< Luke 1 >

1 Ko e meʻa ʻi he fai ʻe he tokolahi ke tohi fakaholo hono fakamatala ʻoe ngaahi meʻa ko ia ʻoku tui moʻoni ki ai ʻiate kitautolu,
Parce que plusieurs se sont appliqués à mettre par ordre un récit des choses qui ont été pleinement certifiées entre nous;
2 ‌ʻO hangē ko ia kuo tuku mai kiate kitautolu, ʻekinautolu naʻe mamata pau [ki ai], pea hoko ko e kau faifekau ʻoe folofola, talu hono kamataʻanga;
Comme nous les ont donné à connaître ceux qui les ont vues eux-mêmes dès le commencement, et qui ont été les Ministres de la parole.
3 ‌ʻE Tiofilusi lelei, ko e meʻa ʻi heʻeku kumi fakatotolo ki he meʻa kotoa pē talu hano kamataʻanga, ʻoku ou loto ai ke u tohi fakaholo atu ia kiate koe,
Il m'a aussi semblé bon, après avoir examiné exactement toutes choses depuis le commencement jusques à la fin, très-excellent Théophile, de t'en écrire par ordre;
4 Koeʻuhi ke ke ʻilo hono moʻoni ʻoe ngaahi meʻa ko ia, ʻaia kuo akonekina ai koe.
Afin que tu connaisses la certitude des choses dont tu as été informé.
5 NAʻE ai ʻi he ngaahi ʻaho ʻo Helota, ko e tuʻi ʻo Siutea, ʻae taulaʻeiki ʻe taha, ʻi he lakanga ʻo ʻApia, ko Sakalaia hono hingoa: pea ko hono uaifi naʻe mei he ngaahi ʻofefine ʻo ʻElone, pea ko ʻIlisapeti hono hingoa.
Au temps d'Hérode Roi de Judée, il y avait un certain Sacrificateur nommé Zacharie, du rang d'Abia; et sa femme [était] des filles d'Aaron, et son nom était Elisabeth.
6 Pea naʻa na angatonu fakatouʻosi pe he ʻao ʻoe ʻOtua, ʻo na ʻalu taʻehala ʻi he ngaahi fekau mo e tuʻutuʻuni kotoa pē ʻae ʻEiki.
Et ils étaient tous deux justes devant Dieu, marchant dans tous les commandements, et dans [toutes] les ordonnances du Seigneur, sans reproche.
7 Pea naʻe ʻikai haʻana tama, koeʻuhi naʻe paʻa ʻa ʻIlisapeti, pea kuo na motuʻa fakatouʻosi pe.
Et ils n'avaient point d'enfants, à cause qu'Elisabeth était stérile; et qu'ils étaient fort avancés en âge.
8 Pea pehē, ʻi heʻene fai ki he ngāue fakataulaʻeiki, ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua, ʻi he lakanga ʻo hono vahe,
Or il arriva que comme Zacharie exerçait la sacrificature devant le Seigneur, à son tour;
9 Ko hono lakanga, ʻo hangē ko hono anga ʻoe ngāue fakataulaʻeiki, ke tutu ʻae meʻa namu lelei ʻi heʻene hū ki he potu tapu ʻae ʻEiki.
Selon la coutume d'exercer la sacrificature, le sort lui échut d'offrir le parfum et d'entrer [pour cet effet] dans le Temple du Seigneur.
10 Pea naʻe lotu ʻae fuʻu kakai kotoa pē ʻituʻa, ʻi he lolotonga [ʻae tutu ]ʻoe ʻakau namu lelei.
Et toute la multitude du peuple était dehors en prières, à l'heure qu'on offrait le parfum.
11 Pea naʻe hā mai kiate ia ha ʻāngelo ʻae ʻEiki, ʻoku tuʻu ia ʻi he potu fakatoʻomataʻu ʻoe ʻesifeilaulau ʻoe ʻakau namu lelei.
Et l'Ange du Seigneur lui apparut, se tenant au côté droit de l'autel du parfum.
12 Pea tāfuʻua ʻa Sakalaia ʻi heʻene mamata [ki ai], pea tō kiate ia ʻae manavahē.
Et Zacharie fut troublé quand il le vit, et il fut saisi de crainte.
13 Ka naʻe pehē ʻe he ʻāngelo kiate ia, “Sakalaia, ʻoua te ke manavahē, he kuo tau hoʻo lotu; pea ʻe fāʻeleʻi ʻe ho uaifi ko ʻIlisapeti, ʻae tama kiate koe, pea te ke ui hono hingoa ko Sione.
