< Sione 8 >

1 Ka naʻe ʻalu ʻa Sisu ki he moʻunga ʻoe ʻOlive.
Mais Jésus s'en alla à la montagne des oliviers.
2 Pea toe haʻu hengihengi ia ki he falelotu lahi, pea haʻu ʻae kakai kotoa pē kiate ia; pea nofo ia, ʻo ako kiate kinautolu.
Et à la pointe du jour il vint encore au Temple, et tout le peuple vint à lui, et s'étant assis, il les enseignait.
3 Pea ko e kau tangata tohi mo e Fālesi naʻa nau ʻomi kiate ia ʻae fefine naʻe moʻua ʻi he tono tangata; ʻonau tuku ia ki he haʻohaʻonga,
Et les Scribes et les Pharisiens lui amenèrent une femme surprise en adultère; et l'ayant placée au milieu,
4 Pea nau pehē kiate ia, “Akonaki, naʻe moʻua ʻae fefine ni lolotonga ʻene tono tangata.
Ils lui dirent: Maître, cette femme a été surprise sur le fait même commettant adultère.
5 Pea ko eni, naʻe fekau ʻe Mōsese kiate kimautolu ʻi he fono, ke tolongaki ia ʻaki ʻae maka: ka ko e hā hoʻo lea?”
Or Moïse nous a commandé dans la Loi de lapider celles qui sont dans son cas; toi donc qu'en dis-tu?
6 Naʻa nau lea pehē, ko ʻenau ʻahiʻahiʻi ia, koeʻuhi ke nau talakoviʻi ai ia. Ka naʻe tulolo hifo ʻa Sisu, pea tohi ʻaki hono tuhu ki he kelekele.
Or ils disaient cela pour l'éprouver, afin qu'ils eussent de quoi l'accuser. Mais Jésus s'étant penché en bas écrivait avec son doigt sur la terre.
7 Pea ʻi heʻenau kei fehuʻi pe kiate ia, naʻe tuʻu ki ʻolunga ia, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Ko ia ia ʻiate kimoutolu ʻoku taʻeangahala, ke lī ʻe ia ʻae fuofua maka ki ai.”
Et comme ils continuaient à l'interroger, s'étant relevé, il leur dit: que celui de vous qui est sans péché, jette le premier la pierre contre elle.
8 Pea toe tulolo ia, ʻo tohi ki he kelekele.
Et s'étant encore baissé, il écrivait sur la terre.
9 Pea ko kinautolu naʻe fanongo ai, ʻi he valokia ʻakinautolu ʻe honau ʻatamai, naʻa nau taki taha ʻalu kituʻa, ʻo fuofua fai mei he ki muʻa ʻo aʻu ki he ki mui: pea toe tokotaha ʻa Sisu, kae tuʻu ʻae fefine ʻi loto.
Or quand ils eurent entendu cela, étant condamnés par leur conscience, ils sortirent un à un, en commençant depuis les plus anciens jusques aux derniers; de sorte que Jésus demeura seul avec la femme qui était là au milieu.
10 Pea kuo tuʻu hake ʻa Sisu, ʻo ʻikai mamata ki ha taha ka ko e fefine pe, pea pehē ʻe ia ki ai, “Fefine, ko e fē ʻakinautolu naʻa nau fakaʻiloʻi koe?” ʻOku ʻikai fakahalaia koe ʻe ha taha?
Alors Jésus s'étant relevé, et ne voyant personne que la femme, il lui dit: femme, où sont ceux qui t'accusaient? nul ne t'a-t-il condamnée?
11 Pea pehē ʻe ia, “ʻEiki, ʻoku ʻikai ha taha. Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Pea ʻoku ʻikai te u fakahalaia koe: ʻalu pea ʻoua ʻe toe fai angahala.”
Elle dit: nul, Seigneur. Et Jésus lui dit: je ne te condamne pas non plus, va, et ne pèche plus.
12 Pea toe lea ai ʻa Sisu kiate kinautolu, ʻo pehē, “Ko au ko e maama ʻo māmani: ko ia ʻoku muimui ʻiate au, ʻe ʻikai ʻalu ia ʻi he poʻuli, ka ʻe ʻiate ia ʻae maama ʻoe moʻui.”
Et Jésus leur parla encore, en disant: je suis la lumière du monde; celui qui me suit ne marchera point dans les ténèbres, mais il aura la lumière de la vie.
