< Maʻake 2 >

1 Pea hili ʻae ngaahi ʻaho pea toe ʻalu ia ki Kapaneume; pea kuo ongo atu ʻoku ʻi he fale ia.
Quelque temps après, [Jésus] revint à Capharnaüm. Lorsqu’on entendit qu’il était dans la maison,
2 Pea fakataha leva ʻae fuʻu tokolahi, naʻe ʻikai ke faʻa hao [ʻi he fale], pe ofi ki he matapā: pea malangaʻaki ʻe ia ʻae folofola kiate kinautolu.
il s’y assembla aussitôt un si grand nombre [de personnes], qu’elles ne pouvaient trouver place, pas même aux abords de la porte; et il leur annonçait la parole.
3 Pea naʻe ʻomi mo kinautolu kiate ia ʻae tokotaha naʻe mahaki tete, ʻaia naʻe fata ʻe he toko fā.
Alors on lui amena un paralytique porté par quatre [hommes].
4 Pea ʻi he ʻikai te nau faʻa hao ʻo ofi kiate ia koeʻuhi ko e kakai, naʻa nau tatala ʻae ʻato [ʻoe fale ]naʻe ʻi ai ia: pea kuo haeʻi ia, naʻa nau tukutuku hifo ʻae mohenga naʻe tokoto ai ʻae mahaki tete.
Et, comme ils ne pouvaient le lui présenter à cause de la foule, ils découvrirent le toit à l’endroit où il était, et par l’ouverture ils descendirent le grabat où gisait le paralytique.
5 Pea kuo mamata ʻa Sisu ki heʻenau tui, pea pehē ʻe ia ki he mahaki tete, “Foha, kuo fakamolemole hoʻo ngaahi angahala.”
Jésus, voyant leur foi, dit au paralytique: « [Mon] fils, tes péchés te sont remis. »
6 Ka naʻe nofo ai ʻae niʻihi ʻoe kau tangata tohi, ʻonau fifili ʻi honau loto, [ʻo pehē],
Or il y avait là quelques scribes assis, qui pensaient dans leur cœur:
7 “Ko e hā ʻoku lea fie ʻOtua pehē ai ʻae tangata ni? Ko hai ʻe faʻa fakamolemole ʻae angahala ka ko e ʻOtua pe?”
« Comment cet homme parle-t-il ainsi? Il blasphème. Qui peut remettre les péchés sinon Dieu seul? »
8 Pea kuo ʻiloʻi leva ʻe Sisu ʻi hono loto ʻoku pehē ʻenau fifili ʻi honau loto, pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ko e hā ʻoku mou fifili ai ʻi homou loto ki he ngaahi meʻa ni?
Jésus, ayant aussitôt connu par son esprit qu’ils pensaient ainsi en eux-mêmes, leur dit: « Pourquoi avez-vous de telles pensées dans vos cœurs?
9 He ʻoku faingofua ʻa fē, ʻae lea ʻaki ki he mahaki tete, ‘Kuo fakamolemole hoʻo ngaahi angahala;’ pe ko e lea, ‘Tuʻu hake, ʻo toʻo ho mohenga, mo ke ʻalu?’
Lequel est le plus facile de dire au paralytique: Tes péchés te sont remis, ou [de lui] dire: Lève-toi, prends ton grabat et marche?
10 Ka koeʻuhi ke mou ʻilo ʻoku ʻi he Foha ʻoe tangata ʻae mālohi ʻi māmani ke fakamolemole ʻae angahala,” (pea pehē ʻe ia ki he mahaki tete),
Mais afin que vous sachiez que le Fils de l’homme a sur la terre, le pouvoir de remettre les péchés, – [Jésus] s’adressa au paralytique –
11 “ʻOku ou pehē atu kiate koe, Tuʻu hake, ʻo toʻo ho mohenga, mo ke ʻalu ki ho fale.”
je te le commande: Lève-toi, prends ton grabat et va dans ta maison. »
12 Pea tuʻu hake leva ia, ʻo toʻo ʻae mohenga, pea ne ʻalu kituʻa ʻi he ʻao ʻokinautolu kotoa pē; ko ia ne nau ofo ai kotoa pē, mo fakamālō ki he ʻOtua, ʻonau pehē, “Kuo teʻeki te tau mamata ʻi ha meʻa pehē.”
