< Sione 19 >

1 Ko ia naʻe toki tuku ʻe Pailato ʻa Sisu, ke kauʻimaea.
Da nahm Pilatus Jesus und ließ ihn geißeln.
2 Pea naʻe fī ʻe he kau tau ʻae tatā ʻakau talatala, ke ʻai ki hono fofonga, ʻonau ʻai kiate ia ʻae pulupulu kulokula.
Und die Kriegsknechte flochten eine Krone von Dornen und setzten sie ihm auf das Haupt und legten ihm ein Purpurkleid um, traten vor ihn hin und sprachen:
3 ‌ʻO nau lau, “Siʻotoʻofa tuʻi ʻoe kakai Siu!” Pea nau haha ia ʻaki honau nima.
Sei gegrüßt, du König der Juden! und gaben ihm Backenstreiche.
4 Ko ia naʻe toe ʻalu atu ai ʻa Pailato, ʻo ne tala kiate kinautolu, “Vakai, ʻoku ou ʻomi ia kiate kimoutolu, koeʻuhi ke mou ʻilo ʻoku ʻikai te u ʻilo haʻane kovi.”
Da ging Pilatus wieder hinaus und sprach zu ihnen: Seht, ich führe ihn zu euch heraus, damit ihr erkennet, daß ich keine Schuld an ihm finde!
5 Pea ʻalu atu ʻa Sisu, kuo ʻai ʻae tatā ʻakau talatala, mo e pulupulu kulokula. Pea tala [ʻe Pailato ]kiate kinautolu, “Vakai ki he tangata!”
Also kam Jesus heraus und trug die Dornenkrone und das Purpurkleid. Und er spricht zu ihnen: Sehet, welch ein Mensch!
6 Ko ia ʻi he mamata ʻae kau taulaʻeiki lahi mo e kau matāpule kiate ia, naʻa nau kalanga, ʻo pehē, “Tutuki ki he ʻakau, tutuki ki he ʻakau.” Pea talaange ʻe Pailato, kiate kinautolu, Mou ʻave ia, ʻo tutuki ki he ʻakau: he ʻoku ʻikai te u ʻilo haʻane kovi.
Als ihn nun die Hohenpriester und die Diener sahen, schrieen sie und sprachen: Kreuzige, kreuzige ihn! Pilatus spricht zu ihnen: Nehmt ihr ihn hin und kreuziget ihn! Denn ich finde keine Schuld an ihm.
7 Pea talaange ʻe he kakai Siu kiate ia, “ʻOku ai ʻemau fono, pea ʻi heʻemau fono ʻoku totonu ʻene mate, koeʻuhi naʻa ne ui ia ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua.”
Die Juden antworteten ihm: Wir haben ein Gesetz, und nach unserm Gesetz muß er sterben, weil er sich selbst zu Gottes Sohn gemacht hat.
8 Pea kuo fanongo ʻa Pailato ki he lea ko ia, pea ʻāsili ai ʻene manavahē;
Als Pilatus dieses Wort hörte, fürchtete er sich noch mehr
9 Pea toe ʻalu ia ki he fale fakamaau, ʻo ne fehuʻi kia Sisu, “ʻOku ke haʻu mei fē?” Ka naʻe ʻikai siʻi lea ʻa Sisu kiate ia.
und ging wieder in das Amthaus hinein und sprach zu Jesus: Woher bist du? Aber Jesus gab ihm keine Antwort.
10 Pea pehē ai ʻe Pailato kiate ia, “ʻIkai te ke lea kiate au? ʻIkai te ke ʻilo ʻoku ʻiate au ʻae mafai ke tutuki koe ki he ʻakau, pea ʻiate au mo e mafai ke tukuange koe?”
Da spricht Pilatus zu ihm: Mit mir redest du nicht? Weißt du nicht, daß ich Macht habe, dich freizulassen, und Macht habe, dich zu kreuzigen?
11 Pea talaange ʻe Sisu, “ʻE ʻikai te ke mafai ha meʻa kiate au, ʻo ka ne ʻikai foaki ia kiate koe mei ʻolunga: ko ia foki kuo tukuange au kiate koe, ʻoku lahi hake ʻene angahala.”
