< Luke 23 >

1 Pea naʻe tutuʻu ʻakinautolu kotoa pē, ʻo taki ia kia Pailato.
Puis toute l'assemblée, s'étant levée, le mena devant Pilate.
2 Pea naʻa nau kamata talatalaakiʻi ia, ʻo pehē, “Naʻa mau ʻilo ʻae siana ni ʻoku ne veuveuki ʻae kakai, ʻo ne taʻofi ʻae tukuhau kia Sisa, ʻo ne pehē, ko ia pe ko e Kalaisi ko e Tuʻi.”
Alors ils se mirent à l'accuser, en disant: Nous avons trouvé cet homme soulevant notre nation, défendant de payer le tribut à César, et se disant le Christ, le Roi.
3 Pea fehuʻi ʻa Pailato kiate ia, ʻo pehē, “Ko e Tuʻi koe ʻoe kakai Siu?” Pea leaange ʻe ia kiate ia, ʻo pehē, “Ko ia pe.”
Pilate lui demanda: C'est toi qui es le roi des Juifs? Jésus lui répondit: Tu le dis!
4 Pea pehē ai ʻe Pailato ki he kau taulaʻeiki lahi mo e kakai, “ʻOku ʻikai te u ʻilo ha kovi ʻi he tangata ni.”
Alors Pilate dit aux principaux sacrificateurs et au peuple: Je ne trouve rien de criminel en cet homme.
5 Pea ʻāsili ai ʻenau lili, ʻo pehē, “ʻOku ne veuveuki ʻae kakai, ʻo ne ako ʻi Siutea kotoa, ngata mei Kāleli ʻo aʻu ki he potu ni.”
Mais ils insistaient plus fortement en disant: Il soulève le peuple, en enseignant dans toute la Judée; après avoir commencé par la Galilée, il est venu jusqu'ici.
6 Pea kuo fanongo ʻa Pailato ki ai, pea fehuʻi ai ia pe ko e tangata Kāleli ia.
Lorsque Pilate entendit cela, il demanda si cet homme était Galiléen.
7 Pea ʻi heʻene ʻilo ʻoku ne mei he feituʻu ʻoku pule ai ʻa Helota, pea ne fekau ia kia Helota, ʻaia naʻe ʻi Selūsalema foki ʻi he ngaahi ʻaho ko ia.
Apprenant que Jésus était de la juridiction d'Hérode, il le renvoya à Hérode, qui se trouvait aussi à Jérusalem en ces jours-là.
8 Pea ʻi he mamata ʻa Helota kia Sisu, naʻe fiefia lahi ia; he kuo fuoloa mo ʻene holi ke mamata ki ai, koeʻuhi kuo ne fanongo ki he ngaahi meʻa lahi ʻiate ia: pea ne fakaʻamu ke mamata ki haʻa ne fai ha meʻa mana.
Quand Hérode vit Jésus, il eut une grande joie; car depuis longtemps il désirait le voir, à cause de ce qu'il avait entendu dire de lui, et il espérait qu'il lui verrait faire quelque miracle.
9 Pea naʻe lahi ʻene ngaahi ʻeke kiate ia, ka naʻe ʻikai siʻi lea ʻe ia ki ai.
Il lui adressa donc plusieurs questions; mais Jésus ne lui répondit rien.
10 Pea naʻe tutuʻu ʻae kau taulaʻeiki lahi mo e kau tangata tohi, ʻonau talatalaaki mālohi ia.
Et les principaux sacrificateurs et les scribes étaient là, qui l'accusaient avec véhémence.
11 Pea taukaea ia ʻe Helota, mo ʻene kautau, mo nau manukiʻi, pea nau ʻai ʻae kofu ngingila kiate ia, ʻo toe fekau ia kia Pailato.
Alors Hérode, ainsi que les gens de sa garde, le traita avec mépris et se moqua de lui; puis, après l'avoir revêtu d'un manteau éclatant, il le renvoya à Pilate.
12 Pea ko e ʻaho ko ia naʻe feʻofoʻofani ai ʻa Pailato mo Helota: he kuo loa ʻena feʻiteʻitani.
Ce jour-là même, Pilate et Hérode devinrent amis, d'ennemis qu'ils étaient auparavant.