Et à l’instant celui-ci se leva, prit son grabat, et sortit en présence de tous, de sorte que tout le peuple était dans l’admiration et rendait gloire à Dieu, en disant: « Jamais nous n’avons rien vu de semblable. »
13 Pea toe ʻalu atu ia ki he matātahi; pea kātoa kiate ia ʻae kakai kotoa pē, pea ne akonakiʻi ʻakinautolu.
Jésus sortit de nouveau le long de la mer; et toute la foule venait à lui, et il les enseignait.
14 Pea ʻi heʻene ʻalu atu, naʻa ne mamata kia Livai ko e [foha ]ʻo ʻAlefiusi, ʻoku nofo ia ʻi he tukuhauʻanga, pea ne pehē kiate ia, “Muimui kiate au.” Pea tuʻu ia ʻo muimui ʻiate ia.
En passant, il vit Lévi, fils d’Alphée, assis au bureau de péage; il lui dit: « Suis-moi. » Lévi se leva et le suivit.
15 Pea ʻi he nofo [ʻa Sisu ]ʻi hono fale, ʻo kai, naʻe tokolahi ʻae tānaki tukuhau mo e angahala, naʻa nau nonofo mo Sisu mo ʻene kau ākonga: he naʻe tokolahi ʻakinautolu naʻe muimui ʻiate ia.
Il arriva que Jésus étant à table dans la maison de cet homme, plusieurs publicains et gens de mauvaise vie se trouvaient à table avec lui et ses disciples, car ils étaient nombreux à le suivre.
16 Pea ʻi he mamata ʻe he kau tangata tohi mo e Fālesi ʻoku ne kai mo e kau tānaki tukuhau mo e angahala, naʻa nau pehē ki heʻene kau ākonga, “Ko e hā ʻoku kai mo inu fakataha ai ia mo e kau tānaki tukuhau mo e angahala?”
Les scribes et les Pharisiens, le voyant manger avec des pécheurs et des publicains, disaient à ses disciples: « D’où vient que votre Maître mange et boit avec des pécheurs et des publicains? »
17 Pea kuo fanongo ʻa Sisu ki ai, pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku ʻikai ʻaonga ʻae faitoʻo kiate kinautolu ʻoku mālōlō, ka ki he mahaki: naʻe ʻikai teu haʻu ke ui ʻae māʻoniʻoni, ka ko e angahala ke fakatomala.”
Entendant cela, Jésus leur dit: « Ce ne sont pas ceux qui se portent bien qui ont besoin de médecin, mais les malades; je ne suis pas venu appeler les justes, mais les pécheurs. »
18 Pea naʻe faʻa ʻaukai ʻae kau ākonga ʻa Sione mo e [ākonga ]ʻae kau Fālesi: pea nau haʻu ʻo pehē kiate ia, “Ko e hā ʻoku faʻa ʻaukai ai ʻae kau ākonga ʻa Sione pea mo e Fālesi, ka ʻoku ʻikai ʻaukai hoʻo kau ākonga?”
Les disciples de Jean et les Pharisiens avaient coutume de jeûner. Ils vinrent le trouver et lui dirent: « Pourquoi, tandis que les disciples de Jean et ceux des Pharisiens pratiquent le jeûne, vos disciples ne jeûnent-ils pas? »
19 Pea pehē ʻe Sisu kiate kinautolu, “E faʻa ʻaukai ʻae kāinga ʻoe tangata taʻane, ʻi he kei ʻiate kinautolu ʻae tangata taʻane? E ʻikai te nau faʻa ʻaukai ʻi he lolotonga ʻoku ʻiate kinautolu ʻae tangata taʻane.
