< Luke 4 >

1 Naʻe liu mai ʻa Sisu mei Sioatani, kuo fonu ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni, pea naʻe tataki [ia ]ʻe he Laumālie ki he toafa.
Jésus, rempli du Saint-Esprit, revint du Jourdain, et fut poussé par un mouvement de l'Esprit au désert:
2 Pea ʻahiʻahiʻi ia ʻe he tēvolo ʻi he ʻaho ʻe fāngofulu. Pea ko e ngaahi ʻaho ko ia naʻe ʻikai te ne kai ai ha meʻa: pea hili ia, naʻa ne fiekaia.
il y fut tenté par le diable pendant quarante jours. Il ne mangea rien dans ces jours-là, et, quand ils furent passés, il eut faim.
3 Pea pehē ʻe he tēvolo kiate ia, “Kapau ko e ʻAlo koe ʻoe ʻOtua, fekau ki he maka ni ke liliu ko e mā.”
Le diable lui dit: «Si tu es Fils de Dieu, commande à cette pierre de se changer en pain.»
4 Pea leaange ʻa Sisu kiate ia, ʻo pehē, “Kuo tohi, ‘ʻE ʻikai moʻui ʻae tangata ʻi he mā pe, ka ʻi he folofola kotoa pē ʻae ʻOtua.’”
Jésus lui répondit: «Il est écrit que l'homme ne vivra pas de pain seulement.»
5 Pea naʻe ʻave ia ʻe he tēvolo ki he moʻunga māʻolunga, ʻo fakahā fakafokifā pe kiate ia ʻae ngaahi puleʻanga kotoa pē ʻo māmani.
Le diable l'ayant emmené, lui fit voir en un instant tous les royaumes de la terre,
6 Pea naʻe pehē ʻe he tēvolo kiate ia, “Te u ʻatu moʻou ʻae mālohi ni kotoa pē, mo hono nāunau: he kuo tuku mai ia kiate au; pea ʻoku ou foaki ia ko ʻeku faʻiteliha.
et lui dit: «Je te donnerai toute cette puissance et la gloire de ces royaumes; car elles m'ont été données, et je les donne à qui je veux.
7 Ko ia kapau te ke hū kiate au, ʻe ʻoʻou ia kotoa pē.”
Si donc tu te prosternes devant moi, elles t'appartiendront tout entières.»
8 Pea leaange ʻa Sisu, ʻo ne pehē kiate ia, “Sētane, ke ke ʻalu ki hoku tuʻa; he kuo tohi, ‘Ke ke hū kia Sihova ko ho ʻOtua, pea ko ia pe te ke tauhi.’”
Jésus lui répondit: «Il est écrit: «Tu adoreras le Seigneur ton Dieu, et tu le serviras lui seul.»
9 Pea ne ʻomi ia ki Selūsalema, ʻo ne tuku ia ki he tuʻa falelotu lahi, pea pehē kiate ia, “Kapau ko e ʻAlo koe ʻoe ʻOtua, fakatō koe ʻi heni ki lalo:
Le diable le mena à Jérusalem, le posa à l'extrémité de l'aile du temple, et lui dit: «Si tu es Fils de Dieu, jette toi d'ici en bas;
10 He kuo tohi, ‘ʻE fekau ʻe ia ʻene kau ʻāngelo kiate koe, ke nau tauhiʻi koe;
car il est écrit qu'il ordonnera à ses anges de te garder,
11 Pea, ‘Te nau hapahapai koe, telia naʻa touʻia ho vaʻe ʻi ha maka.’”
et qu'ils te porteront sur leurs bras, de peur que ton pied ne heurte contre une pierre.»
12 Pea leaange ʻa Sisu, ʻo ne pehē kiate ia, “Ka kuo pehē, ‘ʻOua te ke ʻahiʻahi kia Sihova ko ho ʻOtua.’”
Jésus lui répliqua qu'il est dit: «Tu ne tenteras point le Seigneur ton Dieu.»
