< Luke 23 >

1 Pea naʻe tutuʻu ʻakinautolu kotoa pē, ʻo taki ia kia Pailato.
Alors toute l’assemblée s’étant levée, ils menèrent Jésus devant Pilate,
2 Pea naʻa nau kamata talatalaakiʻi ia, ʻo pehē, “Naʻa mau ʻilo ʻae siana ni ʻoku ne veuveuki ʻae kakai, ʻo ne taʻofi ʻae tukuhau kia Sisa, ʻo ne pehē, ko ia pe ko e Kalaisi ko e Tuʻi.”
et ils se mirent à l’accuser, en disant: « Nous avons trouvé cet homme qui poussait notre nation à la révolte, et défendait de payer les tributs à César, se disant lui-même le Christ roi. »
3 Pea fehuʻi ʻa Pailato kiate ia, ʻo pehē, “Ko e Tuʻi koe ʻoe kakai Siu?” Pea leaange ʻe ia kiate ia, ʻo pehē, “Ko ia pe.”
Pilate l’interrogea, disant: « Es-tu le roi des Juifs? » Jésus lui répondit: « Tu le dis. »
4 Pea pehē ai ʻe Pailato ki he kau taulaʻeiki lahi mo e kakai, “ʻOku ʻikai te u ʻilo ha kovi ʻi he tangata ni.”
Pilate dit aux Princes des prêtres et au peuple: « Je ne trouve rien de criminel en cet homme. »
5 Pea ʻāsili ai ʻenau lili, ʻo pehē, “ʻOku ne veuveuki ʻae kakai, ʻo ne ako ʻi Siutea kotoa, ngata mei Kāleli ʻo aʻu ki he potu ni.”
Mais redoublant leurs instances, ils dirent: « Il soulève le peuple, répandant sa doctrine dans toute la Judée, depuis la Galilée, où il a commencé, jusqu’ici. »
6 Pea kuo fanongo ʻa Pailato ki ai, pea fehuʻi ai ia pe ko e tangata Kāleli ia.
Quand Pilate entendit nommer la Galilée, il demanda si cet homme était Galiléen;
7 Pea ʻi heʻene ʻilo ʻoku ne mei he feituʻu ʻoku pule ai ʻa Helota, pea ne fekau ia kia Helota, ʻaia naʻe ʻi Selūsalema foki ʻi he ngaahi ʻaho ko ia.
et ayant appris qu’il était de la juridiction d’Hérode, il le renvoya à Hérode, qui se trouvait aussi à Jérusalem, en ces jours-là.
8 Pea ʻi he mamata ʻa Helota kia Sisu, naʻe fiefia lahi ia; he kuo fuoloa mo ʻene holi ke mamata ki ai, koeʻuhi kuo ne fanongo ki he ngaahi meʻa lahi ʻiate ia: pea ne fakaʻamu ke mamata ki haʻa ne fai ha meʻa mana.
Hérode eut une grande joie de voir Jésus; car depuis longtemps il en avait le désir, parce qu’il avait entendu beaucoup parler de lui, et il espérait lui voir opérer quelque prodige.
9 Pea naʻe lahi ʻene ngaahi ʻeke kiate ia, ka naʻe ʻikai siʻi lea ʻe ia ki ai.
Il lui adressa beaucoup de questions, mais Jésus ne lui répondit rien.
10 Pea naʻe tutuʻu ʻae kau taulaʻeiki lahi mo e kau tangata tohi, ʻonau talatalaaki mālohi ia.
Or, les Princes des prêtres et les scribes se trouvaient là, l’accusant avec opiniâtreté.
11 Pea taukaea ia ʻe Helota, mo ʻene kautau, mo nau manukiʻi, pea nau ʻai ʻae kofu ngingila kiate ia, ʻo toe fekau ia kia Pailato.
Mais Hérode, avec ses gardes, le traita avec mépris; après s’être moqué de lui et l’avoir revêtu d’une robe éclatante, il le renvoya à Pilate.
12 Pea ko e ʻaho ko ia naʻe feʻofoʻofani ai ʻa Pailato mo Helota: he kuo loa ʻena feʻiteʻitani.
Le jour même, Hérode et Pilate devinrent amis, d’ennemis qu’ils étaient auparavant.