Jesus antwortete: Du hättest gar keine Macht über mich, wenn sie dir nicht von oben herab gegeben wäre; darum hat der, welcher mich dir überantwortet hat, größere Schuld!
12 Pea talu mei ai mo e fie tukuange ia ʻe Pailato: ka naʻe kalanga ʻae kakai Siu, ʻo pehē, “Kapau te ke tukuange ʻae tangata ni, ʻoku ʻikai ko ha kāinga koe ʻo Sisa: ko ia ʻoku ne pehē, ko e tuʻi ia, ʻoku lea kovi ia kia Sisa.”
Von da an suchte Pilatus ihn freizugeben. Aber die Juden schrieen und sprachen: Lässest du diesen frei, so bist du nicht des Kaisers Freund; denn wer sich selbst zum König macht, der ist wider den Kaiser!
13 Pea ʻi he fanongo ʻa Pailato ki he lea ko ia, naʻa ne ʻomi ʻa Sisu kituʻa, ʻo nofo hifo ʻi he nofoʻa fakamaau, ʻi he potu ʻoku ui “ko e Falikimaka,”’ ka ʻi he lea fakaHepelū, ko “Kapata.”
Als nun Pilatus diese Worte hörte, führte er Jesus hinaus und setzte sich auf den Richterstuhl, an der Stätte, die Steinpflaster genannt wird, auf hebräisch aber Gabbatha.
14 Pea ko e teuteu ki he [kātoanga ʻoe ]Lakaatu, pea ko hono ono nai ʻoe feituʻulaʻā: pea pehē ʻe ia ki he kakai Siu, “Vakai ko homou Tuʻi!”
Es war aber Rüsttag für das Passah, um die sechste Stunde. Und er sprach zu den Juden: Seht, das ist euer König.
15 Ka naʻa nau kalanga, “ʻAve [ia], ʻave [ia], tutuki ia ki he ʻakau.” Pea pehē ʻe Pailato kiate kinautolu, “Te u tutuki homou Tuʻi ki he ʻakau? Pea talaange ʻe he kau taulaʻeiki lahi, ʻOku ʻikai hamau tuʻi ka ko Sisa pē.”
Sie aber schrieen: Fort, fort mit ihm! Kreuzige ihn! Pilatus spricht zu ihnen: Euren König soll ich kreuzigen? Die Hohenpriester antworteten: Wir haben keinen König, als den Kaiser!
16 Ko ia naʻa ne toki tukuange ai ia kiate kinautolu ke tutuki ki he ʻakau. Pea naʻa nau maʻu ʻa Sisu ʻo taki atu.
Da überantwortete er ihnen Jesus, daß er gekreuzigt würde. Sie nahmen aber Jesus und führten ihn hin.
17 Pea fua ʻe ia hono ʻakau, ʻo ʻalu atu ki he potu ʻoku ui “[ko e potu ]ʻoe ʻulupoko,” ʻaia ʻoku ui ʻi he lea fakaHepelū ko “Kolokota:”
Und er trug sein Kreuz selbst und ging hinaus zur sogenannten Schädelstätte, welche auf hebräisch Golgatha heißt.
18 ‌ʻO nau tutuki ai ia ki he ʻakau, mo e toko ua kehe mo ia, ʻi hono potu fakatouʻosi pe, kae ʻi [hona ]vahaʻa ʻa Sisu.
Dort kreuzigten sie ihn und mit ihm zwei andere zu beiden Seiten, Jesus aber in der Mitte.
19 Pea naʻe tohi ʻe Pailato ha tohi fakaʻilonga, ʻo ʻai ia ki ke ʻakau. Pea ko e tohi naʻe [pehē], KO SISU ʻO NĀSALETI, KO E TUʻI ʻOE KAKAI SIU.
Pilatus aber schrieb eine Überschrift und heftete sie an das Kreuz; und es war geschrieben: Jesus, der Nazarener, der König der Juden.
