< Luke 14 >

1 Pea pehē, ʻi heʻene hū ki he fale ʻoe ʻeiki ʻe tokotaha ʻoe kau Fālesi ke kai mā ʻi he ʻaho Sāpate, naʻa nau lamasi ia.
Un jour de sabbat, Jésus était entré dans la maison d'un des principaux pharisiens pour prendre un repas, et ceux qui étaient là l'observaient.
2 Pea vakai, naʻe ʻi hono ʻao ha tangata naʻe fulavai.
Or, un homme hydropique se trouva devant lui.
3 Pea lea ʻa Sisu ki he kau akonaki ʻi he fono mo e kau Fālesi, ʻo ne pehē, “ʻOku ngofua ke fakamoʻui ʻi he ʻaho Sāpate?”
Jésus, prenant la parole, dit aux docteurs de la loi et aux pharisiens: Est-il permis de guérir le jour du sabbat, ou non?
4 Pea nau fakalongo pe. Pea ne ʻomi ʻo fakamoʻui ia, pea tukuange ke ʻalu;
Et ils gardèrent le silence. Alors, prenant le malade, il le guérit et à le renvoya.
5 Pea leaange ia, ʻo pehē kiate kinautolu, “Ko hai ʻiate kimoutolu kapau ʻe tō ʻene ʻasi pe ko ʻene pulu ki ha luo, ʻe ʻikai toʻo leva ia [mei ai ]ʻi he ʻaho Sāpate?”
Puis il leur dit: Lequel d'entre vous, si son fils ou même son boeuf vient à tomber dans un puits, ne l'en retire aussitôt le jour du sabbat?
6 Pea naʻe ʻikai te nau faʻa tali ia ʻi he ngaahi meʻa ni.
Et ils ne pouvaient rien répondre à cela.
7 Pea ʻi heʻene vakai kiate kinautolu naʻe tala [ki ai], ʻoku nau fili ki he ngaahi potu lelei, pea ne lea ʻaki ʻae fakatātā, ʻo ne pehē kiate kinautolu.
Ayant remarqué que les conviés choisissaient les premières places, il leur disait aussi cette parabole:
8 “ʻOka tala kiate koe ʻe ha taha [ke ke ʻalu ]ki he taʻane, ʻoua naʻa ke nofo hifo ʻi ha potu māʻolunga ʻaupito; telia kuo tala ʻe ia ki ha taha ʻoku lahi ʻiate koe;
Lorsqu'on t'invitera à des noces, ne te mets pas à la première place, de peur qu'il ne se trouve parmi les conviés une personne plus considérable que toi,
9 Pea haʻu ia, ʻaia ne ne tala kiate koe mo ia, ʻo ne pehē kiate koe, ‘Fakaʻataʻatā ki he tangata ni;’ pea ke toki mā ai, ʻo ʻalu ki he potu māʻulalo.
et que celui qui vous a invités, toi et lui, ne vienne te dire: Cède la place à celui-ci! — et qu'alors, tu n'aies la honte d'être mis à la dernière place.
10 Ka ʻoka tala kiate koe, pea ke ʻalu ʻo nofo ʻi he potu māʻulalo: koeʻuhi ʻoka haʻu ia naʻe tala kiate koe, te ne pehē kiate koe, ‘Kāinga, ʻalu koe ki ʻolunga:’ pea te ke maʻu ʻae fakamālō ʻi he ʻao ʻokinautolu ʻoku mou nofo ʻo kai.
Mais quand tu seras invité, va te mettre à la dernière place, et lorsque celui qui t'a invité viendra, il te dira: Mon ami, monte plus haut! Alors, cela sera pour toi un honneur aux yeux de tous ceux qui seront à table avec toi.
11 He ko ia ia ʻoku hiki hake ia, ʻe fakavaivai ia; pea ko ia ʻoku fakavaivai ia, ʻe hakeakiʻi ia.”
Car quiconque s'élève sera abaissé, et quiconque s'abaisse sera élevé.
12 Pea pehē ai foki ʻe ia kiate ia ne ne tala kiate ia, “ʻOka ke ka teuteu ʻae kai hoʻatā pe ʻae ʻohomohe, ʻoua naʻa ke ui [ki ai ]ho kaumeʻa, pe ho ngaahi temomo, pe ho kāinga, pe ko e kaungāʻapi koloaʻia, telia naʻa nau toe tala kiate koe, pea totongi ai kiate koe.