13 Pea kuo fakataha ʻe Pailato ʻae kau taulaʻeiki lahi, mo e kau matāpule, mo e kakai,
Pilate, ayant réuni les principaux sacrificateurs, les magistrats et le peuple, leur dit:
14 Pea ne pehē kiate kinautolu, “Kuo mou ʻomi ʻae tangata ni kiate au, ʻo hangē ko ha taha ʻoku ne veuveuki ʻae kakai pea vakai, kuo u ʻekea[ia] ʻi homou ʻao; pea ʻoku ʻikai te u ʻilo ha kovi ʻoe tangata ni ʻi he ngaahi meʻa ko ia ʻoku mou talatalaakiʻi ai ia:
Vous m'avez amené cet homme, l'accusant de soulever le peuple; et cependant, après l'avoir interrogé en votre présence, je ne l'ai trouvé coupable d'aucun des crimes dont vous l'accusez,
15 Pea ko Helota foki; he naʻaku fekau ʻakimoutolu kiate ia; pea vakai, ʻoku ʻikai ha meʻa ʻoku totonu ke mate ai ia.”
ni Hérode non plus, puisqu'il nous l'a renvoyé: il n'a donc rien fait qui mérite la mort.
16 Ko ia te u tautea ia, pea tukuange.”
Ainsi, après l'avoir fait châtier, je le relâcherai.
17 (He kuo totonu ke ne tukuange kiate kinautolu ha tokotaha ʻi he kātoanga.)
[Or, à chaque fête, Pilate était obligé de leur relâcher un prisonnier].
18 Pea naʻa nau kalanga fakataha kotoa pē, ʻo pehē, “ʻAve ʻae tangata ni, kae tuku mai ʻa Palāpasa kiate kimautolu:”
Alors ils se mirent à crier tous ensemble: Fais mourir celui-ci, et relâche-nous Barabbas!
19 (ʻAia naʻe lī ki he fale fakapōpula, koeʻuhi ko[ʻene ]fakaaoao ʻi he kolo, mo e fakapō.)
Or, cet homme avait été mis en prison pour une sédition qui avait eu lieu dans la ville, et pour un meurtre.
20 Ka naʻe loto ʻa Pailato ke tukuange ʻa Sisu, ko ia ne ne toe lea ai [kiate kinautolu].
Pilate leur parla de nouveau, dans le dessein de délivrer Jésus.
21 Ka naʻa nau kalanga, ʻo pehē, “Tutuki ki he ʻakau, tutuki ia ki he ʻakau.”
Mais ils crièrent; Crucifie-le! crucifie-le!
22 Pea lea ia kiate kinautolu ko hono tuʻo tolu, “Koeʻumaʻā, ko e hā ha kovi kuo ne fai? ʻOku ʻikai te u ʻilo ha meʻa ke mate ai ia: ko ia te u tautea ia, pea tukuange.”
Il leur dit pour la troisième fois: Quel mal a-t-il donc fait? Je n'ai rien trouvé en lui qui mérite la mort. Ainsi, après l'avoir fait châtier, je le relâcherai.
23 Ka naʻe mālohi ʻenau lea pea longoaʻa lahi, ʻonau pehē, “Ke tutuki ia ki he ʻakau.” Pea naʻe mālohi ʻae leʻo ʻokinautolu mo e kau taulaʻeiki lahi.
Mais ils insistaient, demandant à grands cris qu'il fût crucifié, et leurs clameurs l'emportèrent.
24 Pea fekau ʻe Pailato ke fai ʻo hangē ko honau loto.
Pilate prononça la sentence qui répondait à leur désir.
25 Pea ne tukuange kiate kinautolu ia naʻa nau holi ki ai, ʻaia naʻe lī ki he fale fakapōpula, koeʻuhi ko e fakaaoao mo e fakapō; ka ne tukuange ʻa Sisu ki honau loto.
Il relâcha donc celui qui avait été mis en prison pour sédition et pour meurtre, et qu'ils réclamaient; et il abandonna Jésus à leur volonté.
26 Pea ʻi heʻenau kei taki atu ia, naʻa nau puke ʻae tokotaha ko Saimone, ko e Sailini, ʻoku haʻu mei he tukuʻuta, pea naʻa nau hili kiate ia ʻae ʻakau, ke ne fua ʻo muimui ia Sisu.
Comme ils l'emmenaient, ils prirent un homme de Cyrène, nommé Simon, qui revenait des champs; et ils le chargèrent de la croix, pour qu'il la portât derrière Jésus.
27 Pea naʻe muimui kiate ia ʻae kakai tokolahi, mo e kau fefine, ʻonau tangi mo tangilāulau koeʻuhi ko ia.
Le peuple, en grande multitude, suivait Jésus, ainsi que des femmes qui se frappaient la poitrine et qui pleuraient sur lui.
28 Ka naʻe tafoki ʻa Sisu kiate kinautolu, ʻo ne pehē, “ʻAe ngaahi ʻofefine ʻo Selūsalema, ʻOua naʻa mou tangi koeʻuhi ko au, kae tangi koeʻuhi ko kimoutolu, pea mo hoʻomou fānau.
Mais Jésus, se tournant vers elles, leur dit: Filles de Jérusalem, ne pleurez pas sur moi, mais pleurez sur vous-mêmes et sur vos enfants!