Mais l'Ange lui dit: Zacharie, ne crains point; car ta prière est exaucée, et Elisabeth ta femme enfantera un fils, et tu appelleras son nom Jean.
14 Pea te ke maʻu ai ʻae fiefia mo e nekeneka; pea ʻe fiefia ʻae tokolahi ʻi heʻene fanauʻi.
Et tu en auras une grande joie, et plusieurs se réjouiront de sa naissance.
15 Koeʻuhi ʻe lahi ia ʻi he ʻao ʻoe ʻEiki, pea ʻe ʻikai te ne inu ʻae uaine pe ha inu fakakona; pea ʻe fonu ia ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni, ʻio, mei he manāva ʻo ʻene faʻē.
Car il sera grand devant le Seigneur, et il ne boira ni vin ni cervoise; et il sera rempli du Saint-Esprit dès le ventre de sa mère.
16 Pea ʻe fakatafoki ʻe ia ʻae tokolahi ʻoe fānau ʻa ʻIsileli ki he ʻEiki ko honau ʻOtua.
Et il convertira plusieurs des enfants d'Israël au Seigneur leur Dieu.
17 Pea ʻe muʻomuʻa ia ʻiate ia ʻi he anga mo e mālohi ʻo ʻIlaisiā, ‘Ke fakatafoki ʻae loto ʻoe mātuʻa ki he fānau,’ mo e talangataʻa ki he poto ʻoe angatonu; ke teuʻi ʻae kakai ke lelei maʻae ʻEiki.”
Car il ira devant lui animé de l'esprit et de la vertu d'Elie, afin qu'il ramène les cœurs des pères dans les enfants, et les rebelles à la prudence des justes, pour préparer au Seigneur un peuple bien disposé.
18 Pea pehē ʻe Sakalaia ki he ʻāngelo, “Te u ʻilo ʻi he hā ʻae meʻa ni? He ko e tangata motuʻa au, pea kuo lahi ʻae taʻu ʻo hoku uaifi.”
Alors Zacharie dit à l'Ange: comment connaîtrai-je cela? car je suis vieux, et ma femme est fort âgée.
19 Pea lea ʻae ʻāngelo, ʻo pehēange kiate ia, “Ko au Kepaleli, ʻoku ou tuʻu ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua; pea kuo fekau au ke u lea kiate koe, mo fakahā kiate koe ʻae ngaahi meʻa fakafiefia ni.
Et l'Ange répondant lui dit: Je suis Gabriel qui me tiens devant Dieu, et qui ai été envoyé pour te parler, et pour t'annoncer ces bonnes nouvelles.
20 Pea vakai, te ke noa koe, ʻe ʻikai te ke faʻa lea, ʻo aʻu ki he ʻaho ʻe hoko ai ʻae ngaahi meʻa ni, ko e meʻa ʻi hoʻo taʻetui ki heʻeku ngaahi lea, ʻaia ʻe fakamoʻoni ʻi hono kuonga.”
Et voici, tu seras sans parler, et tu ne pourras point parler jusqu'au jour que ces choses arriveront; parce que tu n'as point cru à mes paroles qui s'accompliront en leur temps.
21 Pea naʻe tatali ʻae kakai kia Sakalaia, pea naʻa nau ofo ʻi heʻene tuai mai mei he potu tapu.
Or le peuple attendait Zacharie, et on s'étonnait de ce qu'il tardait tant dans le Temple.
22 Pea kuo haʻu ia kituʻa, pea ʻikai te ne faʻa lea kiate kinautolu: pea nau ʻilo ai kuo hā mai ha meʻa kiate ia ʻi he potu tapu: he naʻe kamokamo ia kiate kinautolu, pea taʻelea.
Mais quand il fut sorti, il ne pouvait pas leur parler, et ils connurent qu'il avait vu quelque vision dans le Temple; Car il le leur donnait à entendre par des signes; et il demeura muet.
23 Pea pehē, ʻi he [toki ]hili ʻae ngaahi ʻaho ʻo ʻene ngāue, naʻe ʻalu ia ki hono fale.
Et il arriva que quand les jours de son ministère furent achevés, il retourna en sa maison.
