< Luke 1 >

1 Ko e meʻa ʻi he fai ʻe he tokolahi ke tohi fakaholo hono fakamatala ʻoe ngaahi meʻa ko ia ʻoku tui moʻoni ki ai ʻiate kitautolu,
Après que plusieurs ont entrepris de composer une relation des choses dont on a parmi nous pleine conviction,
2 ‌ʻO hangē ko ia kuo tuku mai kiate kitautolu, ʻekinautolu naʻe mamata pau [ki ai], pea hoko ko e kau faifekau ʻoe folofola, talu hono kamataʻanga;
conformément à ce que nous ont transmis ceux qui ont été dès le commencement, témoins oculaires et ministres de la parole;
3 ‌ʻE Tiofilusi lelei, ko e meʻa ʻi heʻeku kumi fakatotolo ki he meʻa kotoa pē talu hano kamataʻanga, ʻoku ou loto ai ke u tohi fakaholo atu ia kiate koe,
j'ai résolu moi aussi, après m'être appliqué à connaître exactement toutes choses depuis l'origine, de t'en écrire le récit suivi, excellent Théophile,
4 Koeʻuhi ke ke ʻilo hono moʻoni ʻoe ngaahi meʻa ko ia, ʻaia kuo akonekina ai koe.
afin que tu reconnaisses la certitude des enseignements que tu as reçus.
5 NAʻE ai ʻi he ngaahi ʻaho ʻo Helota, ko e tuʻi ʻo Siutea, ʻae taulaʻeiki ʻe taha, ʻi he lakanga ʻo ʻApia, ko Sakalaia hono hingoa: pea ko hono uaifi naʻe mei he ngaahi ʻofefine ʻo ʻElone, pea ko ʻIlisapeti hono hingoa.
Aux jours d'Hérode, roi de Judée, il y avait un prêtre, nommé Zacharie, de la classe d'Abia; et sa femme, qui était une des filles d'Aaron, s'appelait Elisabeth.
6 Pea naʻa na angatonu fakatouʻosi pe he ʻao ʻoe ʻOtua, ʻo na ʻalu taʻehala ʻi he ngaahi fekau mo e tuʻutuʻuni kotoa pē ʻae ʻEiki.
Tous deux étaient justes devant Dieu, marchant dans tous les commandements et ordonnances du Seigneur, d'une manière irréprochable.
7 Pea naʻe ʻikai haʻana tama, koeʻuhi naʻe paʻa ʻa ʻIlisapeti, pea kuo na motuʻa fakatouʻosi pe.
Ils n'avaient point d'enfants, parce qu'Elisabeth était stérile, et ils étaient l'un et l'autre avancés en âge.
8 Pea pehē, ʻi heʻene fai ki he ngāue fakataulaʻeiki, ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua, ʻi he lakanga ʻo hono vahe,
Or, pendant que Zacharie s'acquittait devant Dieu des fonctions sacerdotales, dans l'ordre de sa classe,
9 Ko hono lakanga, ʻo hangē ko hono anga ʻoe ngāue fakataulaʻeiki, ke tutu ʻae meʻa namu lelei ʻi heʻene hū ki he potu tapu ʻae ʻEiki.
il fut désigné par le sort, selon la coutume observée par les prêtres, pour entrer dans le sanctuaire du Seigneur et y offrir l'encens.
10 Pea naʻe lotu ʻae fuʻu kakai kotoa pē ʻituʻa, ʻi he lolotonga [ʻae tutu ]ʻoe ʻakau namu lelei.
Et toute la multitude du peuple était dehors en prière à l'heure de l'encens.
11 Pea naʻe hā mai kiate ia ha ʻāngelo ʻae ʻEiki, ʻoku tuʻu ia ʻi he potu fakatoʻomataʻu ʻoe ʻesifeilaulau ʻoe ʻakau namu lelei.
Mais un ange du Seigneur lui apparut, debout à droite de l'autel de l'encens.
12 Pea tāfuʻua ʻa Sakalaia ʻi heʻene mamata [ki ai], pea tō kiate ia ʻae manavahē.
Zacharie, en le voyant, fut troublé, et la crainte le saisit.
13 Ka naʻe pehē ʻe he ʻāngelo kiate ia, “Sakalaia, ʻoua te ke manavahē, he kuo tau hoʻo lotu; pea ʻe fāʻeleʻi ʻe ho uaifi ko ʻIlisapeti, ʻae tama kiate koe, pea te ke ui hono hingoa ko Sione.