29 Vakai, he ʻoku ofi mai ʻae ngaahi ʻaho te nau pehē ai, ‘ʻOku monūʻia ʻae paʻa, pea mo e manāva naʻe ʻikai fānau, mo e huhū naʻe ʻikai fakahuhūʻaki.’
Car voici que les jours viennent où l'on dira: Heureuses les stériles, heureuses les entrailles qui n'ont pas enfanté, et les mamelles qui n'ont point allaité!
30 Pea te nau toki kamata lea ai ki he ngaahi moʻunga, “Holo mai kiate kimautolu:” pea ki he ngaahi tafungofunga, “Uʻufi ʻakimautolu.”’
Alors les hommes se mettront à dire aux montagnes: Tombez sur nous!!- et aux coteaux: Couvrez-nous!
31 He kapau te nau fai ʻae ngaahi meʻa ni ki he ʻakau mata, ko e hā ʻe fai ki he mōmoa?”
Car si l'on fait ces choses au bois vert, qu'arrivera-t-il au bois sec?
32 Pea naʻe tataki mo ia foki ʻae ongo fai kovi ʻe toko ua ke tāmateʻi.
On conduisait aussi deux autres hommes, des malfaiteurs, pour les faire mourir avec lui.
33 Pea kuo nau hoko ki he potu ʻoku ui ko Kalivali, naʻa nau tuki ia ʻi ai ki he ʻakau, mo e ongo fai kovi, ko e tokotaha ki he nima toʻomataʻu, mo e tokotaha ki he nima toʻohema.
Quand ils furent arrivés au lieu appelé le lieu du Crâne, ils le crucifièrent là, ainsi que les malfaiteurs, l'un à sa droite, et l'autre à sa gauche.
34 Pea toki pehē ʻe Sisu, “ʻE Tamai, fakamolemole ʻakinautolu; he ʻoku ʻikai te nau ʻilo ʻaia ʻoku nau fai.” Pea naʻa nau vahevahe ʻa hono ngaahi kofu, ʻo talotalo.
Mais Jésus disait: Père, pardonne-leur; car ils ne savent ce qu'ils font. Puis, ils se partagèrent ses vêtements, en les tirant au sort.
35 Pea tuʻu ʻae kakai, ʻo mamata. Pea nau manuki mo e kau matāpule[kiate ia], ʻo pehē, “Naʻe fakamoʻui ʻe ia ʻae kakai; tuku ke ne fakamoʻui ia, ʻo kapau ko e Kalaisi ia, ko e ʻofeina ʻae ʻOtua.”
Le peuple se tenait là et regardait. Et les chefs se moquaient, en disant: Il en a sauvé d'autres; qu'il se sauve lui-même, s'il est le Christ, l'élu de Dieu!
36 Pea manukiʻi foki ia ʻe he kau tau, mo nau ʻalu ange, ʻo ʻatu ʻae vaimahi kiate ia,
Les soldats aussi le tournaient en dérision. Ils s'approchaient et lui présentaient du vinaigre
37 Mo nau pehē, “Kapau ko e tuʻi koe ʻoe kakai Siu, fakamoʻui koe.”
en disant: Si tu es le roi des Juifs, sauve-toi toi-même!
38 Pea naʻe tohi foki ʻi ʻolunga ʻiate ia, ʻae tohi ʻi he lea fakaKiliki, mo e lea fakaLoma, mo e lea fakaHepelū, KO ENI ʻAE TUʻI ʻOE KAKAI SIU.
Au-dessus de sa tête, il y avait cette inscription: Celui-ci est le roi des Juifs.
39 Pea naʻe manuki kiate ia ʻae tokotaha ʻoe ongo fai kovi naʻe tautau, ʻo ne pehē, “Kapau ko e Kalaisi koe, fakamoʻui koe mo kimaua.”
Or, l'un des malfaiteurs qui avaient été crucifiés, l'injuriait, en disant: N'es-tu pas le Christ? Sauve-toi toi-même, et nous avec toi!
40 Ka naʻe leaange ʻa hono toko ua, ʻo ne valoki ia, ʻo pehē, “ʻIkai te ke manavahē koe ki he ʻOtua, he ʻoku ke malaʻia foki?
Mais l'autre, le reprenant, lui dit: Ne crains-tu pas Dieu, toi qui subis la même condamnation?
41 Pea ʻoku totonu kiate kitaua, he ko e totongi totonu ʻo ʻeta ngāue: ka naʻe ʻikai ha kovi ʻe fai ʻe he tangata ni.”
Pour nous, ce n'est que justice, car nous recevons ce que nos actions ont mérité; mais celui-ci n'a fait aucun mal.