24 Pea hili ʻae ngaahi ʻaho ko ia, naʻe tuituʻia ʻa hono uaifi ko ʻIlisapeti, pea naʻe nofo ia ʻi he lilo, ʻi he māhina ʻe nima, ʻo ne pehē,
Et après ces jours-là, Elisabeth sa femme conçut, et elle se cacha l'espace de cinq mois, en disant:
25 “Kuo fai pehē ʻe he ʻEiki kiate [au], ʻi he ngaahi ʻaho naʻa ne vakaiʻi [au], ke toʻo [ʻiate au ]hoku manukiʻanga ʻi he kakai.”
Certes, le Seigneur en a agi avec moi ainsi aux jours qu'il m'a regardée pour ôter mon opprobre d'entre les hommes.
26 Pea ʻi hono ono ʻoe māhina, naʻe fekau ʻe he ʻOtua ʻae ʻāngelo ko Kepaleli ki he kolo ʻe taha ʻi Kāleli, ko Nāsaleti hono hingoa,
Or au sixième mois, l'Ange Gabriel fut envoyé de Dieu dans une ville de Galilée, appelée Nazareth;
27 ki ha tāupoʻou ʻi he fale ʻo Tevita, kuo fakanofo ki he tangata naʻe hingoa ko Siosefa; pea ko e hingoa ʻoe tāupoʻou ko Mele.
Vers une Vierge fiancée à un homme nommé Joseph, qui était de la maison de David; et le nom de la Vierge était Marie.
28 Pea haʻu ʻae ʻāngelo kiate ia, ʻo ne pehē, “Siʻotoʻofa, ʻoku ke ʻofeina lahi, ʻoku ʻiate koe ʻae ʻEiki: ʻoku ke monūʻia ʻi he fefine [fulipē].”
Et l'Ange étant entré dans le lieu où elle était, lui dit: je te salue, [ô toi qui es] reçue en grâce; le Seigneur est avec toi; tu es bénie entre les femmes.
29 Pea kuo mamata ia [ki ai], pea tāfuʻua ia ʻi heʻene lea, mo ne fifili ʻi hono loto, pe ko e hā hono ʻuhinga ʻoe fetapa ko ia.
Et quand elle l'eut vu, elle fut fort troublée à cause de ses paroles; et elle considérait en elle-même quelle était cette salutation.
30 Pea pehē ʻe he ʻāngelo kiate ia, “Mele, ʻoua ʻe manavahē: he ʻoku ke ʻofeina mei he ʻOtua.
Et l'Ange lui dit: Marie, ne crains point; car tu as trouvé grâce devant Dieu.
31 Pea vakai, te ke tuituʻia ʻi [ho ]manāva, pea fāʻeleʻi ʻae tama, pea ke ui hono huafa ko Sisu.
Et voici, tu concevras en ton ventre, et tu enfanteras un fils, et tu appelleras son nom JESUS.
32 Pea ʻe lahi ia, pea ʻe ui ia ko e ʻAlo ʻoe Fungani Māʻolunga; ʻe ange kiate ia ʻe he ʻEiki ko e ʻOtua ʻae nofoʻa ʻo ʻene tamai ko Tevita:
Il sera grand, et sera appelé le Fils du Souverain, et le Seigneur Dieu lui donnera le trône de David son père.
33 Pea ʻe pule ia ki he fale ʻo Sēkope ʻo taʻengata; pea ʻe ʻikai hano ngataʻanga ʻo ʻene pule.” (aiōn g165)
Et il régnera sur la maison de Jacob éternellement, et il n'y aura point de fin à son règne. (aiōn g165)
34 Pea pehē ʻe Mele ki he ʻāngelo, “ʻE fēfē ai ʻae meʻa ni, heʻeku ʻikai te u ʻiloa ha tangata?”
Alors Marie dit à l'Ange: comment arrivera ceci, vu que je ne connais point d'homme?
35 Pea lea ʻae ʻāngelo, ʻo pehēange kiate ia, “ʻE hoko mai ʻae Laumālie Māʻoniʻoni kiate koe, pea ʻe fakamalū koe ʻe he mālohi ʻoe Fungani Māʻolunga; pea ko ia foki ʻe ui ai ʻae hako māʻoniʻoni te ke fāʻeleʻi ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua.
Et l'Ange répondant lui dit: le Saint-Esprit surviendra en toi, et la vertu du Souverain t'enombrera; c'est pourquoi ce qui naîtra [de toi] Saint, sera appelé le Fils de Dieu.
36 Pea vakai, ko ho kāinga ko ʻIlisapeti, kuo tuituʻia ia ʻi he tama ʻi heʻene motuʻa: pea ko hono ono mahina eni ʻo ia naʻe ui koe paʻa.