Il disait aussi à celui qui l'avait invité: Quand tu donnes un dîner ou un souper, n'invite pas tes amis, ni tes frères, ni tes parents, ni des voisins riches, de peur qu'ils ne t'invitent à leur tour, et ne te rendent la pareille.
13 Ka ʻoka ke ka teu ʻae kātoanga, ui ʻae kau masiva, mo e lavea, mo e pipiki, mo e kui:
Mais quand tu fais un festin, convie des pauvres, des estropiés, des boiteux et des aveugles.
14 ‌ʻE monūʻia ai ʻa koe; he ʻoku ʻikai te nau faʻa totongi kiate koe: ka ʻe totongi kiate koe ʻi he toetuʻu ʻoe angatonu.”
Tu seras heureux, parce qu'ils ne peuvent pas te le rendre; et cela te sera rendu à la résurrection des justes.
15 Pea ko e tokotaha naʻe nofo ʻo kai mo ia, ʻi heʻene fanongo ki he ngaahi meʻa ni, naʻa ne pehē kiate ia, “ʻE monūʻia ia ʻaia te ne kai mā ʻi he puleʻanga ʻoe ʻOtua.”
Un des convives, ayant entendu ces paroles, lui dit: Heureux celui qui sera à table dans le royaume de Dieu!
16 Pea toki pehē ʻe ia kiate ia, “Naʻe te u ʻe he tangata ʻe tokotaha ʻae ʻohomohe lahi, ʻo ne tala [ia ]ki he tokolahi:
Mais Jésus lui répondit: Un homme fit un grand souper, et il y invita beaucoup de gens.
17 Pea hoko ʻae feituʻupō ke kai, pea ne fekau ʻene tamaioʻeiki ke fakahā kiate kinautolu naʻe tala ki ai, ‘Haʻu he kuo teuteu ʻae meʻa kotoa pē.’
A l'heure du souper, il envoya son serviteur dire aux conviés: Venez; car tout est prêt.
18 Pea naʻa nau loto taha kotoa pē ʻo kamata fakafisi. Naʻe pehē ʻe he ʻuluaki kiate ia, ‘Kuo u fakatau ʻae potu fonua, pea ʻoku ngali ke u ʻalu ʻo vakai ia:’ ʻoku ou kole kiate koe, ke ke tukuange au.
Mais tous, comme de concert, se mirent à s'excuser. Le premier lui dit: J'ai acheté une terre et je suis forcé d'aller la voir; je te prie de m'excuser.
19 Pea pehē ʻe he tokotaha, ‘Kuo u fakatau ʻae taulua pulu ʻe nima, pea ʻoku ou ʻalu ko hono ʻahiʻahi: ʻoku ou kole kiate koe, ke ke tukuange au.’
Un autre dit: J'ai acheté cinq paires de boeufs, et je vais les essayer; je te prie de m'excuser.
20 Pea pehē ʻe he tokotaha, ‘Kuo u mali mo e fefine, pea ko ia ʻe ʻikai te u faʻa ʻalu ai:’
Un autre dit: Je viens de me marier; ainsi, je ne puis y aller.
21 Pea liu mai ʻae tamaioʻeiki ko ia, ʻo fakahā ki heʻene ʻeiki ʻae ngaahi meʻa ni. Pea tuputāmaki ʻae ʻeiki ʻoe fale, ʻo ne pehē ki heʻene tamaioʻeiki, ‘ʻAlu fakavave ki he ngaahi hala motuʻa mo e ngaahi hala siʻi ʻoe kolo, ʻo ʻomi ki heni ʻae masiva, mo e mutu, mo e pipiki, mo e kui.’
Le serviteur, étant de retour, rapporta cela à son maître. Alors le père de famille, irrité, dit à son serviteur: Va vite sur les places et dans les rues de la ville, et amène ici les pauvres, les estropiés, les aveugles et les boiteux.
22 Pea pehē ʻe he tamaioʻeiki, ‘ʻEiki, kuo fai ʻo hangē ko hoʻo fekau, ka ʻoku kei ʻataʻatā pe.’
Le serviteur vint dire: Seigneur, on a fait ce que tu as commandé, et il y a encore de la place.
23 Pea pehē ʻe he ʻeiki ki heʻene tamaioʻeiki, ‘ʻAlu ki he ngaahi hala motuʻa mo e ngaahi mangaʻi hala, ʻo fakaafeʻi ʻakinautolu ke haʻu, kae fonu ai hoku fale.