13 Pea kuo fakataha ʻe Pailato ʻae kau taulaʻeiki lahi, mo e kau matāpule, mo e kakai,
Pilate, ayant assemblé les Princes des prêtres, les magistrats et le peuple,
14 Pea ne pehē kiate kinautolu, “Kuo mou ʻomi ʻae tangata ni kiate au, ʻo hangē ko ha taha ʻoku ne veuveuki ʻae kakai pea vakai, kuo u ʻekea[ia] ʻi homou ʻao; pea ʻoku ʻikai te u ʻilo ha kovi ʻoe tangata ni ʻi he ngaahi meʻa ko ia ʻoku mou talatalaakiʻi ai ia:
leur dit: « Vous m’avez amené cet homme comme excitant le peuple à la révolte; je l’ai interrogé devant vous, et je n’ai trouvé en lui aucun des crimes dont vous l’accusez;
15 Pea ko Helota foki; he naʻaku fekau ʻakimoutolu kiate ia; pea vakai, ʻoku ʻikai ha meʻa ʻoku totonu ke mate ai ia.”
ni Hérode non plus, car je vous ai renvoyés à lui, et, vous le voyez, rien qui mérite la mort n’a été prouvé contre lui.
16 Ko ia te u tautea ia, pea tukuange.”
Je le relâcherai donc après l’avoir fait châtier. »
17 (He kuo totonu ke ne tukuange kiate kinautolu ha tokotaha ʻi he kātoanga.)
[Pilate était obligé, au jour de la fête, de leur accorder la délivrance d’un prisonnier].
18 Pea naʻa nau kalanga fakataha kotoa pē, ʻo pehē, “ʻAve ʻae tangata ni, kae tuku mai ʻa Palāpasa kiate kimautolu:”
Mais la foule tout entière s’écria: « Fais mourir celui-ci, et relâche-nous Barabbas: » —
19 (ʻAia naʻe lī ki he fale fakapōpula, koeʻuhi ko[ʻene ]fakaaoao ʻi he kolo, mo e fakapō.)
lequel avait été mis en prison à cause d’une sédition qui avait eu lieu dans la ville, et d’un meurtre.
20 Ka naʻe loto ʻa Pailato ke tukuange ʻa Sisu, ko ia ne ne toe lea ai [kiate kinautolu].
Pilate, qui désirait relâcher Jésus, les harangua de nouveau;
21 Ka naʻa nau kalanga, ʻo pehē, “Tutuki ki he ʻakau, tutuki ia ki he ʻakau.”
mais ils répondirent par ce cri: « Crucifie-le! crucifie-le! »
22 Pea lea ia kiate kinautolu ko hono tuʻo tolu, “Koeʻumaʻā, ko e hā ha kovi kuo ne fai? ʻOku ʻikai te u ʻilo ha meʻa ke mate ai ia: ko ia te u tautea ia, pea tukuange.”
Pour la troisième fois, Pilate leur dit: « Qu’a-t-il donc fait de mal? Je n’ai rien trouvé en lui qui mérite la mort. Ainsi je le ferai châtier et je le renverrai. »
23 Ka naʻe mālohi ʻenau lea pea longoaʻa lahi, ʻonau pehē, “Ke tutuki ia ki he ʻakau.” Pea naʻe mālohi ʻae leʻo ʻokinautolu mo e kau taulaʻeiki lahi.
Mais ils insistèrent, demandant à grands cris qu’il fût crucifié, et leurs clameurs allaient grandissant.
24 Pea fekau ʻe Pailato ke fai ʻo hangē ko honau loto.
Pilate prononça donc qu’il serait fait comme ils demandaient.
25 Pea ne tukuange kiate kinautolu ia naʻa nau holi ki ai, ʻaia naʻe lī ki he fale fakapōpula, koeʻuhi ko e fakaaoao mo e fakapō; ka ne tukuange ʻa Sisu ki honau loto.
Il relâcha celui qu’ils réclamaient, et qui avait été mis en prison pour sédition et meurtre, et il livra Jésus à leur volonté.
26 Pea ʻi heʻenau kei taki atu ia, naʻa nau puke ʻae tokotaha ko Saimone, ko e Sailini, ʻoku haʻu mei he tukuʻuta, pea naʻa nau hili kiate ia ʻae ʻakau, ke ne fua ʻo muimui ia Sisu.
Comme ils l’emmenaient, ils arrêtèrent un nommé Simon, de Cyrène, qui revenait de la campagne, et ils le chargèrent de la croix; pour qu’il la portât derrière Jésus.
27 Pea naʻe muimui kiate ia ʻae kakai tokolahi, mo e kau fefine, ʻonau tangi mo tangilāulau koeʻuhi ko ia.
Or, il était suivi d’une grande foule de peuple et de femmes qui se frappaient la poitrine et se lamentaient sur lui.
28 Ka naʻe tafoki ʻa Sisu kiate kinautolu, ʻo ne pehē, “ʻAe ngaahi ʻofefine ʻo Selūsalema, ʻOua naʻa mou tangi koeʻuhi ko au, kae tangi koeʻuhi ko kimoutolu, pea mo hoʻomou fānau.