13 Pea kuo fakaʻosi ʻe he tēvolo ʻae ʻahiʻahi kotoa pē, naʻe ʻalu ia ʻiate ia ʻo fuoloa [siʻi].
Et le diable ayant épuisé toute espèce de tentation, s'éloigna de lui jusqu’à nouvelle occasion.
14 Pea foki atu ʻa Sisu ki Kāleli, ʻi he mālohi ʻoe Laumālie: pea naʻe mafola hono ongoongo ki he potu fonua ko ia kotoa pē.
Jésus, animé de la puissance de l'Esprit, s'en retourna en Galilée, et sa renommée se répandit dans tout le pays d'alentour.
15 Pea ako ia ʻi honau ngaahi falelotu, pea fakamālō ai ʻae kakai fulipē.
Il enseignait dans les synagogues, et tout le monde le glorifiait.
16 Pea haʻu ia ki Nāsaleti, ʻaia naʻe tupu ai ia: pea hū ia ki he falelotu ʻi he ʻaho Sāpate, ʻo hangē ko ʻene faʻa fai, pea tuʻu hake ke lautohi.
Il vint à Nazareth, où il avait été élevé, et, suivant sa coutume, il entra le jour du sabbat dans la synagogue, et se leva pour faire la lecture.
17 Pea naʻe ʻatu kiate ia ʻae tohi ʻae palōfita ko ʻIsaia. Pea ʻi heʻene folahi ʻae tohi, naʻa ne ʻilo ʻae potu kuo tohi ai, [ʻo pehē],
On lui remit le livre du prophète Ésaïe; et, l'ayant ouvert, il trouva l'endroit où il est écrit:
18 “ʻOku ʻiate au ʻae Laumālie ʻo Sihova, Koeʻuhi kuo ne fakanofo au ke u malangaʻaki ʻae ongoongolelei ki he masiva; Kuo ne fekau au ke fakamoʻui ʻae loto mafesi, Ke malangaʻaki ʻae huhuʻi ki he kau pōpula, Mo e fakaʻā ʻoe kui, Ke veteange ʻakinautolu kuo lavea,
L'Esprit du Seigneur est sur moi, parce qu'il m'a oint pour annoncer l'évangile aux pauvres:
19 Ke malangaʻaki ʻae taʻu lelei ʻo Sihova.”
il m'a envoyé pour annoncer la délivrance aux captifs, et aux aveugles le recouvrement de la vue; pour renvoyer en liberté les opprimés, et pour publier une année favorable du Seigneur.
20 Pea ne takai ʻe ia ʻae tohi, ʻo ʻange ki he tauhi, pea nofo hifo. Pea sio fakamamaʻu kiate ia ʻae mata ʻokinautolu kotoa pē naʻe ʻi he falelotu.
Puis, il ferma le livre, le rendit au desservant, et s'assit; et tout le monde dans la synagogue avait les yeux fixés sur lui.
21 Pea ne fua lea ia kiate kinautolu, “Kuo fakamoʻoni ʻi he ʻaho ni ʻae tohi ko eni ʻi homou telinga.”
Il se mit à leur dire: Aujourd'hui est accomplie la parole de l'Écriture, comme vous venez de l'entendre de vos oreilles.»
22 Pea naʻa nau fakamālō kotoa pē kiate ia, ʻonau ofo ʻi he ngaahi lea mālie naʻe ʻalu atu ʻi hono fofonga. Pea naʻa nau pehē, “ʻIkai ko e foha eni ʻo Siosefa?”
Et tous témoignaient en sa faveur; ils étaient étonnés des paroles pleines de grâce qui sortaient de sa bouche, et ils disaient: «N'est-ce pas là le fils de Joseph?»
23 Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ka ko e moʻoni te mou lea ʻaki ʻae fakatātā ni kiate au, ‘Faitoʻo, fakamoʻui koe:’ pea ko ia kotoa pē kuo mau fanongo kuo fai ʻi Kapaneume, fai foki ʻi heni ʻi ho fonua.”
Alors il leur dit: «Sans doute, vous m'alléguerez le proverbe: «Médecin, guéris-toi toi-même, » et vous me direz, fais également ici, dans ta patrie, tout ce que nous avons appris que tu as fait pour Capernaoum.»