42 Pea pehē ʻe ia kia Sisu, “ʻEiki ke ke manatuʻi au, ʻoka ke ka hoko ki ho puleʻanga.”
Puis il disait; Jésus, souviens-toi de moi, quand tu viendras dans ton règne!
43 Pea pehēange ʻe Sisu kiate ia, “ʻOku ou tala moʻoni kiate koe, Te ta ʻi Palataisi mo au he ʻaho ni.”
Jésus lui répondit: En vérité, je te le déclare, aujourd'hui tu seras avec moi dans le paradis.
44 Pea ko hono ono nai ia ʻoe feituʻulaʻā, pea naʻe fakapoʻuli ʻae fonua kotoa pē, ʻo aʻu ki hono hiva ʻoe feituʻulaʻā.
Il était déjà environ la sixième heure, et il y eut des ténèbres sur tout le pays jusqu'à la neuvième heure.
45 Pea fakapoʻuli ʻae laʻā, pea mahae ua mālie ʻae puipui ʻoe falelotu lahi.
Le soleil s'obscurcit, et le voile du temple se déchira par le milieu.
46 Pea tangi leʻo lahi ʻa Sisu, ʻo ne pehē, “ʻE Tamai, ‘ʻoku ou tuku hoku laumālie ki ho nima: pea hili ʻene lea pehē, pea pekia ia.’”
Alors Jésus jeta un grand cri et dit: Père, je remets mon esprit entre tes mains! Et après avoir dit cela, il expira.
47 Pea kuo mamata ʻae ʻeikitau ki he meʻa kuo fai, pea fakamālō ia ki he ʻOtua, ʻo ne pehē, “Tā ko e moʻoni ko e tangata māʻoniʻoni eni.”
Le centenier, voyant ce qui était arrivé, donna gloire à Dieu et dit: Certainement cet homme était juste.
48 Pea mo e kakai kotoa pē naʻe kātoa ki he vakai ʻoe meʻa ko ia, ʻi heʻenau mamata ki he ngaahi meʻa naʻe fai, naʻa nau si fatafata, ʻo toe ʻalu.
Et tout le peuple qui était accouru à ce spectacle, voyant ce qui s'était passé, s'en retournait en se frappant la poitrine.
49 Pea ko hono kāinga kotoa pē, mo e kau fefine naʻe muimui ʻiate ia mei Kāleli, naʻa nau tutuʻu mei he mamaʻo, ʻo vakai ki he ngaahi meʻa ni.
Mais ceux qui connaissaient Jésus, ainsi que les femmes qui l'avaient suivi de la Galilée, se tenaient tous à distance et regardaient.
50 Pea vakai, ko e tangata naʻe hingoa ko Siosefa, ko e fakamaau, ko e tangata lelei pea angatonu:
Il y avait un homme, appelé Joseph, qui était membre du Sanhédrin, homme droit et juste,
51 (Naʻe ʻikai loto ia ki he fakakaukau mo e ngāue ʻanautolu: ) ko e ʻAlematea [ia], ko e kolo ʻoe kakai Siu: pea naʻe tatali foki ia ki he puleʻanga ʻoe ʻOtua.
qui n'avait pas consenti au dessein des autres, ni à ce qu'ils avaient fait. Il était d'Arimathée, ville de Judée, et il attendait le royaume de Dieu.
52 Naʻe ʻalu ia kia Pailato, ʻo ne kole ʻae sino ʻo Sisu.
Il vint donc trouver Pilate et lui demanda le corps de Jésus.
53 Pea ne vete hifo ia, ʻo fakakoloa ʻaki ia ʻae tupenu lelei, ʻo tuku ia ki he fonualoto kuo tā ʻi he loto maka, ʻaia naʻe teʻeki fakatokoto ai ha tokotaha.
Après l'avoir descendu de la croix, il l'enveloppa d'un linceul et le déposa dans un tombeau, taillé dans le roc, où personne n'avait encore été mis.
54 Pea ko e ʻaho teuteu ia, pea kuo ofi ʻae Sāpate.
C'était le jour de la préparation, et le sabbat allait commencer.
55 Ko e kau fefine foki, naʻe omi mo ia mei Kāleli, naʻa nau muimui mai, ʻo, mamata ki he fonualoto, mo e tuku ʻo hono sino.
Les femmes qui étaient venues de la Galilée avec Jésus, ayant accompagné Joseph, virent le tombeau, et comment le corps de Jésus y avait été placé.
56 Pea naʻa nau liu mai, ʻo tokonaki ʻae ngaahi ʻakau namu kakala mo e lolo tākai; pea nau mālōlō ʻi he ʻaho Sāpate ʻo hangē ko e fekau.
Puis s'en étant retournées, elles préparèrent des aromates et des parfums. Le jour du sabbat, elles se reposèrent, conformément à la loi.

< Luke 23 >