< Luke 4 >

1 Naʻe liu mai ʻa Sisu mei Sioatani, kuo fonu ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni, pea naʻe tataki [ia ]ʻe he Laumālie ki he toafa.
Jésus, rempli de l'Esprit saint, revint des bords du Jourdain, et il fut conduit par l'Esprit dans le désert,
2 Pea ʻahiʻahiʻi ia ʻe he tēvolo ʻi he ʻaho ʻe fāngofulu. Pea ko e ngaahi ʻaho ko ia naʻe ʻikai te ne kai ai ha meʻa: pea hili ia, naʻa ne fiekaia.
où il fut tenté par le Diable pendant quarante jours. Il ne mangea rien durant ces jours-là; et, après qu'ils furent passés, il eut faim.
3 Pea pehē ʻe he tēvolo kiate ia, “Kapau ko e ʻAlo koe ʻoe ʻOtua, fekau ki he maka ni ke liliu ko e mā.”
Alors le Diable lui dit: Si tu es le fils de Dieu, dis à cette pierre qu'elle devienne du pain.
4 Pea leaange ʻa Sisu kiate ia, ʻo pehē, “Kuo tohi, ‘ʻE ʻikai moʻui ʻae tangata ʻi he mā pe, ka ʻi he folofola kotoa pē ʻae ʻOtua.’”
Jésus lui répondit: Il est écrit: «L'homme ne vivra pas seulement de pain.»
5 Pea naʻe ʻave ia ʻe he tēvolo ki he moʻunga māʻolunga, ʻo fakahā fakafokifā pe kiate ia ʻae ngaahi puleʻanga kotoa pē ʻo māmani.
Le Diable, l'ayant emmené, lui fit voir en un instant tous les royaumes du monde;
6 Pea naʻe pehē ʻe he tēvolo kiate ia, “Te u ʻatu moʻou ʻae mālohi ni kotoa pē, mo hono nāunau: he kuo tuku mai ia kiate au; pea ʻoku ou foaki ia ko ʻeku faʻiteliha.
et il lui dit: Je te donnerai toute cette puissance et la gloire de ces royaumes; car elle m'a été donnée, et je la donne à qui je veux.
7 Ko ia kapau te ke hū kiate au, ʻe ʻoʻou ia kotoa pē.”
Si donc tu te prosternes devant moi, toutes ces choses seront à toi.
8 Pea leaange ʻa Sisu, ʻo ne pehē kiate ia, “Sētane, ke ke ʻalu ki hoku tuʻa; he kuo tohi, ‘Ke ke hū kia Sihova ko ho ʻOtua, pea ko ia pe te ke tauhi.’”
Jésus lui répondit: Il est écrit: «Tu adoreras le Seigneur, ton Dieu, et tu ne rendras de culte qu'à lui seul.»
9 Pea ne ʻomi ia ki Selūsalema, ʻo ne tuku ia ki he tuʻa falelotu lahi, pea pehē kiate ia, “Kapau ko e ʻAlo koe ʻoe ʻOtua, fakatō koe ʻi heni ki lalo:
Le Diable le conduisit à Jérusalem, et l'ayant placé sur le faîte du temple, il lui dit: Si tu es le Fils de Dieu, jette-toi d'ici en bas;
10 He kuo tohi, ‘ʻE fekau ʻe ia ʻene kau ʻāngelo kiate koe, ke nau tauhiʻi koe;
car il est écrit: «Il donnera des ordres à ses anges, pour qu'ils te gardent;
11 Pea, ‘Te nau hapahapai koe, telia naʻa touʻia ho vaʻe ʻi ha maka.’”
et ils te porteront dans leurs mains, de peur que ton pied ne heurte contre quelque pierre.»
12 Pea leaange ʻa Sisu, ʻo ne pehē kiate ia, “Ka kuo pehē, ‘ʻOua te ke ʻahiʻahi kia Sihova ko ho ʻOtua.’”
Jésus lui répondit: Il est dit: «Tu ne tenteras point le Seigneur, ton Dieu.»