Se tournant vers elles, Jésus dit: « Filles de Jérusalem, ne pleurez pas sur moi, mais pleurez sur vous-mêmes et sur vos enfants;
29 Vakai, he ʻoku ofi mai ʻae ngaahi ʻaho te nau pehē ai, ‘ʻOku monūʻia ʻae paʻa, pea mo e manāva naʻe ʻikai fānau, mo e huhū naʻe ʻikai fakahuhūʻaki.’
car voici que des jours viennent où l’on dira: Heureuses les stériles, et les entrailles qui n’ont pas enfanté et les mamelles qui n’ont pas allaité!
30 Pea te nau toki kamata lea ai ki he ngaahi moʻunga, “Holo mai kiate kimautolu:” pea ki he ngaahi tafungofunga, “Uʻufi ʻakimautolu.”’
Alors les hommes commenceront à dire aux montagnes: Tombez sur nous, et aux collines: ouvrez-nous.
31 He kapau te nau fai ʻae ngaahi meʻa ni ki he ʻakau mata, ko e hā ʻe fai ki he mōmoa?”
Car, si l’on traite ainsi le bois vert, que fera-t-on du bois sec? »
32 Pea naʻe tataki mo ia foki ʻae ongo fai kovi ʻe toko ua ke tāmateʻi.
Et l’on conduisait en outre deux malfaiteurs, pour les mettre à mort avec Jésus.
33 Pea kuo nau hoko ki he potu ʻoku ui ko Kalivali, naʻa nau tuki ia ʻi ai ki he ʻakau, mo e ongo fai kovi, ko e tokotaha ki he nima toʻomataʻu, mo e tokotaha ki he nima toʻohema.
Lorsqu’ils furent arrivés au lieu appelé Calvaire, ils l’y crucifièrent, ainsi que les malfaiteurs, l’un à droite, l’autre à gauche.
34 Pea toki pehē ʻe Sisu, “ʻE Tamai, fakamolemole ʻakinautolu; he ʻoku ʻikai te nau ʻilo ʻaia ʻoku nau fai.” Pea naʻa nau vahevahe ʻa hono ngaahi kofu, ʻo talotalo.
Mais Jésus disait: « Père, pardonnez-leur, car ils ne savent ce qu’ils font. » Se partageant ensuite ses vêtements, ils les tirèrent au sort.
35 Pea tuʻu ʻae kakai, ʻo mamata. Pea nau manuki mo e kau matāpule[kiate ia], ʻo pehē, “Naʻe fakamoʻui ʻe ia ʻae kakai; tuku ke ne fakamoʻui ia, ʻo kapau ko e Kalaisi ia, ko e ʻofeina ʻae ʻOtua.”
Le peuple se tenait là et regardait. Les magistrats se joignaient à lui pour railler Jésus en disant: « Il en a sauvé d’autres; qu’il se sauve lui-même, s’il est le Christ, l’élu de Dieu. »
36 Pea manukiʻi foki ia ʻe he kau tau, mo nau ʻalu ange, ʻo ʻatu ʻae vaimahi kiate ia,
Les soldats aussi se moquaient de lui; s’approchant et lui présentant du vinaigre;
37 Mo nau pehē, “Kapau ko e tuʻi koe ʻoe kakai Siu, fakamoʻui koe.”
ils disaient: « Si tu es le roi des Juifs, sauve-toi toi-même. »
38 Pea naʻe tohi foki ʻi ʻolunga ʻiate ia, ʻae tohi ʻi he lea fakaKiliki, mo e lea fakaLoma, mo e lea fakaHepelū, KO ENI ʻAE TUʻI ʻOE KAKAI SIU.
Il y avait encore au-dessus de sa tête une inscription portant, en caractères grecs, latins et hébraïques: « Celui-ci est le roi des Juifs. »
39 Pea naʻe manuki kiate ia ʻae tokotaha ʻoe ongo fai kovi naʻe tautau, ʻo ne pehē, “Kapau ko e Kalaisi koe, fakamoʻui koe mo kimaua.”
Or, l’un des malfaiteurs pendus à la croix l’injuriait, disant: « Puisque tu es le Christ, sauve-toi toi-même et sauve-nous! »
40 Ka naʻe leaange ʻa hono toko ua, ʻo ne valoki ia, ʻo pehē, “ʻIkai te ke manavahē koe ki he ʻOtua, he ʻoku ke malaʻia foki?
Mais l’autre le reprenait, en disant: « Ne crains-tu donc pas Dieu, toi non plus, condamné que tu es au même supplice?