Et voici, Elizabeth, ta cousine, a aussi conçu un fils en sa vieillesse; et c'est ici le sixième mois de la grossesse de celle qui était appelée stérile.
37 He ʻoku ʻikai ha meʻa ʻe faingataʻa ki he ʻOtua.”
Car rien ne sera impossible à Dieu.
38 Pea pehē ʻe Mele, “Vakai, ko e kaunanga [au ]ʻae ʻEiki; ke hoko mai kiate au ʻo hangē ko hoʻo lea. Pea naʻe ʻalu ʻae ʻāngelo ʻiate ia.”
Et Marie dit: voici la servante du Seigneur; qu'il me soit fait selon ta parole! Et l'Ange se retira d'avec elle.
39 Pea tuʻu hake ʻa Mele, ʻi he ngaahi ʻaho ko ia, ʻo ʻalu fakavave ki he fonua moʻunga, ki ha kolo ʻo Siuta;
Or en ces jours-là Marie se leva, et s'en alla en hâte au pays des montagnes dans une ville de Juda.
40 Pea naʻe hū ia ki he fale ʻo Sakalaia, ʻo fetapa kia ʻIlisapeti.
Et elle entra dans la maison de Zacharie, et salua Elisabeth.
41 Pea naʻe pehē, kuo fanongo ʻa ʻIlisapeti ki he fetapa ʻa Mele, pea hopohopo ʻae tama ʻi hono manāva; pea fakafonu ʻa ʻIlisapeti ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni:
Et il arriva qu'aussitôt qu'Elisabeth eut entendu la salutation de Marie, le petit enfant tressaillit en son ventre, et Elisabeth fut remplie du Saint-Esprit.
42 Pea naʻe lea ʻaki ʻe ia ʻae leʻo lahi, ʻo ne pehē, “ʻOku ke monūʻia koe ʻi he fefine [kotoa pē ]pea ʻoku monūʻia mo e fua ʻo ho manāva.
Et elle s'écria à haute voix, et dit: tu es bénie entre les femmes, et béni [est] le fruit de ton ventre.
43 Pea ʻoku fēfē nai eni kiate au, koeʻuhi kuo haʻu ʻae faʻē ʻa hoku ʻEiki kiate au?
Et d'où me vient ceci, que la mère de mon Seigneur vienne vers moi?
44 Pea vakai, kuo ongo leva ʻae leʻo ʻa hoʻo fetapa ki hoku telinga, pea hopohopo fiefia ʻae tama ʻi hoku manāva.
Car voici, dès que la voix de ta salutation est parvenue à mes oreilles, le petit enfant a tressailli de joie en mon ventre.
45 Pea ʻoku monūʻia ʻaia kuo tui: koeʻuhi ʻe fakamoʻoni ʻae ngaahi meʻa ko ia ʻaia naʻe fakahā kiate ia mei he ʻEiki.”
Or bienheureuse est celle qui a cru: car les choses qui lui ont été dites par le Seigneur, auront [leur] accomplissement.
46 Pea pehē ʻe Mele, “ʻOku fakahikihiki ʻae ʻEiki ʻe hoku laumālie,
Alors Marie dit: Mon âme magnifie le Seigneur;
47 Pea ʻoku fiefia hoku laumālie ʻi he ʻOtua ko hoku fakamoʻui.
Et mon esprit s'est égayé en Dieu, qui est mon Sauveur.
48 He kuo ne vakai ʻe ia ʻae vaivai ʻa ʻene kaunanga: Vakai, ngata mei he ʻaho ni ʻe ui au ko e monūʻia ʻe he ngaahi toʻutangata kotoa pē.
Car il a regardé la bassesse de sa servante; voici, certes désormais tous les âges me diront bienheureuse.
49 He ko ia ʻoku māfimafi kuo ne fai kiate au ʻae ngaahi meʻa lahi; pea ʻoku māʻoniʻoni hono huafa.
Car le Puissant m'a fait de grandes choses, et son Nom est Saint.
50 Pea ʻoku ʻiate kinautolu ʻoku manavahē kiate ia ʻa ʻene ʻaloʻofa Mei he toʻutangata ki he toʻutangata.
Et sa miséricorde est de génération en génération en faveur de ceux qui le craignent.