Mais l'ange lui dit: " Ne crains point, Zacharie, car ta prière a été exaucée; ta femme Elisabeth te donnera un fils que tu appelleras Jean.
14 Pea te ke maʻu ai ʻae fiefia mo e nekeneka; pea ʻe fiefia ʻae tokolahi ʻi heʻene fanauʻi.
Il sera pour toi un sujet de joie et d'allégresse, et beaucoup se réjouiront de sa naissance;
15 Koeʻuhi ʻe lahi ia ʻi he ʻao ʻoe ʻEiki, pea ʻe ʻikai te ne inu ʻae uaine pe ha inu fakakona; pea ʻe fonu ia ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni, ʻio, mei he manāva ʻo ʻene faʻē.
car il sera grand devant le Seigneur. Il ne boira ni vin, ni rien qui enivre, car il sera rempli de l'Esprit-Saint dès le sein de sa mère.
16 Pea ʻe fakatafoki ʻe ia ʻae tokolahi ʻoe fānau ʻa ʻIsileli ki he ʻEiki ko honau ʻOtua.
Il convertira beaucoup d'enfants d'Israël au Seigneur leur Dieu;
17 Pea ʻe muʻomuʻa ia ʻiate ia ʻi he anga mo e mālohi ʻo ʻIlaisiā, ‘Ke fakatafoki ʻae loto ʻoe mātuʻa ki he fānau,’ mo e talangataʻa ki he poto ʻoe angatonu; ke teuʻi ʻae kakai ke lelei maʻae ʻEiki.”
et lui-même marchera devant lui, dans l'esprit et la puissance d'Elie, pour ramener les cœurs des pères vers les enfants, et les indociles à la sagesse des justes, afin de préparer au Seigneur un peuple parfait. "
18 Pea pehē ʻe Sakalaia ki he ʻāngelo, “Te u ʻilo ʻi he hā ʻae meʻa ni? He ko e tangata motuʻa au, pea kuo lahi ʻae taʻu ʻo hoku uaifi.”
Zacharie dit à l'ange: " A quoi reconnaîtrai-je que cela sera? Car je suis vieux, et ma femme est avancée en âge. "
19 Pea lea ʻae ʻāngelo, ʻo pehēange kiate ia, “Ko au Kepaleli, ʻoku ou tuʻu ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua; pea kuo fekau au ke u lea kiate koe, mo fakahā kiate koe ʻae ngaahi meʻa fakafiefia ni.
L'ange lui répondit: " Je suis Gabriel, qui me tiens devant Dieu; j'ai été envoyé pour te parler et t'annoncer cette heureuse nouvelle.
20 Pea vakai, te ke noa koe, ʻe ʻikai te ke faʻa lea, ʻo aʻu ki he ʻaho ʻe hoko ai ʻae ngaahi meʻa ni, ko e meʻa ʻi hoʻo taʻetui ki heʻeku ngaahi lea, ʻaia ʻe fakamoʻoni ʻi hono kuonga.”
Et voici que tu seras muet et ne pourras parler jusqu'au jour où ces choses arriveront, parce que tu n'as pas cru à mes paroles, qui s'accompliront en leur temps. "
21 Pea naʻe tatali ʻae kakai kia Sakalaia, pea naʻa nau ofo ʻi heʻene tuai mai mei he potu tapu.
Cependant le peuple attendait Zacharie, et il s'étonnait qu'il demeurât si longtemps dans le sanctuaire.
22 Pea kuo haʻu ia kituʻa, pea ʻikai te ne faʻa lea kiate kinautolu: pea nau ʻilo ai kuo hā mai ha meʻa kiate ia ʻi he potu tapu: he naʻe kamokamo ia kiate kinautolu, pea taʻelea.
Mais étant sorti, il ne pouvait leur parler, et ils comprirent qu'il avait eu une vision dans le sanctuaire, ce qu'il leur faisait entendre par signes; et il resta muet.
23 Pea pehē, ʻi he [toki ]hili ʻae ngaahi ʻaho ʻo ʻene ngāue, naʻe ʻalu ia ki hono fale.
Quand les jours de son ministère furent accomplis, il s'en alla en sa maison.