24 Pea pehē ʻe ia, “Ko e moʻoni ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, ʻOku ʻikai ha palōfita ʻe ʻofeina ʻi hono fonua.
Mais il ajouta: «En vérité, je vous dis qu'aucun prophète n'est bien venu dans son pays.
25 Ka ʻoku ou tala moʻoni atu kiate kimoutolu, naʻe tokolahi ʻae fefine kuo mate honau husepāniti ʻi ʻIsileli, ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻIlaisiā, ʻi he lolotonga ʻae tāpuni ʻoe langi, ʻi he taʻu ʻe tolu mo e māhina ʻe ono, pea naʻe honge lahi ʻae fonua kotoa;
Vraiment, je vous le dis, il y avait beaucoup de veuves en Israël au temps d'Élie, quand le ciel fut fermé durant trois ans et demi, et qu'il y eut une grande famine sur toute la terre,
26 Ka naʻe ʻikai fekau ʻa ʻIlaisiā ki ha taha ʻiate kinautolu, ka ki he fefine kuo mate hono husepāniti ʻi Salepita ʻi Saitoni.
et pourtant Élie ne fut envoyé à aucune d'elles, mais à une veuve de Sarepta, dans le pays de Sidon.
27 Pea naʻe tokolahi ʻae kilia ʻi ʻIsileli, ʻi he kuonga ʻo ʻIlaisiā ko e palōfita; ka naʻe ʻikai ke fakamaʻa ha taha ʻiate kinautolu, ka ko Neamani ko e Silia.”
Il y avait de même beaucoup de lépreux en Israël au temps du prophète Élysée, et pourtant aucun d'eux ne fut guéri, mais Naaman le Syrien fut seul guéri.»
28 Pea ko kinautolu kotoa pē naʻe ʻi he falelotu, naʻa nau mātuʻaki lili ʻi heʻenau fanongo ki he ngaahi meʻa ni,
Ces paroles remplirent de colère tous ceux qui étaient dans la synagogue;
29 ‌ʻO nau tutuʻu, pea kapusi ia kituaʻā kolo, ʻo tataki ia ki he matanga ʻoe moʻunga ʻaia naʻe tuʻu ai ʻenau kolo, koeʻuhi ke nau lī ia ʻi he lilifa ki lalo.
ils se levèrent, entraînèrent Jésus hors de la ville, et l'emmenèrent jusqu'à un escarpement de la montagne sur laquelle leur ville était bâtie, pour le précipiter en bas;
30 Ka naʻe ʻalu ia mei honau lotolotonga, pea mole atu ia,
mais il passa au milieu d'eux, et s'en alla.
31 ‌ʻO ne ʻalu hifo ki Kapaneume, ko e kolo ʻo Kāleli, ʻo ne ako kiate kinautolu ʻi he ngaahi ʻaho Sāpate.
Il descendit à Capernaoum, ville de Galilée, et là il enseignait les habitants les jours de sabbat;
32 Pea naʻa nau ofo ʻi heʻene akonaki he naʻe lea ia ʻi he mālohi.
et ils étaient frappés de son enseignement, parce que sa parole était pleine d'autorité.
33 Pea naʻe ʻi he falelotu ʻae tangata, naʻe ʻiate ia ʻae laumālie ʻoe tēvolo ʻuli, pea naʻe kalanga ia, ʻo leʻo lahi,
Il y avait dans la synagogue un homme possédé d'un esprit, d'un démon impur; il poussa un grand cri, et dit
34 ‌ʻO pehē, “ʻE Sisu ʻo Nāsaleti, tuku ai pe; ko e hā ʻakimautolu kiate koe? Kuo ke haʻu ke fakaʻauha ʻakimautolu? ʻOku ou ʻilo koe; ko e tokotaha māʻoniʻoni ʻoe ʻOtua.”
«Ah! Qu'y a-t-il entre nous et toi, Jésus de Nazareth? Tu es venu nous faire périr; je te connais, tu es le Saint de Dieu.»