41 Pea ʻoku totonu kiate kitaua, he ko e totongi totonu ʻo ʻeta ngāue: ka naʻe ʻikai ha kovi ʻe fai ʻe he tangata ni.”
Pour nous, c’est justice, car nous recevons ce qu’ont mérité nos crimes; mais lui, il n’a rien fait de mal. »
42 Pea pehē ʻe ia kia Sisu, “ʻEiki ke ke manatuʻi au, ʻoka ke ka hoko ki ho puleʻanga.”
Et il dit à Jésus: « Seigneur, souviens-toi de moi, quand tu seras parvenu dans ton royaume. »
43 Pea pehēange ʻe Sisu kiate ia, “ʻOku ou tala moʻoni kiate koe, Te ta ʻi Palataisi mo au he ʻaho ni.”
Jésus lui répondit: « Je te le dis en vérité, aujourd’hui tu seras avec moi dans le Paradis. »
44 Pea ko hono ono nai ia ʻoe feituʻulaʻā, pea naʻe fakapoʻuli ʻae fonua kotoa pē, ʻo aʻu ki hono hiva ʻoe feituʻulaʻā.
Il était environ la sixième heure, quand des ténèbres couvrirent toute la terre jusqu’à la neuvième heure.
45 Pea fakapoʻuli ʻae laʻā, pea mahae ua mālie ʻae puipui ʻoe falelotu lahi.
Le soleil s’obscurcit, et le voile du temple se déchira par le milieu.
46 Pea tangi leʻo lahi ʻa Sisu, ʻo ne pehē, “ʻE Tamai, ‘ʻoku ou tuku hoku laumālie ki ho nima: pea hili ʻene lea pehē, pea pekia ia.’”
Et Jésus s’écria d’une voix forte: « Père, je remets mon esprit entre vos mains. » En disant ces mots, il expira.
47 Pea kuo mamata ʻae ʻeikitau ki he meʻa kuo fai, pea fakamālō ia ki he ʻOtua, ʻo ne pehē, “Tā ko e moʻoni ko e tangata māʻoniʻoni eni.”
Le centurion, voyant ce qui était arrivé, glorifia Dieu, et dit: « Certainement, cet homme était juste. »
48 Pea mo e kakai kotoa pē naʻe kātoa ki he vakai ʻoe meʻa ko ia, ʻi heʻenau mamata ki he ngaahi meʻa naʻe fai, naʻa nau si fatafata, ʻo toe ʻalu.
Et toutes la multitude qui s’était rassemblée pour ce spectacle, considérant ce qui était arrivé, s’en retournait en se frappant la poitrine.
49 Pea ko hono kāinga kotoa pē, mo e kau fefine naʻe muimui ʻiate ia mei Kāleli, naʻa nau tutuʻu mei he mamaʻo, ʻo vakai ki he ngaahi meʻa ni.
Mais tous les amis de Jésus se tenaient à distance, avec les femmes qui l’avaient suivi de Galilée et contemplaient tout cela.
50 Pea vakai, ko e tangata naʻe hingoa ko Siosefa, ko e fakamaau, ko e tangata lelei pea angatonu:
Or, il y avait un homme, appelé Joseph, membre du conseil, homme bon et juste,
51 (Naʻe ʻikai loto ia ki he fakakaukau mo e ngāue ʻanautolu: ) ko e ʻAlematea [ia], ko e kolo ʻoe kakai Siu: pea naʻe tatali foki ia ki he puleʻanga ʻoe ʻOtua.
qui n’avait donné son assentiment ni au dessein des autres, ni à leurs actes; — il était d’Arimathie, ville de Judée, et attendait, lui aussi, le royaume de Dieu.
52 Naʻe ʻalu ia kia Pailato, ʻo ne kole ʻae sino ʻo Sisu.
Cet homme alla trouver Pilate, lui demanda le corps de Jésus,
53 Pea ne vete hifo ia, ʻo fakakoloa ʻaki ia ʻae tupenu lelei, ʻo tuku ia ki he fonualoto kuo tā ʻi he loto maka, ʻaia naʻe teʻeki fakatokoto ai ha tokotaha.
et l’ayant descendu, il l’enveloppa d’un linceul, et le déposa dans un sépulcre taillé dans le roc, où personne n’avait encore été mis.
54 Pea ko e ʻaho teuteu ia, pea kuo ofi ʻae Sāpate.
’était le jour de la Préparation, et le sabbat allait commencer.
55 Ko e kau fefine foki, naʻe omi mo ia mei Kāleli, naʻa nau muimui mai, ʻo, mamata ki he fonualoto, mo e tuku ʻo hono sino.
Les femmes qui étaient venues de la Galilée avec Jésus, ayant accompagné Joseph, considérèrent le sépulcre, et la manière dont le corps de Jésus y avait été déposé.
56 Pea naʻa nau liu mai, ʻo tokonaki ʻae ngaahi ʻakau namu kakala mo e lolo tākai; pea nau mālōlō ʻi he ʻaho Sāpate ʻo hangē ko e fekau.
S’en étant donc retournées, elles préparèrent des aromates et des parfums; et le jour du sabbat, elles demeurèrent en repos, selon le précepte.

< Luke 23 >