Et le maître répondit au serviteur: Va dans les chemins et le long des haies, et contrains les gens d'entrer, afin que ma maison soit remplie.
24 He ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, ʻE ʻikai ha tokotaha ʻi he kakai ko ia naʻe tala ki ai te ne kamata ʻeku ʻohomohe.’”
Car, je vous le déclare, aucun de ces hommes qui avaient été conviés ne goûtera de mon souper.
25 Pea naʻe ʻalu mo ia ʻae fuʻu kakai, pea tafoki ia, ʻo ne pehē kiate kinautolu,
Comme une grande foule accompagnait Jésus, il se tourna vers elle et lui dit:
26 “Kapau ʻe haʻu ha taha kiate au, kae ʻikai fehiʻa ki heʻene tamai, mo e faʻē, mo e uaifi, mo e fānau, mo e ngaahi tokoua, mo e ngaahi tuofefine, ʻio, ki heʻene moʻui foki, ʻe ʻikai siʻi hoko ia ko ʻeku ākonga.
Si quelqu'un vient à moi, et ne hait pas son père, sa mère, sa femme, ses enfants, ses frères, ses soeurs, et même sa propre vie, il ne peut être mon disciple.
27 Pea ko ia ʻe ʻikai te ne fua ʻene ʻakau māfasia, ʻo muimui kiate au, ʻe ʻikai siʻi hoko ia ko ʻeku ākonga.
Et quiconque ne porte pas sa croix et ne me suit pas, ne peut être mon disciple.
28 He Ko hai ʻiate kimoutolu ʻoku te u langa ha fale, kae ʻikai tomuʻa nofo hifo ia ʻo lau hono totongi, pe ʻoku ʻiate ia ke faʻa fakaʻosi ʻaki?
En effet, quel est celui d'entre vous, qui, voulant bâtir une tour, ne commence d'abord par s'asseoir, et ne calcule la dépense, pour voir s'il a de quoi aller jusqu'au bout,
29 Telia naʻa hili hono ʻai ʻae tuʻunga, ka ʻoku ʻikai te ne faʻa fakaʻosi[ia], ʻe kamata manuki kiate ia ʻakinautolu kotoa pē ʻe mamata [ai],
— de peur qu'après avoir posé les fondements, il ne puisse achever la tour, et qu'alors tous ceux qui le verront ne se mettent à se moquer de lui,
30 ‌ʻo pehē, ‘Ko e tangata eni naʻe kamata fokotuʻu, ka naʻe ʻikai faʻa fakaʻosi.’
en disant: Cet homme a commencé à bâtir, et il n'a pu achever!
31 Pe ko e tuʻi fē ʻoku te u tau ki ha tuʻi ʻe taha, ʻoku ʻikai ke tomuʻa nofo hifo, ʻo fakakaukau pe te ne faʻa tauʻi ʻaki ʻae toko mano, ʻaia ʻoku haʻu kiate ia mo e toko ua mano?
Ou bien, quel est le roi qui, partant pour faire la guerre à un autre roi, ne commence par s'asseoir, et n'examine s'il peut, avec dix mille hommes, aller à la rencontre de celui qui vient contre lui avec vingt mille?
32 Pea ka ʻikai, ʻoku ne kouna ha talafekau, ʻi he kei mamaʻo ʻae tokotaha, ʻo kole ke na fakalelei.
Autrement, pendant que celui-ci est encore loin, il lui envoie une ambassade pour demander la paix.
33 Pea ʻoku pehē foki, ko ia ia ʻiate kimoutolu ʻoku ʻikai te ne siʻaki ʻaia kotoa pē ʻoku ne maʻu, ʻe ʻikai hoko ia ko ʻeku ākonga.
Ainsi, quiconque d'entre vous ne renonce pas à tout ce qu'il possède, ne peut être mon disciple.
34 “ʻOku lelei ʻae māsima: pea kapau kuo mole ʻi he māsima hono kona, ʻe [toe ]fakakona ia mei fē?
C'est une bonne chose que le sel; mais si le sel perd sa saveur, avec quoi l'assaisonnera-t-on?
35 ‌ʻOku ʻikai ʻaonga ia ki he kelekele, pe ki he tuʻunga ʻotoʻota; ka ʻoku lī ia kituʻa. Ko ia ʻoku ne telinga ongo, ke ongoʻi ia.”
Il n'est bon ni pour la terre, ni pour le fumier; on le jette dehors. Que celui qui a des oreilles pour entendre, entende!

< Luke 14 >