24 Pea hili ʻae ngaahi ʻaho ko ia, naʻe tuituʻia ʻa hono uaifi ko ʻIlisapeti, pea naʻe nofo ia ʻi he lilo, ʻi he māhina ʻe nima, ʻo ne pehē,
Quelque temps après, Elisabeth, sa femme, conçut, et elle se tint cachée pendant cinq mois, disant:
25 “Kuo fai pehē ʻe he ʻEiki kiate [au], ʻi he ngaahi ʻaho naʻa ne vakaiʻi [au], ke toʻo [ʻiate au ]hoku manukiʻanga ʻi he kakai.”
" C'est une grâce que le Seigneur m'a faite, au jour où il m'a regardée pour ôter mon opprobre parmi les hommes. "
26 Pea ʻi hono ono ʻoe māhina, naʻe fekau ʻe he ʻOtua ʻae ʻāngelo ko Kepaleli ki he kolo ʻe taha ʻi Kāleli, ko Nāsaleti hono hingoa,
Au sixième mois, l'ange Gabriel fut envoyé de Dieu dans une ville de Galilée appelée Nazareth,
27 ki ha tāupoʻou ʻi he fale ʻo Tevita, kuo fakanofo ki he tangata naʻe hingoa ko Siosefa; pea ko e hingoa ʻoe tāupoʻou ko Mele.
auprès d'une vierge qui était fiancée à un homme de la maison de David, nommé Joseph, et le nom de la vierge était Marie.
28 Pea haʻu ʻae ʻāngelo kiate ia, ʻo ne pehē, “Siʻotoʻofa, ʻoku ke ʻofeina lahi, ʻoku ʻiate koe ʻae ʻEiki: ʻoku ke monūʻia ʻi he fefine [fulipē].”
L'ange étant entré où elle était, lui dit: " Je vous salue, pleine de grâce; le Seigneur est avec vous, vous êtes bénie entre les femmes. "
29 Pea kuo mamata ia [ki ai], pea tāfuʻua ia ʻi heʻene lea, mo ne fifili ʻi hono loto, pe ko e hā hono ʻuhinga ʻoe fetapa ko ia.
Marie l'ayant aperçu, fut troublée de ses paroles, et elle se demandait ce que pouvait signifier cette salutation.
30 Pea pehē ʻe he ʻāngelo kiate ia, “Mele, ʻoua ʻe manavahē: he ʻoku ke ʻofeina mei he ʻOtua.
L'ange lui dit: " Ne craignez point, Marie, car vous avez trouvé grâce devant Dieu.
31 Pea vakai, te ke tuituʻia ʻi [ho ]manāva, pea fāʻeleʻi ʻae tama, pea ke ui hono huafa ko Sisu.
Voici que vous concevrez en votre sein, et vous enfanterez un fils, et vous lui donnerez le nom de Jésus.
32 Pea ʻe lahi ia, pea ʻe ui ia ko e ʻAlo ʻoe Fungani Māʻolunga; ʻe ange kiate ia ʻe he ʻEiki ko e ʻOtua ʻae nofoʻa ʻo ʻene tamai ko Tevita:
Il sera grand, on l'appellera le Fils du Très-Haut; le Seigneur Dieu lui donnera le trône de David son père;
33 Pea ʻe pule ia ki he fale ʻo Sēkope ʻo taʻengata; pea ʻe ʻikai hano ngataʻanga ʻo ʻene pule.” (aiōn g165)
il règnera éternellement sur la maison de Jacob, et son règne n'aura point de fin." (aiōn g165)
34 Pea pehē ʻe Mele ki he ʻāngelo, “ʻE fēfē ai ʻae meʻa ni, heʻeku ʻikai te u ʻiloa ha tangata?”
Marie dit à l'ange: " Comment cela se fera-t-il, puisque je ne connais point d'homme? "
35 Pea lea ʻae ʻāngelo, ʻo pehēange kiate ia, “ʻE hoko mai ʻae Laumālie Māʻoniʻoni kiate koe, pea ʻe fakamalū koe ʻe he mālohi ʻoe Fungani Māʻolunga; pea ko ia foki ʻe ui ai ʻae hako māʻoniʻoni te ke fāʻeleʻi ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua.
L'ange lui répondit: " L'Esprit-Saint viendra sur vous, et la vertu du Très-Haut vous couvrira de son ombre. C'est pourquoi l'être saint qui naîtra (de vous) sera appelé Fils de Dieu.
36 Pea vakai, ko ho kāinga ko ʻIlisapeti, kuo tuituʻia ia ʻi he tama ʻi heʻene motuʻa: pea ko hono ono mahina eni ʻo ia naʻe ui koe paʻa.