13 Ko ia naʻe pehē ai ʻae kau Fālesi kiate ia, “ʻOku ke fakamoʻoni kiate koe; ʻoku ʻikai moʻoni hoʻo fakamoʻoni.
Alors les Pharisiens lui dirent: tu rends témoignage de toi-même, ton témoignage n'est pas digne de foi.
14 Pea leaange ʻa Sisu, ʻo pehē kiate kinautolu, “ʻOku ou fakamoʻoni kiate au, ka ʻoku moʻoni ʻeku fakamoʻoni: he ʻoku ou ʻilo ʻaia ʻoku ou haʻu mei ai, mo ia ʻoku ou ʻalu ki ai; ka ʻoku ʻikai te mou ʻilo ʻaia ʻoku ou haʻu mei ai, pe ko ia ʻoku ou ʻalu ki ai.
Jésus répondit, et leur dit: quoique je rende témoignage de moi-même, mon témoignage est digne de foi; car je sais d'où je suis venu, et où je vais; mais vous ne savez d'où je viens, ni où je vais.
15 ‌ʻOku mou fakamaau fakakakano pē; ʻoku ʻikai te u fakamaau ha tokotaha.
Vous jugez selon la chair, [mais] moi, je ne juge personne.
16 Pea kapau te u fakamaau, ʻoku moʻoni ʻeku fakamaau he ʻoku ʻikai teu tokotaha pe, ka ko au mo e Tamai naʻa ne fekau au.
Que si même je juge, mon jugement est digne de foi; car je ne suis point seul, mais [il y a et] moi et le Père qui m'a envoyé.
17 Pea kuo tohi foki ʻi hoʻomou fono, ko e fakamoʻoni ʻae tangata ʻe toko ua ʻoku moʻoni.
Il est même écrit dans votre Loi, que le témoignage de deux hommes est digne de foi.
18 Ko e tokotaha au ʻoku ou fakamoʻoni au, pea ko e Tamai naʻa ne fekau au ʻoku ne fakamoʻoni kiate au.”
Je rends témoignage de moi-même, et le Père qui m'a envoyé rend aussi témoignage de moi.
19 Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Ko e fē hoʻo Tamai? Pea talaange ʻe Sisu, ʻOku ʻikai te mou ʻilo au, pe ko ʻeku Tamai: ka ne mou ʻilo au, pehē, kuo mou ʻilo mo ʻeku Tamai foki.
Alors ils lui dirent: où est ton Père? Jésus répondit: vous ne connaissez ni moi, ni mon Père. Si vous me connaissiez, vous connaîtriez aussi mon Père.
20 Naʻe lea ʻaki ʻe Sisu ʻae ngaahi lea ni ʻi he tukunga koloa, ʻi heʻene akonaki ʻi he falelotu lahi: pea naʻe ʻikai puke ia ʻe ha taha; he naʻe teʻeki hokosia hono ʻaho.
Jésus dit ces paroles dans la Trésorerie enseignant au Temple; mais personne ne le saisit, parce que son heure n'était pas encore venue.
21 Pea toe tala ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻOku ou ʻalu, pea te mou kumi kiate au, ka te mou mate ʻi hoʻomou angahala: ko e potu ʻoku ou ʻalu ki ai, ʻe ʻikai te mou hokosia.”
Et Jésus leur dit encore: je m'en vais, et vous me chercherez, mais vous mourrez en votre péché; là où je vais vous n'y pouvez venir.
22 Pea pehē ai ʻae kakai Siu, “ʻE tāmateʻi ʻe ia ia? He ʻoku ne pehē, ‘Ko e potu ʻoku ou ʻalu ki ai, ʻe ʻikai te mou hokosia.’”
Les Juifs donc disaient: se tuera-t-il lui-même, qu'il dise: là où je vais, vous n'y pouvez venir?
23 Pea tala ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku mei lalo ʻakimoutolu; ʻoku mei ʻolunga au: ʻoku ʻo māmani ʻakimoutolu; ʻoku ʻikai ʻo māmani au.
Alors il leur dit: vous êtes d'en bas, [mais] moi, je suis d'en haut; vous êtes de ce monde, [mais] moi, je ne suis point de ce monde.
24 Ko ia naʻaku lea ai kiate kimoutolu, te mou mate ʻi hoʻomou angahala: he kapau ʻoku ʻikai te mou tui ‘ko au ia,’ te mou mate pe ʻi hoʻomou angahala.”
C'est pourquoi je vous ai dit, que vous mourrez en vos péchés; car si vous ne croyez que je suis [l'envoyé de Dieu], vous mourrez en vos péchés.