35 Pea lolomi ia ʻe Sisu, ʻo pehē, “Ke ke fakalongo pe, pea ke haʻu kituʻa ʻiate ia.” Pea kuo lī [ʻae tangata ]ʻe he tēvolo ki he haʻohaʻonga pea haʻu ia kituʻa ʻiate ia, pea naʻe ʻikai te ne fakamamahi kiate ia.
Jésus le tança: «Tais-toi, lui dit-il, et sors de cet homme.» Et le démon, ayant jeté cet homme par terre, au milieu de la synagogue, sortit de lui, sans lui avoir fait aucun mal.
36 Pea naʻa nau ofo lahi ai kotoa pē, ʻonau fepehēʻaki, “Ko e hā ʻae akonaki ni! He ʻoku ne fekau ʻi he pule mo e mālohi ki he kau laumālie ʻuli, pea ʻoku nau haʻu kituʻa.”
Tous les assistants étaient dans la stupéfaction, et ils se disaient les uns aux autres: «Quelle parole est la sienne? Il commande avec autorité et puissance aux esprits impurs, et ils sortent!»
37 Pea naʻe mafola hono ongoongo ki he potu kotoa pē ʻoe fonua ko ia.
Et il n'était bruit que de Jésus dans tous les lieux d'alentour.
38 Pea naʻe tuʻu hake ia, mei he falelotu, ʻo hū ki he fale ʻo Saimone. Pea ko e faʻē ʻae uaifi ʻo Saimone kuo pukea ʻi he mofi lahi; pea naʻa nau kole kiate ia koeʻuhi ko ia.
Étant sorti de la synagogue, il entra dans la maison de Simon. Or la belle-mère de Simon avait une grosse fièvre, et l'on pria Jésus de la guérir.
39 Pea naʻa ne tuʻu hake kiate ia, ʻo taʻofi ʻae mofi, pea mahuʻi ia: ka ka tuʻu leva ia, ʻo tauhi ʻakinautolu.
Il se pencha sur elle, tança la fièvre, et la fièvre la quitta. A l'instant cette femme se leva et se mit à les servir.
40 Pea kuo tō ʻae laʻā, pea ko kinautolu kotoa pē naʻe ai haʻanau mahaki ʻi he mahaki kehekehe, naʻe ʻomi ʻakinautolu kiate ia; pea ne hilifaki hono nima kiate kinautolu taki taha, ʻo fakamoʻui ʻakinautolu.
Quand le soleil fut couché, tous ceux qui avaient des malades atteints de divers maux, les lui amenèrent; et il les guérit en imposant les mains à chacun d'eux.
41 Pea haʻu kituʻa ʻae kau tēvolo mei he tokolahi, ʻonau kalanga, ʻo pehē, “Ko koe ʻae Kalaisi ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua.” Pea ne lolomi ʻakinautolu ke ʻoua ʻe fakahā ʻoku nau ʻilo ia ko e Kalaisi.
Des démons aussi sortaient de plusieurs malades, en criant: «Tu es le Fils de Dieu, » et Jésus les tançait pour leur imposer silence, parce qu'ils savaient qu'il était le Messie.
42 Pea kuo ʻaho, pea ʻalu ia, ʻo nofo ʻi ha potu lala: pea kumi ia ʻe he kakai, ʻonau omi kiate ia, pea naʻa nau taʻofia ia, ke ʻoua naʻa ne ʻalu ʻiate kinautolu.
Quand le jour parut, il sortit et s'en alla dans un lieu désert. Une foule de gens vinrent le chercher jusqu'au lieu où il était, et ils le retenaient pour qu'il ne s'éloignât pas d'eux.
43 Ka naʻe pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku totonu ke u malangaʻaki ʻae puleʻanga ʻoe ʻOtua ki he ngaahi kolo kehe foki he ko ia kuo fekau ai au.”
Mais il leur dit: «Il faut que je porte aussi à d'autres villes la bonne nouvelle du royaume de Dieu; car c'est dans ce but que j'ai été envoyé.»
44 Pea malanga ʻe ia ʻi he ngaahi falelotu ʻo Kāleli.
Et il prêchait dans les synagogues de la Galilée.

< Luke 4 >