Déjà Elisabeth, votre parente, a conçu elle aussi, un fils dans sa vieillesse, et c'est actuellement son sixième mois, à elle que l'on appelle stérile:
37 He ʻoku ʻikai ha meʻa ʻe faingataʻa ki he ʻOtua.”
car rien ne sera impossible à Dieu. "
38 Pea pehē ʻe Mele, “Vakai, ko e kaunanga [au ]ʻae ʻEiki; ke hoko mai kiate au ʻo hangē ko hoʻo lea. Pea naʻe ʻalu ʻae ʻāngelo ʻiate ia.”
Marie dit alors: " Voici la servante du Seigneur, qu'il me soit fait selon votre parole. " Et l'ange la quitta.
39 Pea tuʻu hake ʻa Mele, ʻi he ngaahi ʻaho ko ia, ʻo ʻalu fakavave ki he fonua moʻunga, ki ha kolo ʻo Siuta;
En ces jours-là, Marie se levant, s'en alla en hâte au pays des montagnes, en une ville de Juda.
40 Pea naʻe hū ia ki he fale ʻo Sakalaia, ʻo fetapa kia ʻIlisapeti.
Et elle entra dans la maison de Zacharie, et salua Elisabeth.
41 Pea naʻe pehē, kuo fanongo ʻa ʻIlisapeti ki he fetapa ʻa Mele, pea hopohopo ʻae tama ʻi hono manāva; pea fakafonu ʻa ʻIlisapeti ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni:
Or, dès qu'Elisabeth eut entendu la salutation de Marie, l'enfant tressaillit dans son sein, et elle fut remplie du Saint-Esprit.
42 Pea naʻe lea ʻaki ʻe ia ʻae leʻo lahi, ʻo ne pehē, “ʻOku ke monūʻia koe ʻi he fefine [kotoa pē ]pea ʻoku monūʻia mo e fua ʻo ho manāva.
Et élevant la voix, elle s'écria: " Vous êtes bénie entre les femmes, et le fruit de vos entrailles est béni.
43 Pea ʻoku fēfē nai eni kiate au, koeʻuhi kuo haʻu ʻae faʻē ʻa hoku ʻEiki kiate au?
Et d'où m'est-il donné que la mère de mon Seigneur vienne à moi?
44 Pea vakai, kuo ongo leva ʻae leʻo ʻa hoʻo fetapa ki hoku telinga, pea hopohopo fiefia ʻae tama ʻi hoku manāva.
Car votre voix, lorsque vous m'avez saluée, n'a pas plus tôt frappé mes oreilles, que mon enfant a tressailli de joie dans mon sein.
45 Pea ʻoku monūʻia ʻaia kuo tui: koeʻuhi ʻe fakamoʻoni ʻae ngaahi meʻa ko ia ʻaia naʻe fakahā kiate ia mei he ʻEiki.”
Heureuse celle qui a cru! car elles seront accomplies les choses qui lui ont été dites de la part du Seigneur! "
46 Pea pehē ʻe Mele, “ʻOku fakahikihiki ʻae ʻEiki ʻe hoku laumālie,
Et Marie dit: " Mon âme glorifie le Seigneur.
47 Pea ʻoku fiefia hoku laumālie ʻi he ʻOtua ko hoku fakamoʻui.
Et mon esprit tressaille de joie en Dieu, mon Sauveur,
48 He kuo ne vakai ʻe ia ʻae vaivai ʻa ʻene kaunanga: Vakai, ngata mei he ʻaho ni ʻe ui au ko e monūʻia ʻe he ngaahi toʻutangata kotoa pē.
Parce qu'il a jeté les yeux sur la bassesse de sa servante. Voici, en effet, que désormais toutes les générations m'appelleront bienheureuse,
49 He ko ia ʻoku māfimafi kuo ne fai kiate au ʻae ngaahi meʻa lahi; pea ʻoku māʻoniʻoni hono huafa.
Parce qu'il a fait en moi de grandes choses, Celui qui est puissant, Et dont le nom est saint,
50 Pea ʻoku ʻiate kinautolu ʻoku manavahē kiate ia ʻa ʻene ʻaloʻofa Mei he toʻutangata ki he toʻutangata.
Et dont la miséricorde s'étend d'âge en âge, Sur ceux qui le craignent.
