< Maʻake 14 >

1 Pea hili ʻae ʻaho ʻe ua, pea hoko ʻa e[kātoanga ]ʻoe Lakaatu, mo e mā taʻemeʻafakatupu: pea naʻe kumi ʻe he kau taulaʻeiki lahi mo e kau tangata tohi pe fēfeeʻi ʻenau moʻua ia ʻi he kākā, ke tāmateʻi.
La fête de la Pâque et des pains sans levain devait avoir lieu deux jours après; et les principaux sacrificateurs et les scribes cherchaient comment ils pourraient s'emparer de Jésus par ruse et le faire mourir.
2 Ka naʻa nau pehē, “Kae ʻikai ʻi he kātoanga, telia naʻa ai ha maveuveu ʻae kakai.”
Car ils disaient: Que ce ne soit pas pendant la fête, de peur qu'il n'y ait du tumulte parmi le peuple.
3 Pea naʻe ʻi Pētani ia, ʻi he fale ʻo Saimone ko e kilia, pea ʻi heʻene nofo ʻo kai, naʻe haʻu ʻae fefine mo e puha ʻalapasita ʻoe lolo ko e naʻati moʻoni ʻoku mahuʻinga lahi; pea ne foaʻi ʻae puha, mo lilingi ki hono fofonga.
Jésus se trouvait à Béthanie, dans la maison de Simon, le lépreux. Pendant qu'il était à table, une femme entra, portant un vase d'albâtre, plein d'une huile de nard pur, d'un grand prix. Ayant brisé le vase, elle répandit le parfum sur la tête de Jésus.
4 Pea naʻe ai ʻae niʻihi naʻa nau loto ʻita, ʻonau pehē, “Ko e hā kuo maumauʻi ai ʻae lolo?
Quelques-uns s'en indignaient entre eux et disaient: Pourquoi perdre ainsi ce parfum?
5 He naʻe faingofua ke fakatauʻaki ia ʻae tenali ʻe tolungeau tupu, pea foaki ki he masiva.” Pea nau lāunga kiate ia.
Car on pouvait le vendre plus de trois cents deniers et les donner aux pauvres. Ainsi ils murmuraient contre elle.
6 Pea pehē ʻe Sisu, “Tuku ai pe ia; ko e hā ʻoku mou fakamamahiʻi ai ia? Kuo fai ʻe ia ʻae ngāue lelei kiate au.
Mais Jésus dit: Laissez-la; pourquoi lui faites-vous de la peine? Elle a fait une bonne action à mon égard.
7 He ʻoku ʻiate kimoutolu maʻuaipē ʻae masiva, pea ka mou ka loto ki ai ʻoku mou faʻa fai lelei kiate kinautolu; kae ʻikai teu ʻiate kimoutolu maʻuaipē au.
Car vous avez toujours les pauvres avec vous, et, quand vous le voulez, vous pouvez leur faire du bien; mais moi, vous ne m'avez pas toujours.
8 Kuo ne fai ʻaia ʻoku ne faʻa fai: kuo tomuʻa haʻu ia ke tākai hoku sino ki hono tanu.
Elle a fait ce qui était en son pouvoir; elle a d'avance oint mon corps pour ma sépulture.
9 Ko e moʻoni ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Ko e potu ʻo māmani kotoa pē ʻe malangaʻaki ai ʻae ongoongolelei ni, ʻe fakahā ʻi ai foki mo ia kuo ne fai ko hono fakamanatuʻi.”
En vérité, je vous le dis, partout où cet Évangile sera prêché, dans le monde entier, ce qu'elle a fait sera aussi raconté en mémoire d'elle.
10 Pea ko e tokotaha ʻoe toko hongofulu ma toko ua, ko Siutasi ʻIsikaliote, naʻa ne ʻalu ki he kau taulaʻeiki lahi, ke lavakiʻi ia kiate kinautolu.
Alors Judas Iscariote, l'un des Douze, alla vers les principaux sacrificateurs pour leur livrer Jésus.
11 Pea ʻi heʻenau fanongo ki ai, naʻa nau fiefia, ʻo fakaʻilo paʻanga kiate ia. Pea lamasi ʻe ia ke tuʻumālie ʻene lavakiʻi ia.
Ils l'écoutèrent avec joie et lui promirent de lui donner de l'argent; et Judas cherchait, une occasion favorable pour le livrer.