13 Pea kuo fakaʻosi ʻe he tēvolo ʻae ʻahiʻahi kotoa pē, naʻe ʻalu ia ʻiate ia ʻo fuoloa [siʻi].
Et le Diable, ayant achevé de le tenter de toute manière, se retira de lui jusqu'à une autre occasion.
14 Pea foki atu ʻa Sisu ki Kāleli, ʻi he mālohi ʻoe Laumālie: pea naʻe mafola hono ongoongo ki he potu fonua ko ia kotoa pē.
Jésus s'en retourna en Galilée, avec la puissance de l'Esprit, et sa renommée se répandit dans tout le pays d'alentour.
15 Pea ako ia ʻi honau ngaahi falelotu, pea fakamālō ai ʻae kakai fulipē.
Il enseignait dans les synagogues, et il était glorifié par tous.
16 Pea haʻu ia ki Nāsaleti, ʻaia naʻe tupu ai ia: pea hū ia ki he falelotu ʻi he ʻaho Sāpate, ʻo hangē ko ʻene faʻa fai, pea tuʻu hake ke lautohi.
Il vint à Nazareth, où il avait été élevé. Selon sa coutume, il entra le jour du sabbat dans la synagogue et il se leva pour lire.
17 Pea naʻe ʻatu kiate ia ʻae tohi ʻae palōfita ko ʻIsaia. Pea ʻi heʻene folahi ʻae tohi, naʻa ne ʻilo ʻae potu kuo tohi ai, [ʻo pehē],
On lui présenta le livre du prophète Ésaïe; et, ayant ouvert le livre, il trouva l'endroit où il était écrit:
18 “ʻOku ʻiate au ʻae Laumālie ʻo Sihova, Koeʻuhi kuo ne fakanofo au ke u malangaʻaki ʻae ongoongolelei ki he masiva; Kuo ne fekau au ke fakamoʻui ʻae loto mafesi, Ke malangaʻaki ʻae huhuʻi ki he kau pōpula, Mo e fakaʻā ʻoe kui, Ke veteange ʻakinautolu kuo lavea,
«L'Esprit du Seigneur est sur moi; c'est pourquoi il m'a oint pour annoncer la bonne nouvelle aux pauvres.
19 Ke malangaʻaki ʻae taʻu lelei ʻo Sihova.”
Il m'a envoyé pour publier la liberté aux captifs et le recouvrement de la vue aux aveugles, pour renvoyer libres ceux qui sont dans l'oppression, et pour proclamer l'année favorable du Seigneur.»
20 Pea ne takai ʻe ia ʻae tohi, ʻo ʻange ki he tauhi, pea nofo hifo. Pea sio fakamamaʻu kiate ia ʻae mata ʻokinautolu kotoa pē naʻe ʻi he falelotu.
Puis il ferma le livre, le rendit au serviteur, et il s'assit; et les yeux de tous dans la synagogue étaient fixés sur lui.
21 Pea ne fua lea ia kiate kinautolu, “Kuo fakamoʻoni ʻi he ʻaho ni ʻae tohi ko eni ʻi homou telinga.”
Alors il se mit à leur dire: Aujourd'hui est accomplie cette parole de l'Écriture que vous venez d'entendre.
22 Pea naʻa nau fakamālō kotoa pē kiate ia, ʻonau ofo ʻi he ngaahi lea mālie naʻe ʻalu atu ʻi hono fofonga. Pea naʻa nau pehē, “ʻIkai ko e foha eni ʻo Siosefa?”
Tous lui rendaient témoignage; ils admiraient les paroles pleines de grâce qui sortaient de sa bouche, et ils disaient: N'est-ce pas le fils de Joseph?
23 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ka ko e moʻoni te mou lea ʻaki ʻae fakatātā ni kiate au, ‘Faitoʻo, fakamoʻui koe:’ pea ko ia kotoa pē kuo mau fanongo kuo fai ʻi Kapaneume, fai foki ʻi heni ʻi ho fonua.”
Il leur dit: Sans doute, vous me citerez ce proverbe: Médecin, guéris-toi toi-même; tout ce que nous avons entendu dire que tu as fait à Capernaüm, fais-le également ici, dans ta patrie.