51 Kuo fakahā mai ʻe ia ʻae mālohi ʻo hono nima; Pea kuo veteki ʻe ia ʻae laukau ʻi he ngaoʻi ʻa honau loto.
Il a déployé la force de son bras; Il a dissipé ceux qui s'enorgueillissaient dans les pensées de leur cœur;
52 Kuo fakahifo ʻe ia ʻae mālohi mei he ngaahi nofoʻanga, Pea kuo ne hakeakiʻi ʻakinautolu naʻe māʻulalo.
Il a renversé de leur trône les potentats, Et il a élevé les petits;
53 Kuo fakamākona ʻe ia ʻae fiekaia, ʻaki ʻae ngaahi meʻa lelei; Ka ne tekeʻi atu ʻae maʻumeʻa ke masiva.
Il a comblé de biens les affamés, Et les riches, il les a renvoyés les mains vides.
54 Kuo tokoni ʻe ia ʻa ʻene tamaioʻeiki ko ʻIsileli, ʻI heʻene manatu ki he ʻaloʻofa;
Il a pris soin d'Israël son serviteur, Se ressouvenant de sa miséricorde,
55 Kia ʻEpalahame, mo hono hako ʻo lauikuonga, ʻO hangē ko ʻene lea ki heʻetau ngaahi tamai.” (aiōn g165)
(Ainsi qu'il l'avait promis à nos pères) Envers Abraham et sa race, pour toujours. " (aiōn g165)
56 Pea naʻa na nonofo mo Mele ʻi he māhina nai ʻe tolu, pea [toki ]ʻalu ia ki hono fale.
Marie demeura avec Elisabeth environ trois mois, et s'en retourna chez elle.
57 Pea kuo hokosia ʻae ʻaho ke fāʻele ai ʻa ʻIlisapeti; pea fāʻeleʻi ʻe ia ʻae tama.
Cependant, le temps s'accomplit où Elisabeth devait enfanter, et elle mit au monde un fils.
58 Pea fanongo ʻa hono kaungāʻapi mo hono kāinga, kuo fakahā ʻe he ʻEiki ʻae ʻaloʻofa lahi kiate ia; pea nau fiefia mo ia.
Ses voisins et ses parents, ayant appris que le Seigneur avait signalé en elle sa miséricorde, se réjouissaient avec elle.
59 Pea pehē, ʻi hono ʻaho valu naʻa nau omi ke kamu ʻae tamasiʻi; pea naʻa nau ui ia ko Sakalaia, ʻo hangē ko e hingoa ʻo ʻene tamai.
Le huitième jour, ils vinrent pour circoncire l'enfant, et ils le nommaient Zacharie d'après le nom de son père.
60 Pea leaange ʻene faʻē, ʻo ne pehē, “ʻE ʻikai, kae ui ia ko Sione.”
Mais sa mère, prenant la parole: " Non, dit-elle, mais il s'appellera Jean. "
61 Pea naʻa nau pehē kiate ia, “ʻOku ʻikai hao kāinga ʻoku ui ʻi he hingoa ko ia.”
Ils lui dirent: " Il n'y a personne dans votre famille qui soit appelé de ce nom. "
62 Pea nau kamokamo ki heʻene tamai, pe ko e hā hono loto ke ui ia.
Et ils demandaient par signe à son père comment il voulait qu'on le nommât.
63 Pea ne meʻa ke ʻomi ʻae tohiʻanga, pea tohi ʻe ia, ʻo pehē, “Ko Sione hono hingoa.” Pea naʻa nau ofo ai kotoa pē.
S'étant fait apporter une tablette, il écrivit: " Jean est son nom "; et tous furent dans l'étonnement.
64 Pea matoʻo leva hono ngutu, pea mo hono ʻelelo, pea lea ia ʻo fakamālō ki he ʻOtua.
Au même instant sa bouche s'ouvrit, sa langue se délia; et il parlait, bénissant Dieu.
65 Pea naʻe tō ʻae manavahē ki he kakai kotoa pē naʻa nau nonofo ʻi he potu ko ia: pea naʻe ongoongoa ai ʻae ngaahi meʻa ni kotoa pē ʻi he fonua moʻunga kotoa pē ʻo Siutea.
La crainte s'empara de tous les habitants d'alentour, et partout dans les montagnes de la Judée, on racontait toutes ces merveilles.
66 Pea ko kinautolu kotoa pē naʻe fanongo ki ai, naʻa nau fifili ʻi honau loto, mo pehē, “ʻE fēfē nai ʻae anga ʻae tama ni!” Pea naʻe ʻiate ia ʻae nima ʻoe ʻEiki.