12 Pea ʻi he ʻuluaki ʻaho ʻoe mā taʻemeʻafakatupu, ʻi heʻenau tāmateʻi ʻa e [feilaulau ʻoe ]Lakaatu, pea pehē ʻene kau ākonga kiate ia, “Ko e potu fē ʻoku ke loto ke mau ʻalu ʻo teuteu ai, koeʻuhi ke ke kai ʻi he kātoanga [ʻoe ]Lakaatu?”
Le premier jour des pains sans levain, où l'on immolait la Pâque, les disciples dirent à Jésus: Où veux-tu que nous allions te préparer le repas de la Pâque?
13 Pea fekau atu ʻe ia ʻae toko ua ʻi heʻene kau ākonga, ʻo ne pehē kiate kinaua, “Mo ō ki he kolo, pea ʻe fakafetaulaki mai kiate kimoua ʻae tangata ʻoku ne fua ʻae ipu vai: muimui ʻiate ia.
Il envoya deux de ses disciples et leur dit: Allez à la ville. Vous rencontrerez un homme portant une cruche d'eau; suivez-le,
14 Pea ko e fale ko ia ʻe hū ki ai ia, mo pehē ai ki he ʻeiki ʻoe fale, ‘ʻOku pehē ʻe he ʻEiki, “Kofaʻā ʻae potu fale, ʻaia teu kai ai mo ʻeku kau ākonga ʻi he[kātoanga ʻoe ]Lakaatu.”’
et là où il entrera, vous direz au maître de la maison: Le Maître dit: Où est la salle dans laquelle je mangerai la Pâque avec mes disciples?
15 Pea ʻe fakahā ʻe ia kiate kimoua ʻae potu lahi ki ʻolunga, kuo ngaohi mo teuteu: mo teuteu ʻi ai maʻatautolu.”
Il vous montrera lui-même une grande chambre haute, meublée et toute prête; préparez-nous là ce qu'il faut.
16 Pea naʻe ʻalu atu ʻene ongo ākonga, ʻo na hū ki he kolo, pea na ʻilo ʻo hangē ko ʻene lea kiate kinaua: pea na teuteu ai ʻa e [feilaulau ʻoe ]Lakaatu.
Les disciples partirent donc et allèrent à la ville; ils trouvèrent les choses comme Jésus le leur avait dit, et ils préparèrent la Pâque.
17 Pea ʻi he efiafi naʻa ne haʻu mo e toko hongofulu ma toko ua.
Le soir, il vint avec les Douze.
18 Pea ʻi heʻenau nofo ʻo kai, naʻe pehē ʻe Sisu, “Ko e moʻoni ʻoku ou tala kiate kimoutolu, Ko homou tokotaha ʻoku tau keinanga te ne lavakiʻi au.”
Et comme ils étaient à table et qu'ils mangeaient, Jésus dit: En vérité, je vous le déclare, l'un de vous, qui mange avec moi, me trahira.
19 Pea naʻa nau mamahi leva, mo nau taki taha pehē kiate ia, “Ko au ia?” Pea [pehē ]ʻe ha taha, “Ko au ia?”
Alors ils devinrent tout tristes, et ils lui dirent, l'un après l'autre: Est-ce moi?
20 Pea lea ia, ʻo pehēange kiate kinautolu, “Ko e tokotaha ʻi he toko hongofulu ma toko ua, ʻoku mā ala mo au ki he ipu.
Il leur répondit: C'est l'un des Douze, celui qui met la main au plat avec moi.
21 Ko e moʻoni ʻoku ʻalu ʻae Foha ʻoe tangata, ʻo hangē ko ia kuo tohi kiate ia: ka ʻe malaʻia ʻae tangata ko ia ʻaia ʻoku ne lavakiʻi ʻae Foha ʻoe tangata! Naʻe lelei ki he tangata ko ia ʻo ka ne ʻikai fanauʻi ia.”
Le Fils de l'homme s'en va, suivant ce qui a été écrit à son sujet; mais malheur à l'homme par qui le Fils de l'homme est trahi! Mieux vaudrait pour cet homme-là qu'il ne fût jamais né.
22 Pea ʻi heʻenau kai, naʻe toʻo ʻe Sisu ʻae mā, ʻo ne tāpuaki, mo tofitofi, pea ne ʻatu kiate kinautolu, ʻo ne pehē, “Toʻo, ʻo kai: ko eni hoku sino.”
Pendant qu'ils mangeaient, Jésus prit du pain; et, après avoir rendu grâces, il le rompit, le leur donna, et il dit: Prenez, ceci est mon corps.