51 Kuo fakahā mai ʻe ia ʻae mālohi ʻo hono nima; Pea kuo veteki ʻe ia ʻae laukau ʻi he ngaoʻi ʻa honau loto.
Il a puissamment opéré par son bras; il a dissipé les desseins que les orgueilleux formaient dans leurs cœurs.
52 Kuo fakahifo ʻe ia ʻae mālohi mei he ngaahi nofoʻanga, Pea kuo ne hakeakiʻi ʻakinautolu naʻe māʻulalo.
Il a renversé de dessus leurs trônes les puissants, et il a élevé les petits.
53 Kuo fakamākona ʻe ia ʻae fiekaia, ʻaki ʻae ngaahi meʻa lelei; Ka ne tekeʻi atu ʻae maʻumeʻa ke masiva.
Il a rempli de biens ceux qui avaient faim; il a renvoyé les riches vides.
54 Kuo tokoni ʻe ia ʻa ʻene tamaioʻeiki ko ʻIsileli, ʻI heʻene manatu ki he ʻaloʻofa;
Il a pris en sa protection Israël, son serviteur, pour se souvenir de sa miséricorde;
55 Kia ʻEpalahame, mo hono hako ʻo lauikuonga, ʻO hangē ko ʻene lea ki heʻetau ngaahi tamai.” (aiōn g165)
( Selon qu'il [en] a parlé à nos pères, [savoir] à Abraham et à sa postérité) à jamais. (aiōn g165)
56 Pea naʻa na nonofo mo Mele ʻi he māhina nai ʻe tolu, pea [toki ]ʻalu ia ki hono fale.
Et Marie demeura avec elle environ trois mois, puis elle s'en retourna en sa maison.
57 Pea kuo hokosia ʻae ʻaho ke fāʻele ai ʻa ʻIlisapeti; pea fāʻeleʻi ʻe ia ʻae tama.
Or le terme d'Elisabeth fut accompli pour accoucher; et elle mit au monde un fils.
58 Pea fanongo ʻa hono kaungāʻapi mo hono kāinga, kuo fakahā ʻe he ʻEiki ʻae ʻaloʻofa lahi kiate ia; pea nau fiefia mo ia.
Et ses voisins, et ses parents ayant appris que le Seigneur avait fait éclater sa miséricorde envers elle, s'en réjouissaient avec elle.
59 Pea pehē, ʻi hono ʻaho valu naʻa nau omi ke kamu ʻae tamasiʻi; pea naʻa nau ui ia ko Sakalaia, ʻo hangē ko e hingoa ʻo ʻene tamai.
Et il arriva qu'au huitième jour ils vinrent pour circoncire le petit enfant, et ils l'appelaient Zacharie, du nom de son père.
60 Pea leaange ʻene faʻē, ʻo ne pehē, “ʻE ʻikai, kae ui ia ko Sione.”
Mais sa mère prit la parole, et dit: Non, mais il sera nommé Jean.
61 Pea naʻa nau pehē kiate ia, “ʻOku ʻikai hao kāinga ʻoku ui ʻi he hingoa ko ia.”
Et ils lui dirent: il n'y a personne en ta parenté qui soit appelé de ce nom.
62 Pea nau kamokamo ki heʻene tamai, pe ko e hā hono loto ke ui ia.
Alors ils firent signe à son père, qu'il déclarât comment il voulait qu'il fût nommé.
63 Pea ne meʻa ke ʻomi ʻae tohiʻanga, pea tohi ʻe ia, ʻo pehē, “Ko Sione hono hingoa.” Pea naʻa nau ofo ai kotoa pē.
Et [Zacharie] ayant demandé des tablettes, écrivit: Jean est son nom; et tous en furent étonnés.
64 Pea matoʻo leva hono ngutu, pea mo hono ʻelelo, pea lea ia ʻo fakamālō ki he ʻOtua.
Et à l'instant sa bouche fut ouverte, et sa langue [déliée], tellement qu'il parlait en louant Dieu.
65 Pea naʻe tō ʻae manavahē ki he kakai kotoa pē naʻa nau nonofo ʻi he potu ko ia: pea naʻe ongoongoa ai ʻae ngaahi meʻa ni kotoa pē ʻi he fonua moʻunga kotoa pē ʻo Siutea.
Et tous ses voisins en furent saisis de crainte; et toutes ces choses furent divulguées dans tout le pays des montagnes de Judée.
66 Pea ko kinautolu kotoa pē naʻe fanongo ki ai, naʻa nau fifili ʻi honau loto, mo pehē, “ʻE fēfē nai ʻae anga ʻae tama ni!” Pea naʻe ʻiate ia ʻae nima ʻoe ʻEiki.