24 Pea pehē ʻe ia, “Ko e moʻoni ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, ʻOku ʻikai ha palōfita ʻe ʻofeina ʻi hono fonua.
Et il ajouta: En vérité, je vous le dis, aucun prophète n'est bien reçu dans sa patrie.
25 Ka ʻoku ou tala moʻoni atu kiate kimoutolu, naʻe tokolahi ʻae fefine kuo mate honau husepāniti ʻi ʻIsileli, ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻIlaisiā, ʻi he lolotonga ʻae tāpuni ʻoe langi, ʻi he taʻu ʻe tolu mo e māhina ʻe ono, pea naʻe honge lahi ʻae fonua kotoa;
Oui, en vérité, je vous le déclare, il y avait plusieurs veuves en Israël au temps d'Élie, lorsque le ciel fut fermé pendant trois ans et six mois, et qu'il y eut une grande famine dans tout le pays.
26 Ka naʻe ʻikai fekau ʻa ʻIlaisiā ki ha taha ʻiate kinautolu, ka ki he fefine kuo mate hono husepāniti ʻi Salepita ʻi Saitoni.
Cependant, Élie ne fut envoyé chez aucune d'elles; mais il fut envoyé à Sarepta, dans le pays de Sidon, chez une femme qui était veuve.
27 Pea naʻe tokolahi ʻae kilia ʻi ʻIsileli, ʻi he kuonga ʻo ʻIlaisiā ko e palōfita; ka naʻe ʻikai ke fakamaʻa ha taha ʻiate kinautolu, ka ko Neamani ko e Silia.”
Il y avait aussi plusieurs lépreux en Israël, au temps d'Elisée, le prophète. Toutefois, aucun d'eux ne fut guéri; mais Naaman le fut, lui qui était Syrien.
28 Pea ko kinautolu kotoa pē naʻe ʻi he falelotu, naʻa nau mātuʻaki lili ʻi heʻenau fanongo ki he ngaahi meʻa ni,
Tous, dans la synagogue, furent remplis de colère, en entendant ces choses.
29 ‌ʻO nau tutuʻu, pea kapusi ia kituaʻā kolo, ʻo tataki ia ki he matanga ʻoe moʻunga ʻaia naʻe tuʻu ai ʻenau kolo, koeʻuhi ke nau lī ia ʻi he lilifa ki lalo.
Et, s'étant levés, ils l'entraînèrent hors de la ville et le menèrent jusqu'au sommet de la montagne sur laquelle leur ville était bâtie, pour le jeter en bas.
30 Ka naʻe ʻalu ia mei honau lotolotonga, pea mole atu ia,
Mais lui, passant au milieu d'eux, s'en alla.
31 ‌ʻO ne ʻalu hifo ki Kapaneume, ko e kolo ʻo Kāleli, ʻo ne ako kiate kinautolu ʻi he ngaahi ʻaho Sāpate.
Il descendit à Capernaüm, ville de Galilée, et il y enseignait le jour du sabbat.
32 Pea naʻa nau ofo ʻi heʻene akonaki he naʻe lea ia ʻi he mālohi.
Tous étaient frappés de son enseignement; car il parlait avec autorité.
33 Pea naʻe ʻi he falelotu ʻae tangata, naʻe ʻiate ia ʻae laumālie ʻoe tēvolo ʻuli, pea naʻe kalanga ia, ʻo leʻo lahi,
Or, il se trouvait dans la synagogue un homme possédé de l'esprit d'un démon impur, et il s'écria à haute voix:
34 ‌ʻO pehē, “ʻE Sisu ʻo Nāsaleti, tuku ai pe; ko e hā ʻakimautolu kiate koe? Kuo ke haʻu ke fakaʻauha ʻakimautolu? ʻOku ou ʻilo koe; ko e tokotaha māʻoniʻoni ʻoe ʻOtua.”
Ah! qu'y a-t-il entre nous et toi, Jésus de Nazareth? Es-tu venu pour nous perdre? Je sais qui tu es: le Saint de Dieu!