23 Pea toʻo ʻe ia ʻae ipu inu, pea hili ʻene fakafetaʻi, naʻa ne ʻatu kiate kinautolu: pea naʻa nau inu mei ai kotoa pē.
Ayant aussi pris la coupe et rendu grâces, il la leur donna, et ils en burent tous.
24 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ko hoku toto eni ʻoe fuakava foʻou, ʻaia ʻoku lilingi koeʻuhi ko e tokolahi.
Puis il leur dit: Ceci est mon sang, le sang de l'alliance, qui est répandu pour plusieurs.
25 Ko e moʻoni ʻoku ou tala kiate kimoutolu, ʻE ʻikai te u toe inu ʻi he fua ʻoe vaine, kaeʻoua ke hokosia ʻae ʻaho ko ia te u inu foʻou ai ia ʻi he puleʻanga ʻoe ʻOtua.”
En vérité, je vous le déclare, je ne boirai plus de ce fruit de la vigne, jusqu'au jour où je le boirai nouveau dans le royaume de Dieu.
26 Pea kuo hili ʻenau fasi hiva, naʻa nau ʻalu atu ki he moʻunga ʻoe ʻOlive.
Après avoir chanté les psaumes, ils sortirent pour aller à la montagne des Oliviers.
27 Pea pehē ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻE tūkia ʻakimoutolu kotoa pē ʻi he poōni ʻiate au: he kuo tohi, ‘Te u taaʻi ʻae tauhi, pea ʻe movetevete ai ʻae fanga sipi.’
Et Jésus leur dit: Vous allez tous avoir une occasion de chute; car il est écrit: «Je frapperai le berger, et les brebis seront dispersées.»
28 “Kae hili ʻeku toetuʻu, te u muʻomuʻa ʻiate kimoutolu ki Kāleli.”
Mais, après que je serai ressuscité, je vous précéderai en Galilée.
29 Ka naʻe pehē ʻe Pita kiate ia, “Kapau ʻe tūkia kotoa pē, ka e ʻikai te u pehē au.”
Pierre lui dit: Quand tu serais pour tous une occasion de chute, tu ne le seras jamais pour moi.
30 Pea pehēange ʻe Sisu kiate ia, “Ko e moʻoni ʻoku ou tala atu kiate koe, Ko e ʻaho ni, ʻio, ʻi he pō ko eni, ʻe teʻeki ai ʻuʻua ʻae moa ʻo tuʻo ua, ka e liunga tolu hoʻo fakafisi ʻiate au.”
Jésus lui répondit: En vérité, je te déclare que toi, aujourd'hui, cette nuit même, avant que le coq ait chanté deux fois, tu me renieras trois fois.
31 Ka naʻe ʻāsili ai ʻene lea fakamātoato, “Kapau te u mate ai mo koe, ʻe ʻikai ʻaupito te u fakafisiʻi koe.” Pea naʻe lea pehē foki ʻakinautolu kotoa pē.
Mais Pierre disait encore plus fortement: Quand même il me faudrait mourir avec toi, je ne te renierai point. Et tous les autres disaient la même chose.
32 Pea naʻa nau hoko ki he potu naʻe hingoa ko Ketisemani: pea pehē ʻe ia ki heʻene kau ākonga, “Mou nonofo ʻi heni, kaeʻoua ke u lotu.”
Ils allèrent ensuite dans un lieu appelé Gethsémané. Et Jésus dit à ses disciples: Asseyez-vous ici, jusqu'à ce que j'aie prié.
33 Pea ne ʻave ʻe ia ʻa Pita mo Semisi mo Sione, pea kamata ilifia lahi, mo māfasia lahi ʻaupito;
Alors il prit avec lui Pierre, Jacques et Jean, et il commença à être saisi de frayeur et à être étreint par l'angoisse.
34 Pea ne pehē kiate kinautolu, “ʻOku mamahi lahi ʻaupito ʻo hangē ka mate hoku laumālie: mou tatali ʻi heni, pea leʻo.”
Il leur dit: Mon âme est triste jusqu'à la mort; demeurez ici et veillez.
35 Pea ʻalu siʻi atu ia, ʻo tō fakafoʻohifo ki he kelekele, pea ne kole, ʻo kapau ʻe faʻa fai, pea laka ʻae feituʻu pō ko ia ʻiate ia.
Puis, étant allé un peu plus loin, il se prosternait contre terre et priait, demandant que, s'il était possible, cette heure s'éloignât de lui.