25 Pea naʻa nau lea ai kiate ia, “Ko hai koe?” Pea pehēange ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻAia pe naʻaku tala ʻi muʻa kiate kimoutolu.”
Alors ils lui dirent: toi, qui es-tu? Et Jésus leur dit: ce que je vous dis dès le commencement.
26 ‌ʻOku lahi ʻae meʻa ke u tala mo valokiʻi ʻiate kimoutolu: ka ko ia naʻa ne fekau au ʻoku moʻoni ia; pea ʻoku ou fakahā ki māmani ʻae ngaahi meʻa ko ia kuo u fanongo ʻiate ia.
J'ai beaucoup de choses à dire de vous et à condamner en vous, mais celui qui m'a envoyé, est véritable, et les choses que j'ai ouïes de lui, je les dis au monde.
27 Naʻe ʻikai te nau ʻilo ko ʻene lea kiate kinautolu ki he Tamai.
Ils ne connurent point qu'il leur parlait du Père.
28 Pea pehē ai ʻe Sisu kiate kinautolu, “Hili hoʻomou hiki ki ʻolunga ʻae Foha ʻoe tangata, pea te mou toki ʻilo ‘ko au ia,’ pea mo ʻeku taʻefai-ha-meʻa ʻiate au pe; kae hangē hono akoʻi au ʻe heʻeku Tamai, [ʻoku pehē ]ʻeku lea ki he ngaahi meʻa ni.
Jésus donc leur dit: quand vous aurez élevé le Fils de l'homme, vous connaîtrez alors que je suis [l'envoyé de Dieu], et que je ne fais rien de moi-même, mais que je dis ces choses ainsi que mon Père m'a enseigné.
29 Pea ko ia naʻa ne fekau au ʻoku ʻiate au: ʻoku ʻikai siʻaki au ke tokotaha pe ʻe he Tamai; he ʻoku ou fai maʻuaipē ʻae ngaahi meʻa ʻoku lelei ai ia.”
Car celui qui m'a envoyé est avec moi, le Père ne m'a point laissé seul, parce que je fais toujours les choses qui lui plaisent.
30 Pea ʻi heʻene leaʻaki ʻae ngaahi lea ni, naʻe tui ʻae tokolahi kiate ia.
Comme il disait ces choses plusieurs crurent en lui.
31 Pea pehē ai ʻe Sisu ki he kau Siu naʻe tui kiate ia, “Kapau te mou nofomaʻu ʻi heʻeku lea, pea ko ʻeku kau ākonga moʻoni ʻakimoutolu;
Et Jésus disait aux Juifs qui avaient cru en lui: si vous persistez en ma parole, vous serez vraiment mes disciples.
32 Pea te mou ʻilo ʻae moʻoni, pea ʻe fakatauʻatāinaʻi ʻakimoutolu ʻe he moʻoni.”
Et vous connaîtrez la vérité, et la vérité vous rendra libres.
33 Pea pehē ʻe he niʻihi kiate ia, “Ko e hako ʻo ʻEpalahame ʻakimautolu, pea naʻe ʻikai te mau pōpula ki ha taha: pea ʻoku fēfeeʻi ʻa hoʻo lau, ‘ʻE fakatauʻatāinaʻi ʻakimoutolu?’”
Ils lui répondirent: nous sommes la postérité d'Abraham, et jamais nous ne servîmes personne; comment [donc] dis-tu: vous serez rendus libres?
34 Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Ko ia ʻoku fai angahala, ko e pōpula ia ki he angahala.
Jésus leur répondit: en vérité, en vérité je vous dis: quiconque fait le péché, est esclave du péché.
35 Pea ʻoku ʻikai nofomaʻuaipē ʻi he fale ʻae pōpula: [ka ]ʻoku nofomaʻuaipē ʻae ʻAlo. (aiōn g165)
Or l'esclave ne demeure point toujours dans la maison; le fils y demeure toujours. (aiōn g165)
36 Ko ia kapau ʻe fakatauʻatāinaʻi ʻakimoutolu ʻe he ʻAlo, te mou tauʻatāina moʻoni.
Si donc le Fils vous affranchit, vous serez véritablement libres.
37 ‌ʻOku ou ʻilo ko e hako ʻo ʻEpalahame ʻakimoutolu; ka ʻoku mou kumi ke tāmateʻi au, koeʻuhi ʻoku ʻikai ʻi homou loto ʻa ʻeku akonaki.
Je sais que vous êtes la postérité d'Abraham, mais pourtant vous tâchez à me faire mourir, parce que ma parole n'est pas reçue dans vos cœurs.