Jésus leur répondit: « Les compagnons de l’époux peuvent-ils jeûner pendant que l’époux est avec eux? Aussi longtemps qu’ils ont avec eux l’époux, ils ne peuvent pas jeûner.
20 Kae hoko ʻae ngaahi ʻaho ʻe ʻave ai ʻiate kinautolu ʻae tangata taʻane, pea ko e ngaahi ʻaho ko ia te nau toki ʻaukai ai.
Mais les jours viendront où l’époux leur sera enlevé, et alors ils jeûneront en ces jours-là.
21 “ʻOku ʻikai foki ha taha te ne ʻai ha konga meʻa foʻou ki he kofu motuʻa: he ko e [konga ]foʻou ʻoku ʻai ke ʻoposi ʻaki, ʻe mafaufau ai ia pea ʻe ʻāsili ai hono mahaehae.
Personne ne coud une pièce d’étoffe neuve à un vieux vêtement: autrement la pièce neuve emporte un morceau du vieux, et la déchirure devient pire.
22 Pea ʻoku ʻikai utu ʻeha taha ʻae uaine foʻou ki he ngaahi hina ʻoku motuʻa; ka pehē ʻe haeʻi ʻe he uaine foʻou ʻae ngaahi hina, pea malingi ʻae uaine, pea maumau ʻae hina; ka ʻoku ʻutu ʻae uaine foʻou ki he ngaahi hina foʻou.”
Et personne ne met du vin nouveau dans des outres vieilles: autrement, le vin fait rompre les outres et le vin se répand, et les outres sont perdues. Mais le vin nouveau doit se mettre dans des outres neuves. »
23 Pea naʻe ʻalu ia ʻi he ngaahi ngoue uite ʻi he ʻaho Sāpate; pea ʻi heʻenau ʻalu, naʻe kamata toli ʻe heʻene kau ākonga ʻae fua ʻoe uite.
Il arriva, un jour de sabbat, que Jésus traversait des champs de blé, et ses disciples, tout en s’avançant, se mirent à cueillir des épis.
24 Pea pehē ʻe he kau Fālesi kiate ia, “Vakai, ko e hā ʻoku nau fai ai ʻi he ʻaho Sāpate ʻaia ʻoku ʻikai ngofua?”
Les Pharisiens lui dirent: « Voyez donc! Pourquoi font-ils, le jour du sabbat, ce qui n’est pas permis? »
25 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Naʻe ʻikai te mou lau ʻaia naʻe fai ʻe Tevita, ʻi heʻene tuʻutāmaki, mo fiekaia, ʻaia mo kinautolu naʻe ʻiate ia?
Il leur répondit: « N’avez-vous jamais lu ce que fit David lorsqu’il fut dans le besoin, ayant faim, lui et ceux qui l’accompagnaient:
26 ‌ʻA ʻene hū ki he fale ʻoe ʻOtua ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻApiata ko e taulaʻeiki lahi, ʻo ne kai ʻae mā ʻoe ʻao, ʻaia naʻe ʻikai ngofua ke kai ka ko e kau taulaʻeiki pe, pea ne ʻange foki kiate kinautolu naʻe ʻiate ia?
comment il entra dans la maison de Dieu, au temps du grand prêtre Abiathar, et mangea les pains de proposition, qu’il n’est permis de manger qu’aux prêtres seuls, et en donna même à ceux qui étaient avec lui? »
27 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, Naʻe [ngaohi ]ʻae Sāpate koeʻuhi ko e tangata, ka naʻe ʻikai ngaohi ʻae tangata koeʻuhi ko e Sāpate:
Il leur dit encore: « Le sabbat a été fait pour l’homme, et non l’homme pour le sabbat;
28 ko ia ko e Foha ʻoe tangata ko e ʻEiki ia ʻoe Sāpate foki.”
c’est pourquoi le Fils de l’homme est maître même du sabbat. »

< Maʻake 2 >