36 Pea pehē ʻe ia, “ʻApā, Tamai, ʻoku faʻa fai ʻe koe ʻae meʻa kotoa pē; ke ke ʻave ʻae ipu ni ʻiate au: kaeʻoua naʻaku faʻiteliha au, ka ko koe pe.”
Il disait: Abba, Père, toutes choses te sont possibles; détourne de moi cette coupe; toutefois, non ce que je veux, mais ce que tu veux.
37 Pea haʻu ia, ʻo ne ʻilo kuo nau mohe, pea pehē ʻe ia kia Pita, “Saimone, ʻoku ke mohe ʻa koe? ʻE ʻikai te ke faʻa leʻo ʻe koe ʻi he feituʻu pō ʻe taha?
Puis il revint et les trouva endormis; et il dit à Pierre: Simon, tu dors! Tu n'as pu veiller une heure?
38 Mou leʻo pea lotu, telia naʻa lavaʻi ʻakimoutolu ʻe he ʻahiʻahi. Ko e moʻoni ʻoku fie fai ʻe he laumālie, ka ʻoku vaivai ʻae kakano.”
Veillez et priez, afin que vous ne tombiez pas dans la tentation; l'esprit est plein de bonne volonté, mais la chair est faible.
39 Pea toe ʻalu atu ia, ʻo lotu, ʻo ne fai pe ʻae lea ko ia.
Il s'en alla de nouveau, et il pria, disant les mêmes paroles.
40 Pea ʻi heʻene haʻu, naʻa ne ʻilo ʻenau toe mohe, (he naʻe māfasia honau mata, ) pea ʻikai te nau ʻilo pe ko e hā te nau lea ʻaki kiate ia.
Étant revenu, il les trouva encore endormis; car leurs yeux étaient appesantis. Et ils ne savaient que lui répondre.
41 Pea haʻu ia ko hono liunga tolu, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Maʻu pe hoʻomou mohe, pea mālōlō: kuo lahi ia, kuo hokosia ʻae feituʻu pō: vakai, kuo lavakiʻi ʻae Foha ʻoe tangata ki he nima ʻoe kau angahala.
Il revint pour la troisième fois, et il leur dit: Vous dormez maintenant, et vous vous reposez! C'est assez; l'heure est venue! Le Fils de l'homme va être livré entre les mains des pécheurs.
42 Tuʻu hake, ke tau ʻalu; vakai, ʻoku ʻi heni ia ʻoku ne lavakiʻi au.”
Levez-vous, allons! Voici que celui qui me trahit s'approche.
43 Pea lolotonga ʻene lea, mo ʻene haʻu ʻa Siutasi, ko e tokotaha ʻoe toko hongofulu ma toko ua, pea mo e fuʻu kakai mo ia, mo e ngaahi heletā mo e ngaahi ʻakau, mei he kau taulaʻeiki lahi mo e kau tangata tohi pea mo e mātuʻa.
Aussitôt, comme Jésus parlait encore, Judas, l'un des Douze, survint, et avec lui une grande troupe de gens armés d'épées et de bâtons, envoyés par les principaux sacrificateurs, les scribes et les anciens.
44 Pea ko ia naʻe lavakiʻi ia kuo ne tuku ʻae fakaʻilonga kiate kinautolu, ʻo ne pehē, “Ka ʻilonga ʻaia teu ʻuma ki ai, ko ia ia: puke ia, ʻo tataki atu.”
Or, celui qui le trahissait était convenu avec eux de ce signe: Celui à qui je donnerai un baiser, c'est lui; saisissez-le, et emmenez-le sous bonne garde.
45 Pea ʻi heʻene hoko mai, pea ne ʻalu leva kiate ia, ʻo ne pehē, “ʻEiki, ʻeiki;” pea ʻuma kiate ia.
Aussitôt donc que Judas fut arrivé, il s'approcha de lui et lui dit: Maître! Et il lui donna un baiser.
46 Pea naʻa nau ala honau nima kiate ia, ʻo puke ia.
Alors ils mirent la main sur Jésus et le saisirent.
47 Pea ko e tokotaha ʻiate kinautolu naʻe tutuʻu [ʻi ai], naʻa ne unuhi ʻae heletā, ʻo ne taaʻi ʻae tamaioʻeiki ʻae taulaʻeiki lahi, ʻo motuhi hono telinga.
Un de ceux qui étaient là tira son épée, en frappa le serviteur du souverain sacrificateur, et il lui emporta l'oreille.