38 ‌ʻOku ou lea ʻaki ʻaia kuo u ʻiloʻi ʻi heʻeku Tamai: pea ʻoku mou fai ʻaia kuo mou ʻiloʻi ʻi hoʻomou tamai.”
Je vous dis ce que j'ai vu chez mon Père; et vous aussi vous faites les choses que vous avez vues chez votre père.
39 Naʻa nau leaange, ʻo pehē kiate ia, “Ko ʻemau tamai ʻa ʻEpalahame.” Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ka ne ko e fānau ʻa ʻEpalahame ʻakimoutolu, pehē, te mou fai ʻae ngaahi ngāue ʻa ʻEpalahame.
Ils répondirent, et lui dirent: notre père c'est Abraham. Jésus leur dit: si vous étiez enfants d'Abraham, vous feriez les œuvres d'Abraham.
40 Ka ko eni ʻoku mou kumi ke tāmateʻi au, ko e tangata kuo tala ʻae moʻoni kiate kimoutolu, ʻaia kuo u fanongo ʻi he ʻOtua: naʻe ʻikai fai pehē ʻe ʻEpalahame.
Mais maintenant vous tâchez à me faire mourir, moi qui suis un homme qui vous ai dit la vérité, laquelle j'ai ouïe de Dieu; Abraham n'a point fait cela.
41 ‌ʻOku mou fai ʻae ngāue ʻa hoʻomou tamai.” Pea naʻa nau pehē ai kiate ia, “ʻOku ʻikai te mau tupu ʻi he feʻauaki; ʻoku taha pe ʻemau Tamai, ko e ʻOtua.”
Vous faites les actions de votre père. Et ils lui dirent: nous ne sommes pas nés d'un mauvais commerce; nous avons un père qui est Dieu.
42 Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ka ne ko hoʻomou Tamai ʻae ʻOtua, te mou ʻofa kiate au: he naʻaku tupu ai ʻo haʻu mei he ʻOtua; pea naʻe ʻikai te u haʻu ʻiate au pe, ka naʻa ne fekau au.
Mais Jésus leur dit: si Dieu était votre Père, certes vous m'aimeriez: puisque je suis issu de Dieu, et que je viens [de lui]; car je ne suis point venu de moi-même, mais c'est lui qui m'a envoyé.
43 Ko e hā ʻoku ʻikai ai te mou ʻilo ʻeku lea? Ka koeʻuhi ʻoku ʻikai te mou fie fai ki heʻeku akonaki.
Pourquoi n'entendez-vous point mon langage? c'est parce que vous ne pouvez pas écouter ma parole.
44 ‌ʻOku mou ʻi [hoʻomou ]tamai ko e tēvolo, pea ko e holi ʻa hoʻomou tamai te mou fai. Ko e fakapō ia talu mei he kamataʻanga, pea naʻe ʻikai nofomaʻu ʻi he moʻoni koeʻuhi ʻoku ʻikai ha moʻoni ʻiate ia. ʻOka lea ʻaki ʻe ia ʻae loi, ʻoku ne lea ʻaki ʻene meʻa ʻaʻana: he ko e loi ia, mo e tamai ʻo ia.
Le père dont vous êtes issus c'est le démon, et vous voulez faire les désirs de votre père. Il a été meurtrier dès le commencement, et il n'a point persévéré dans la vérité, car la vérité n'est point en lui. Toutes les fois qu'il profère le mensonge, il parle de son propre fonds; car il est menteur, et le père du mensonge.
45 Pea ko e meʻa ʻi heʻeku tala ʻae moʻoni [kiate kimoutolu], ʻoku ʻikai ai te mou tui kiate au.
Mais pour moi, parce que je dis la vérité, vous ne me croyez point.
46 Ko hai ʻiate kimoutolu ʻoku ne fakaʻilo haʻaku angahala? Pea kapau ʻoku ou lea ʻaki ʻae moʻoni ko e hā ʻoku ʻikai ai te mou tui kiate au?
Qui est celui d'entre vous qui me reprendra de péché? Et si je dis la vérité, pourquoi ne me croyez-vous point?
47 Ko ia ʻoku ʻi he ʻOtua, ʻoku fanongo ia ki he ngaahi folofola ʻae ʻOtua: pea pehē, ʻoku ʻikai te mou fanongo, koeʻuhi ʻoku ʻikai ʻi he ʻOtua ʻakimoutolu.”
Celui qui est de Dieu, entend les paroles de Dieu; mais vous ne les entendez point, parce que vous n'êtes point de Dieu.
