux qui avoisinent la Galilée.
29 Pea kuo nau ʻalu mei he falelotu, naʻa nau hū, fakataha mo Semisi mo Sione, ki he fale ʻo Saimone mo ʻAnitelū.
En sortant de la synagogue, ils allèrent avec Jacques et Jean dans la maison de Simon et d'André.
30 Ka naʻe tokoto ʻae faʻē ʻae uaifi ʻo Saimone ʻoku mahaki ko e mofi; pea nau fakahā leva ia kiate ia.
La belle-mère de Simon était couchée, ayant la fièvre. Aussitôt on parla d'elle à Jésus:
31 Pea haʻu ia ʻo puke hono nima, ʻo ne fokotuʻu ia: pea mahuʻi leva ʻae mofi ʻiate ia, ʻo ne tauhi ʻakinautolu.
il s'approcha, et la saisissant par la main, il la fit lever. A l'instant la fièvre la quitta, et elle les servit.
32 Pea kuo efiafi, ʻo feʻunga mo e tō ʻae laʻā, mo ʻenau ʻomi kiate ia ʻakinautolu kotoa pē naʻe mahaki, mo kinautolu naʻe ulusino ai ʻae kau tēvolo.
Le soir, quand le soleil fut couché, on amena à Jésus tous ceux qui étaient malades, ainsi que les démoniaques;
33 Pea fakataha ʻae kolo kotoa pē ki he matapā.
et toute la ville se pressait à sa porte.
34 Pea fakamoʻui ʻe ia ʻae tokolahi naʻe mahaki ʻi he mahaki kehekehe, mo ne kapusi ʻae kau tēvolo tokolahi: pea ne taʻofi ke ʻoua ʻe lea ʻae kau tēvolo, koeʻuhi kuo nau ʻilo ia.
Il guérit un grand nombre de malades atteints de divers maux, et il chassa beaucoup de démons. Il imposait silence aux démons, parce qu'ils le connaissaient.
35 Pea pongipongi ai, naʻa ne tuʻu hake ʻoku teʻeki ʻaho, pea ʻalu ia kituaʻā ʻo mole atu ki he potu lala, pea lotu ai.
Le lendemain matin, s’étant levé bien avant le jour, il sortit, alla dans un lieu solitaire, et il y pria.
36 Pea muimui ʻiate ia ʻa Saimone, mo kinautolu naʻe ʻiate ia.
Simon et ceux qui étaient ordinairement avec lui, se mirent à sa recherche,
37 Pea kuo ʻilo ia, pea nau pehē kiate ia, “ʻOku kumi kotoa pē kiate koe.”
et l'ayant trouvé, ils lui dirent: «Tout le monde te cherche.»
38 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ke tau ō ki he ngaahi potu kakai ʻoku ofi mai, koeʻuhi ke u malanga ai foki: he ko ia naʻaku haʻu ai.”
Il leur répondit: «Allons ailleurs, dans les bourgades qui sont plus loin, afin que j'y prêche aussi, car c'est dans ce but que je suis sorti.»
39 Pea naʻe ʻalu ʻo malanga ʻe ia ʻi honau ngaahi falelotu ʻi Kāleli kotoa pē, mo ne kapusi ʻae kau tēvolo.
Et il allait par toute la Galilée, prêchant dans les synagogues et chassant les démons.
40 Pea naʻe haʻu kiate ia ʻae kilia, naʻe kole kiate ia, ʻo tuʻulutui kiate ia, mo ne pehē kiate ia, “Kapau ko ho finangalo ʻoku ke faʻa fakamaʻa au.”
Un lépreux vint vers lui, pour lui adresser une prière; il se jeta à ses pieds, et lui dit: «Si tu le veux, tu peux me rendre net.»
41 Pea ʻaloʻofa ʻa Sisu, ʻo mafao atu hono nima, ʻo ala kiate ia, pea ne pehē ki ai, “Ko hoku loto ia; ke ke maʻa koe.”
Jésus, ému de compassion, avança la main, le toucha et lui dit: «Je le veux, sois net.»
42 Pea kuo lea ia, mo ʻene mahuʻi leva ʻae kilia ʻiate ia, pea maʻa ai ia.
A peine eut-il parlé, que la lèpre quitta cet homme, et il devint net.
43 Pea ne naʻinaʻi mālohi kiate ia, pea toki fekau ke ne ʻalu:
Jésus le renvoya sur-le-champ, en lui disant d'un ton sévère:
44 ‌ʻo ne pehē ki ai, “Vakai ʻoua naʻa ke lea ki ha taha: ka ke ʻalu, ʻo fakahā Ko e ki he taulaʻeiki, mo ʻatu ʻae ngaahi meʻa naʻe fekau ʻe Mōsese koeʻuhi ko hoʻo fakamaʻa, ko e fakamoʻoni kiate kinautolu.”
«Garde-toi d'en rien dire à personne; mais, va, montre-toi au sacrificateur, et offre pour ta guérison, ce que Moïse a ordonné pour l'attester au peuple.»
45 Ka naʻe ʻalu atu ia, ʻo ne kamata fakahā ʻo lahi, mo fanongonongo ʻae meʻa [ni], ko ia naʻe ʻikai ai ke toe faʻa ʻalu fakahā [ʻa Sisu ]ʻi he kolo, ka naʻe ʻi tuaʻā ia ʻi he ngaahi potu lala: pea naʻa nau haʻu mei he potu kotoa pē kiate ia.
Cet homme s'en étant allé, se mit à publier et à répandre partout la nouvelle, de sorte que Jésus ne pouvait plus entrer publiquement dans une ville, mais il se tenait en dehors, dans des lieux solitaires; et l’on venait vers lui de toutes parts.

< Maʻake 1 >