48 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange kiate kinautolu, “He kuo mou omi ke puke au, mo e ngaahi heletā mo e ngaahi ʻakau, ʻo hangē ha kaihaʻa?
Jésus, prenant la parole, leur dit: Vous êtes sortis avec des épées et des bâtons pour me prendre, comme si j'étais un brigand.
49 Naʻaku ʻi he falelotu lahi mo kimoutolu ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo akonaki, pea naʻe ʻikai te mou puke au: ka [kuo pau ]ke fakamoʻoni ʻae ngaahi tohi.”
J'étais tous les jours au milieu de vous, enseignant dans le temple, et vous ne m'avez pas arrêté; mais cela est arrivé, afin que les Écritures fussent accomplies.
50 Pea naʻe liʻaki ia ʻekinautolu kotoa pē, ka nau feholaki.
Alors tous l'abandonnèrent et s'enfuirent.
51 Pea naʻe muimui ʻiate ia ʻae talavou ʻe tokotaha, kuo vala ʻaki ʻae tupenu pea naʻe puke ia ʻe he kau talavou:
Il y avait un jeune homme qui le suivait, n'ayant qu'un drap sur le corps; et ils le saisirent.
52 Pea siʻaki ʻe ia ʻae tupenu, kae hola telefua ʻiate kinautolu.
Mais lui, laissant le drap, s'échappa nu de leurs mains.
53 Pea naʻa nau tataki atu ʻa Sisu ki he taulaʻeiki lahi: pea naʻe fakataha mo ia ʻae kau taulaʻeiki lahi kotoa pē mo e mātuʻa mo e kau tangata tohi.
Ils emmenèrent Jésus chez le souverain sacrificateur, où se réunirent tous les principaux sacrificateurs, les anciens et les scribes.
54 Pea muimui mamaʻo atu kiate ia ʻa Pita, ki he fale ʻoe taulaʻeiki lahi: pea nofo ia mo e kau tamaioʻeiki, ʻo ne mumū ʻi he afi.
Pierre le suivit de loin jusque dans la cour intérieure du souverain sacrificateur; et, s'étant assis auprès du feu avec les gardes, il se chauffait.
55 Pea kumi ʻe he kau taulaʻeiki lahi mo e kau fakamaau kotoa pē, ʻae fakamoʻoni kia Sisu, ke nau tāmateʻi ai ia; ka naʻe ʻikai maʻu.
Or, les principaux sacrificateurs et tout le Sanhédrin cherchaient quelque témoignage contre Jésus pour le faire mourir, et ils n'en trouvaient point.
56 He naʻe fakamoʻoni loi kiate ia ʻae tokolahi, ka naʻe ʻikai fai tatau ʻa ʻenau fakamoʻoni.
Car plusieurs portaient de faux témoignages contre lui; mais leurs dépositions ne s'accordaient pas.
57 Pea tuʻu hake ʻae niʻihi, ʻonau fakamoʻoni loi kiate ia, ʻo pehē,
Alors quelques-uns se levèrent, qui portèrent contre lui ce faux témoignage:
58 “Naʻa mau fanongo ki heʻene pehē, ‘Te u veteki ʻae falelotu lahi ni kuo ngaohi ʻaki ʻae nima, pea ʻi he ʻaho ʻe tolu langa ha taha kehe, kae ʻikai ʻaki ʻae nima.’”
Nous lui avons entendu dire: Je détruirai ce temple, fait de main d'homme, et en trois jours j'en bâtirai un autre, qui ne sera pas fait de main d'homme.
59 Ka naʻe ʻikai fai tatau foki ʻenau fakamoʻoni.
Mais, même sur ce point, leurs témoignages ne s'accordaient pas.
60 Pea tuʻu hake ʻae taulaʻeiki lahi ʻi he haʻohaʻonga, ʻo ne fehuʻi kia Sisu, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai te ke lea [ki ai]? Ko e hā eni ʻoku fakamoʻoni ʻekinautolu ni kiate koe?”
Alors le souverain sacrificateur se levant au milieu de l'assemblée, interrogea Jésus et lui dit: Ne réponds-tu rien à ce que ces hommes déposent contre toi?
61 Ka naʻe longo pē ia, ʻo ʻikai siʻi lea. Pea toe fehuʻi ʻae taulaʻeiki lahi kiate ia, ʻo ne pehē, “Ko koe ko e Kalaisi, ko e ʻAlo ʻoe Monūʻia?”
Mais Jésus garda le silence et ne répondit rien. Le souverain sacrificateur l'interrogea encore, et lui dit: C'est toi qui es le Christ, le Fils du Dieu béni?