Et tous ceux qui les entendirent les mirent en leur cœur, disant: que sera-ce de ce petit enfant? et la main du Seigneur était avec lui.
67 Pea naʻe fakafonu ʻa ʻene tamai ko Sakalaia ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni, pea kikite ia, ʻo pehē,
Alors Zacharie son père fut rempli du Saint-Esprit, et il prophétisa, disant:
68 “Fakafetaʻi ki he ʻEiki ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli; He kuo ne ʻaʻahi mo huhuʻi ʻa hono kakai,
Béni soit le Seigneur, le Dieu d'Israël, de ce qu'il a visité et délivré son peuple;
69 Pea kuo ne fokotuʻu ʻe ia ʻae mālohi ʻoe fakamoʻui kiate kitautolu, ʻI he fale ʻo ʻene tamaioʻeiki ko Tevita;
Et de ce qu'il nous a suscité un puissant Sauveur dans la maison de David, son serviteur.
70 ‌ʻO hangē ko ʻene folofola ʻi he ngutu ʻo ʻene kau palōfita māʻoniʻoni, Naʻe ai talu ʻae tupuʻanga ʻo māmani: (aiōn g165)
Selon ce qu'il avait dit par la bouche de ses saints Prophètes, qui ont été de tout temps; (aiōn g165)
71 Koeʻuhi ke fakamoʻui ʻakitautolu mei hotau ngaahi fili, Mo e nima ʻokinautolu kotoa pē ʻoku fehiʻa kiate kitautolu;
[Que] nous serions sauvés [de la main] de nos ennemis, et de la main de tous ceux qui nous haïssent;
72 Ke fakamoʻoni ʻae ʻaloʻofa ki heʻetau mātuʻa, Mo manatu ki heʻene fuakava māʻoniʻoni;
Pour exercer sa miséricorde envers nos pères, et pour avoir mémoire de sa sainte alliance;
73 ‌ʻAe fuakava ʻaia naʻa ne fuakava ʻaki ki heʻetau tamai ko ʻEpalahame,
[Qui est] le serment qu'il a fait à Abraham notre père;
74 Ke tuku ʻe ia kiate kitautolu, Ke tau hao mei he nima ʻo hotau ngaahi fili, Pea tau tauhi ia taʻemanavahē,
[Savoir], qu'il nous accorderait, qu'étant délivrés de la main de nos ennemis, nous le servirions sans crainte.
75 ‌ʻI he māʻoniʻoni mo e angatonu ʻi hono ʻao, ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo ʻetau moʻui.
En sainteté et en justice devant lui, tous les jours de notre vie.
76 Pea ko koe, ʻe tama, ʻe ui koe ko e palōfita ʻoe Fungani Māʻolunga: He te ke muʻomuʻa ʻi he ʻao ʻoe ʻEiki ke teuteu hono hala;
Et toi, petit enfant, tu seras appelé le Prophète du Souverain; car tu iras devant la face du Seigneur, pour préparer ses voies;
77 Ke fakaʻilo ʻae fakamoʻui ki hono kakai ʻi he fakamolemole ʻo ʻenau hia,
Et pour donner la connaissance du salut à son peuple, dans la rémission de leurs péchés;
78 Ko e meʻa ʻi he ʻaloʻofa ongongofua ʻa hotau ʻOtua; ʻAia kuo hoko mei ai ʻae hengihengi ʻoe ʻaho mei ʻolunga kiate kitautolu,
Par les entrailles de la miséricorde de notre Dieu, desquelles l'Orient d'en haut nous a visités.
79 Ke fakamaama kiate kinautolu ʻoku nofo ʻi he fakapoʻuli mo e ʻata ʻoe mate, Ke fakahinohino hotau vaʻe ki he hala ʻoe fiemālie.”
Afin de reluire à ceux qui sont assis dans les ténèbres et dans l'ombre de la mort, et pour conduire nos pas dans le chemin de la paix.
80 Pea naʻe tupu ʻae tama, pea fakaʻaʻau ʻo mālohi ʻi he laumālie, pea naʻa ne ʻi he toafa ʻo aʻu ki he ʻaho naʻa ne fakahā ai ia ki ʻIsileli.
Et le petit enfant croissait, et se fortifiait en esprit; et il fut dans les déserts jusqu'au jour qu'il devait être manifesté à Israël.

< Luke 1 >