48 Pea leaange ʻae kakai Siu, [ʻonau ]pehē kiate ia, “ʻIkai ʻoku moʻoni ʻemau pehē, Ko e Samēlia koe, pea ʻoku ʻiate koe ha tēvolo?”
Alors les Juifs répondirent, et lui dirent: ne disons-nous pas bien que tu es un Samaritain, et que tu as un démon.
49 Pea talaange ʻe Sisu, “ʻOku ʻikai ha tēvolo ʻiate au; ka ʻoku ou fakaʻapaʻapa ki heʻeku Tamai, pea ʻoku mou fakalieliaʻi au.
Jésus répondit: je n'ai point un démon, mais j'honore mon Père, et vous me déshonorez.
50 Pea ʻoku ʻikai teu kumi ʻae ongoongolelei ʻo ʻoku: ʻoku ai ha tokotaha ʻoku ne kumiʻi mo fakamaauʻi.
Or je ne cherche point ma gloire; il y en a un qui la cherche, et qui en juge.
51 Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, Kapau ʻe fai ʻe ha tangata ki heʻeku lea, ʻe ʻikai ʻaupito mamata ia ki he mate.” (aiōn g165)
En vérité, en vérité je vous dis, que si quelqu'un garde ma parole, il ne mourra point. (aiōn g165)
52 Pea lea ai ʻae kakai Siu kiate ia, “Ta ʻoku mau ʻilo ʻeni ʻoku ʻiate koe ha tēvolo. Kuo mate ʻa ʻEpalahame, mo e kau palōfita; ka ʻoku ke pehē, Kapau ʻe fai ʻe ha tangata ki heʻeku lea, ʻe ʻikai ʻaupito te ne kamata ʻae mate. (aiōn g165)
Les Juifs donc lui dirent: maintenant nous connaissons que tu as un démon; Abraham est mort, et les Prophètes aussi, et tu dis: si quelqu'un garde ma parole, il ne mourra point. (aiōn g165)
53 ‌ʻOku ke lahi koe ki heʻemau tamai ko ʻEpalahame, ʻaia kuo mate? Pea, mate mo e kau palōfita: ʻoku ke pehē ko hai koe?”
Es-tu plus grand que notre père Abraham qui est mort? les Prophètes aussi sont morts, qui te fais-tu toi-même?
54 Pea talaange ʻe Sisu, “Kapau te u fakaongolelei au, ko e meʻa noa pē ʻeku fakaongo: ko ʻeku Tamai ko ia ia ʻoku ne fakaongoleleiʻi au; ʻaia ʻoku mou pehē ai, ko homou ʻOtua ia:
Jésus répondit: si je me glorifie moi-même, ma gloire n'est rien; mon Père est celui qui me glorifie, celui duquel vous dites qu'il est votre Dieu.
55 Ka kuo ʻikai te mou ʻilo ia, ka ʻoku ou ʻilo ia: pea kapau te u pehē, ʻOku ʻikai te u ʻiloa ia, te u loi au ʻo hangē ko kimoutolu: ka ʻoku ou ʻilo ia, pe au tuitala ki heʻene folofola.
Toutefois vous ne l'avez point connu, mais moi je le connais; et si je dis que je ne le connais point, je serai menteur, semblable à vous; mais je le connais, et je garde sa parole.
56 Naʻe mātuʻaki fiefia ʻa hoʻomou tamai ko ʻEpalahame ke mamata ki hoku ʻaho: pea naʻe mamata ia, pea fiefia.
Abraham votre père a tressailli de joie de voir cette mienne journée; et il l'a vue, et s'en est réjoui.
57 Pea lea ʻae kakai Siu kiate ia, “ʻOku teʻeki ai nimangofulu taʻu ho motuʻa, pea kuo ke mamata kia ʻEpalahame?”
Sur cela les Juifs lui dirent: tu n'as pas encore cinquante ans, et tu as vu Abraham!
58 Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, Ki muʻa ʻia ʻEpalahame, ‘ʻOku ou ʻi ai au.’”
[Et] Jésus leur dit: en vérité, en vérité je vous dis, avant qu'Abraham fût, je suis.
59 Pea naʻa nau toʻo hake ʻae ngaahi maka, ke nau lisingi ʻaki ia; ka naʻe fufū ʻe Sisu ia, pea ʻalu ia ʻi honau lotolotonga mei he falelotu lahi, pea hao ai.
Alors ils levèrent des pierres pour les jeter contre lui, mais Jésus se cacha, et sortit du Temple, ayant passé au travers d'eux; et ainsi il s'en alla.

< Sione 8 >