35 Pea lolomi ia ʻe Sisu, ʻo pehē, “Ke ke fakalongo pe, pea ke haʻu kituʻa ʻiate ia.” Pea kuo lī [ʻae tangata ]ʻe he tēvolo ki he haʻohaʻonga pea haʻu ia kituʻa ʻiate ia, pea naʻe ʻikai te ne fakamamahi kiate ia.
Mais Jésus le reprit sévèrement et lui dit: Tais-toi, et sors de cet homme. Alors le démon, après l'avoir jeté au milieu de l'assemblée, sortit de lui, sans lui faire aucun mal.
36 Pea naʻa nau ofo lahi ai kotoa pē, ʻonau fepehēʻaki, “Ko e hā ʻae akonaki ni! He ʻoku ne fekau ʻi he pule mo e mālohi ki he kau laumālie ʻuli, pea ʻoku nau haʻu kituʻa.”
Ils furent tous dans l'étonnement, et ils disaient entre eux: Quelle est donc cette parole? Il commande avec autorité et avec puissance aux esprits impurs, et ils s'enfuient!
37 Pea naʻe mafola hono ongoongo ki he potu kotoa pē ʻoe fonua ko ia.
Et sa renommée se répandit dans toute la région environnante.
38 Pea naʻe tuʻu hake ia, mei he falelotu, ʻo hū ki he fale ʻo Saimone. Pea ko e faʻē ʻae uaifi ʻo Saimone kuo pukea ʻi he mofi lahi; pea naʻa nau kole kiate ia koeʻuhi ko ia.
Jésus, sortant de la synagogue, entra dans la maison de Simon. La belle-mère de Simon avait une fièvre violente, et on le pria de la guérir.
39 Pea naʻa ne tuʻu hake kiate ia, ʻo taʻofi ʻae mofi, pea mahuʻi ia: ka ka tuʻu leva ia, ʻo tauhi ʻakinautolu.
S'étant penché sur elle, il commanda à la fièvre, et la fièvre la quitta. Aussitôt elle se leva et se mit à les servir.
40 Pea kuo tō ʻae laʻā, pea ko kinautolu kotoa pē naʻe ai haʻanau mahaki ʻi he mahaki kehekehe, naʻe ʻomi ʻakinautolu kiate ia; pea ne hilifaki hono nima kiate kinautolu taki taha, ʻo fakamoʻui ʻakinautolu.
Quand le soleil fut couché, tous ceux qui avaient des malades atteints de divers maux les lui amenèrent; et il les guérit en imposant les mains à chacun d'eux.
41 Pea haʻu kituʻa ʻae kau tēvolo mei he tokolahi, ʻonau kalanga, ʻo pehē, “Ko koe ʻae Kalaisi ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua.” Pea ne lolomi ʻakinautolu ke ʻoua ʻe fakahā ʻoku nau ʻilo ia ko e Kalaisi.
Les démons sortaient aussi de plusieurs, en criant: Tu es le Christ, le Fils de Dieu! Mais il les reprenait sévèrement, et il ne leur permettait pas de dire qu'ils savaient qu'il était le Christ.
42 Pea kuo ʻaho, pea ʻalu ia, ʻo nofo ʻi ha potu lala: pea kumi ia ʻe he kakai, ʻonau omi kiate ia, pea naʻa nau taʻofia ia, ke ʻoua naʻa ne ʻalu ʻiate kinautolu.
Dès que le jour parut, il sortit et alla dans un lieu écarté; et une foule de gens se mirent à sa recherche. Ils parvinrent jusqu'à lui, et ils le retenaient, ne voulant pas le laisser partir.
43 Ka naʻe pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku totonu ke u malangaʻaki ʻae puleʻanga ʻoe ʻOtua ki he ngaahi kolo kehe foki he ko ia kuo fekau ai au.”
Mais il leur dit: Il faut que j'annonce aussi aux autres villes la bonne nouvelle du royaume de Dieu; car, c'est pour cela que j'ai été envoyé.
44 Pea malanga ʻe ia ʻi he ngaahi falelotu ʻo Kāleli.
Et il prêchait dans les synagogues de la Galilée.

< Luke 4 >