< Tangilāulau 5 >

1 ‌ʻE Sihova, ke ke manatu ki he meʻa kuo hoko kiate kimautolu: tokanga pea ke ʻafio ki homau taukae.
Gedenke, Jehovah, wie es mit uns war, blicke und siehe unsere Schmach.
2 Kuo liliu homau tofiʻa ki he kau muli, ʻa homau ngaahi fale ki he ʻāuhē.
Unser Erbe ist Fremden zugewendet, unsere Häuser den Ausländern.
3 Ko e kau faʻē mate mo tamai mate ʻakimautolu, ko ʻemau ngaahi faʻē kuo hangē kuo mate ʻa honau ngaahi husepāniti.
Waisen sind wir und ohne Vater, unsere Mütter sind wie Witwen.
4 Kuo mau inu vai ʻi he totongi paʻanga, ko ʻemau fefie ʻoku fakatau kiate kimautolu.
Für Silber trinken wir unser Wasser. Um einen Kaufpreis kommt uns unser Holz.
5 ‌ʻOku māʻulalo ʻa homau kia ki he fakatanga: ʻoku mau ngāue pea ʻoku ʻikai ha mālōlō.
Auf unseren Nacken wird uns nachgesetzt, wir werden ermüdet, man läßt uns keine Ruhe.
6 Kuo mau fekuku nima mo e kau ʻIsipite, pea mo e kau ʻAsilia, ke mau mākona ʻi he mā.
Ägypten gaben wir die Hand, Aschur, um Brotes satt zu werden.
7 Naʻe fai angahala ʻa ʻemau ngaahi tamai, pea ʻoku ʻikai, pea kuo mau fua ʻenau ngaahi hia.
Gesündigt haben unsere Väter und sind nicht mehr, ihre Missetaten sind uns aufgebürdet.
8 Kuo pule ʻae kau tamaioʻeiki kiate kimautolu, ʻoku ʻikai ha niʻihi ʻoku fakahaofi ʻakimautolu mei honau nima.
Über uns herrschen Knechte. Niemand reißt uns los aus ihrer Hand.
9 Naʻa mau maʻu meʻakai ʻi he tuʻutāmaki ʻo ʻemau moʻui, koeʻuhi ko e heletā ʻi he toafa.
Mit unserer Seele holen wir unser Brot herein vor dem Schwert der Wüste.
10 Naʻe ʻuliʻuli ʻa homau kili ʻo hangē ko e ngotoʻumu, ko e meʻa ʻi he honge fakamanavahē.
Unsere Haut wird erhitzt wie der Ofen von des Hungers Gluten.
11 Naʻa nau tohotoho ʻae kau fefine ʻi Saione, ʻae kau tāupoʻou ʻi he ngaahi kolo ʻo Siuta.
Sie haben Weiber in Zijon geschwächt, Jungfrauen in Jehudahs Städten.
12 ‌ʻOku tautau ʻae ngaahi houʻeiki mei honau nima, naʻe ʻikai ke fakaʻapaʻapaʻi ʻae mata ʻoe kau mātuʻa.
Oberste wurden von ihrer Hand gehenkt, der Alten Angesichte wurden nicht geehrt.
13 Naʻa nau ʻave ʻae kau talavou ke momosi, pea naʻe tō hifo ʻae tamaiki ʻi he lalo ʻakau.
Jünglinge nahmen sie zur Mühle fort und Junge strauchelten unter dem Holze.
14 Kuo ʻosi ʻae kau mātuʻa mei he matapā, ʻae kau talavou mei he fasi hiva.
Die Ältesten haben vom Tore aufgehört, die Jünglinge vom Saitenspiel.
15 Kuo ʻosi ʻae fiefia ʻa homau loto; kuo liliu ʻa ʻemau meʻe ko e mamahi.
Unseres Herzens Freude feiert, in Trauer ist der Reigentanz verwandelt.
16 Kuo tō ʻae tatā fakatuʻi mei homau ʻulu. ʻOiauē ʻakimautolu! He kuo mau fai angahala.
Gefallen ist die Krone unseres Hauptes. Wehe uns nun, daß wir gesündigt haben!
17 Koeʻuhi ko e meʻa ni ʻoku vaivai homau loto; koeʻuhi ko e ngaahi meʻa ni ʻoku nenefu homau mata.
Darum siecht unser Herz. Darum sind unsere Augen finster geworden
18 Koeʻuhi ko e moʻunga ʻo Saione, ʻaia ʻoku lala pē, ʻoku ʻaʻeva ai ʻae fanga fokisi.
Ob dem Berg Zijon, der so wüste liegt, daß Füchse darüber gehen.
19 ‌ʻE Sihova, ʻoku ke ʻafioʻi ʻo taʻengata, ko ho ʻafioʻanga ʻoku mei he toʻutangata ki he toʻutangata.
Du, Jehovah, bleibst ewiglich, Dein Thron zu Geschlecht und Geschlecht.
20 Ko e hā ʻoku ke fakangaloʻi ʻakimautolu ʻo taʻengata, pea mahuʻi meiate kimautolu ʻo fuoloa?
Warum hast Du für immerdar uns vergessen, für der Tage Länge uns verlassen?
21 Fakatafokiʻi ʻakimautolu kiate koe, ʻE Sihova, pea te mau liliu moʻoni; fakafoʻou homau ngaahi ʻaho ʻo hangē ko ia ʻi muʻa.
Bringe uns zu Dir zurück, Jehovah, und wir kehren zurück. Erneuere unsere Tage, wie vor Zeiten.
22 Ka kuo ke mātuʻaki liʻaki ʻakimautolu; ʻoku ke houhau ʻaupito kiate kimautolu.
Denn solltest Du uns gänzlich verschmäht haben, so gar sehr über uns entrüstet sein?

< Tangilāulau 5 >