62 Pea pehē ʻe Sisu, “Ko au ia: pea te mou mamata ki he Foha ʻoe tangata ʻoku nofo ia ʻi he nima toʻomataʻu ʻoe māfimafi, pea mo ʻene haʻu mo e ngaahi ʻao ʻoe langi.”
Jésus lui dit: Je le suis! Vous verrez le Fils de l'homme assis à la droite de la puissance de Dieu, et venant au milieu des nuées du ciel.
63 Pea toki haehae ʻe he taulaʻeiki lahi hono kofu, ʻo pehē, “He koeʻumaʻā mo ha kau fakamoʻoni kehe?
Alors le souverain sacrificateur déchira ses vêtements et dit: Qu'avons-nous encore besoin de témoins?
64 Kuo mou fanongo ki he lea fie ʻOtua: ko e hā homou loto?” Pea nau loto taha kotoa pē ʻe totonu ke mate.
Vous avez entendu le blasphème? Que vous en semble? Tous le déclarèrent coupable et digne de mort.
65 Pea kamata ʻaʻanu ʻae niʻihi kiate ia, pea ke ʻufiʻufi hono mata, ʻo taaʻi ia, pea nau pehē kiate ia, “Kikite!” Pea sipiʻi ia ʻe he kau tamaioʻeiki ʻaki honau ʻaofinima.
Quelques-uns se mirent à cracher sur lui, à lui couvrir le visage et à lui donner des coups de poing; et ils lui disaient: Prophétise! Et les gardes lui donnaient des coups de bâton.
66 Pea ʻi he kei nofo ʻa Pita ʻi he fale ʻi lalo, ne haʻu ʻae fefine kaunanga ʻe taha ʻae taulaʻeiki lahi:
Comme Pierre était en bas dans la cour, l'une des servantes du souverain sacrificateur y vint;
67 Pea ʻi heʻene mamata kia Pita ʻoku ne mumū, naʻa ne sio kiate ia, mo ne pehē, “Ta ko koe foki naʻa ke ʻia Sisu ʻo Nāsaleti.”
et, voyant Pierre qui se chauffait, elle le regarda et lui dit: Toi aussi, tu étais avec Jésus de Nazareth!
68 Ka naʻe fakafisi ia, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai te u ʻilo [ia], pea ʻoku ʻikai te u ʻilo ʻaia ʻoku ke lea ʻaki.” Pea ʻalu ia ki he fale ʻituʻa; pea ʻuʻua ʻae moa.
Mais il le nia et dit: Je ne sais pas, je ne comprends pas ce que tu veux dire. Puis il s'en alla dans le vestibule, et le coq chanta.
69 Pea toe mamata kiate ia ʻae fefine kaunanga, pea kamata pehē ʻe ia kiate kinautolu naʻe tutuʻu ʻi ai, ko e taha eni ʻokinautolu.
Cette servante, l'ayant vu, se mit encore à dire à ceux qui étaient présents: Cet homme est bien de ces gens-là!
70 Pea toe fakafisi ia. Pea fuoloa siʻi, pea toe pehē ʻekinautolu naʻe tutuʻu ʻi ai kia Pita, “Ko e moʻoni ko e [taha ]koe ʻakinautolu; he ko e Kāleli koe, pea ʻoku tatau [mo ia ]hoʻo lea.”
Mais il le nia de nouveau. Un peu après, ceux qui étaient présents dirent à Pierre: Assurément, tu es de ces gens-là; car tu es Galiléen.
71 Ka naʻe kamata kape ia mo fuakava, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai te u ʻilo ʻae tangata ni ʻoku mou lea ki ai.”
Alors il se mit à proférer des malédictions accompagnées de serments, en disant: Je ne connais point cet homme dont vous parlez!
72 Pea naʻe ʻuʻua ʻae moa ko hono liunga ua. Pea manatu ʻa Pita ki he lea ʻaia naʻe lea ʻaki ʻe Sisu kiate ia, “ʻE teʻeki ai liunga ua ʻae ʻuʻua ʻae moa, kae liunga tolu hoʻo fakafisi ʻiate au.” Pea ʻi heʻene manatu [ki ai], naʻa ne tangi.
Aussitôt, le coq chanta pour la seconde fois; et Pierre se ressouvint de la parole que Jésus lui avait dite: Avant que le coq ait chanté deux fois, tu me renieras trois fois. Et à cette pensée, il se mit à pleurer.

< Maʻake 14 >