Tous ceux qui en entendirent parler les recueillirent dans leur cœur, et ils disaient: " Que sera donc cet enfant? Car la main du Seigneur était avec lui. "
67 Pea naʻe fakafonu ʻa ʻene tamai ko Sakalaia ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni, pea kikite ia, ʻo pehē,
Et Zacharie, son père, fut rempli de l'Esprit-Saint, et il prophétisa, en disant:
68 “Fakafetaʻi ki he ʻEiki ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli; He kuo ne ʻaʻahi mo huhuʻi ʻa hono kakai,
" Béni soit le Seigneur, le Dieu d'Israël, Parce qu'il a visité et racheté son peuple.
69 Pea kuo ne fokotuʻu ʻe ia ʻae mālohi ʻoe fakamoʻui kiate kitautolu, ʻI he fale ʻo ʻene tamaioʻeiki ko Tevita;
Et qu'il a suscité une Force pour nous sauver, Dans la maison de David, son serviteur,
70 ‌ʻO hangē ko ʻene folofola ʻi he ngutu ʻo ʻene kau palōfita māʻoniʻoni, Naʻe ai talu ʻae tupuʻanga ʻo māmani: (aiōn g165)
(Ainsi qu'il l'a promis par la bouche de ses saints, De ses prophètes, dès les temps anciens). (aiōn g165)
71 Koeʻuhi ke fakamoʻui ʻakitautolu mei hotau ngaahi fili, Mo e nima ʻokinautolu kotoa pē ʻoku fehiʻa kiate kitautolu;
Pour nous sauver de nos ennemis Et du pouvoir de tous ceux qui nous haïssent.
72 Ke fakamoʻoni ʻae ʻaloʻofa ki heʻetau mātuʻa, Mo manatu ki heʻene fuakava māʻoniʻoni;
Afin d'exercer sa miséricorde envers nos pères. Et de se souvenir de son pacte saint;
73 ‌ʻAe fuakava ʻaia naʻa ne fuakava ʻaki ki heʻetau tamai ko ʻEpalahame,
Selon le serment qu'il fit à Abraham, notre père,
74 Ke tuku ʻe ia kiate kitautolu, Ke tau hao mei he nima ʻo hotau ngaahi fili, Pea tau tauhi ia taʻemanavahē,
De nous accorder que, sans crainte, Affranchis du pouvoir de nos ennemis,
75 ‌ʻI he māʻoniʻoni mo e angatonu ʻi hono ʻao, ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo ʻetau moʻui.
Nous le servions, avec une sainteté et une justice Dignes de ses regards, tous les jours de notre vie.
76 Pea ko koe, ʻe tama, ʻe ui koe ko e palōfita ʻoe Fungani Māʻolunga: He te ke muʻomuʻa ʻi he ʻao ʻoe ʻEiki ke teuteu hono hala;
Quant à toi, petit enfant, tu seras appelé prophète du Très-Haut, Car tu marcheras devant la face du Seigneur, Pour lui préparer les voies;
77 Ke fakaʻilo ʻae fakamoʻui ki hono kakai ʻi he fakamolemole ʻo ʻenau hia,
Pour apprendre à son peuple à reconnaître le salut Dans la rémission de leurs péchés:
78 Ko e meʻa ʻi he ʻaloʻofa ongongofua ʻa hotau ʻOtua; ʻAia kuo hoko mei ai ʻae hengihengi ʻoe ʻaho mei ʻolunga kiate kitautolu,
Par l'effet de la tendre miséricorde de notre Dieu, Grâce à laquelle nous a visités, d'en haut, le Soleil levant,
79 Ke fakamaama kiate kinautolu ʻoku nofo ʻi he fakapoʻuli mo e ʻata ʻoe mate, Ke fakahinohino hotau vaʻe ki he hala ʻoe fiemālie.”
Pour éclairer ceux qui sont assis dans les ténèbres et l'ombre de la mort, Pour diriger nos pas dans la voie de la paix. "
80 Pea naʻe tupu ʻae tama, pea fakaʻaʻau ʻo mālohi ʻi he laumālie, pea naʻa ne ʻi he toafa ʻo aʻu ki he ʻaho naʻa ne fakahā ai ia ki ʻIsileli.
Or l'enfant croissait et se fortifiait en esprit, et il demeura dans le désert jusqu'au jour de sa manifestation devant Israël.

< Luke 1 >