20 Pea naʻe lau ʻae tohi ni ʻe he tokolahi ʻoe kakai Siu: he ko e potu kuo tutuki ai ʻa Sisu naʻe ofi ki he kolo; pea naʻe tohi ia ʻi he lea fakaHepelū, mo e lea fakaKiliki, mo e lea fakaLoma.
Diese Überschrift lasen viele Juden; denn der Ort, wo Jesus gekreuzigt wurde, war nahe bei der Stadt, und es war in hebräischer, lateinischer und griechischer Sprache geschrieben.
21 Pea lea ai ʻae kau taulaʻeiki lahi ʻoe kakai Siu kia Pailato, “ʻOua ʻe tohi, ‘Ko e tuʻi ʻoe kakai Siu:’ kae [tohi ]‘Naʻe lau ʻe ia, Ko e Tuʻi au ʻoe kakai Siu.’”
Da sprachen die Hohenpriester der Juden zu Pilatus: Schreibe nicht: Der König der Juden, sondern daß jener gesagt habe: Ich bin König der Juden.
22 Pea talaange ʻe Pailato, “Ko ia kuo u tohi, kuo u tohi.”
Pilatus antwortete: Was ich geschrieben habe, das habe ich geschrieben!
23 Pea kuo tutuki ki he ʻakau ʻa Sisu ʻe he kau tau, pea nau toʻo hono ngaahi kofu ʻo vahe fā, ʻo taki taha ʻae tangata [hono vahe]; mo e kofutuʻa foki: pea naʻe ʻikai hano hokoʻanga ʻi he kofutuʻa, ʻi hono lalanga, mei ʻolunga ʻo fai ki lalo.
Als nun die Kriegsknechte Jesus gekreuzigt hatten, nahmen sie seine Kleider und machten vier Teile, für jeden Kriegsknecht einen Teil; dazu den Leibrock. Der Leibrock aber war ohne Naht, von oben bis unten in einem Stück gewoben.
24 Ko ia naʻa nau pehē ai ʻiate kinautolu, “ʻOua naʻa tau hae ia, ka tau talotalo ki ai ke ʻa hai ia:” ʻo fakamoʻoni ai ʻae tohi ʻoku pehē, “Naʻa nau tufa hoku ngaahi kofu ʻiate kinautolu, pea nau talotalo ki hoku kofutuʻa. Naʻe pehē ʻae ngāue ʻae kau tau.”
Da sprachen sie zueinander: Laßt uns den nicht zertrennen, sondern darum losen, wem er gehören soll; auf daß die Schrift erfüllt würde, die da spricht: Sie haben meine Kleider unter sich geteilt und über mein Gewand das Los geworfen. Solches taten die Kriegsknechte.
25 Pea naʻe tutuʻu, ʻo ofi ki he ʻakau ʻo Sisu, ʻa ʻene faʻē, mo e tokoua ʻo ʻene faʻē, ko Mele ko e [uaifi ]ʻo Kaliopasi, mo Mele Makitaline.
Es standen aber bei dem Kreuze Jesu seine Mutter und die Schwester seiner Mutter, Maria, des Klopas Frau, und Maria Magdalena.
26 Ko ia ʻi he mamata ʻa Sisu ki heʻene faʻē, mo e ākonga ko ia naʻa ne ʻofa ai, ʻoku tuʻu ʻo ofi, naʻa ne pehē ki heʻene faʻē, “Fefine, vakai ko hoʻo tama!”
Als nun Jesus die Mutter sah und den Jünger dabei stehen, den er lieb hatte, spricht er zu seiner Mutter: Weib, siehe, dein Sohn!
27 Pea lea ai ia ki he ākonga, “Vakai ko hoʻo faʻē!” Pea talu mei he feituʻulaʻā ko ia naʻe ʻave ia ʻe he ākonga ko ia ki hono ʻapi.
Darauf spricht er zu dem Jünger: Siehe, deine Mutter! Und von der Stunde an nahm sie der Jünger zu sich.
28 Pea hili ia, pea ʻilo ʻe Sisu kuo fai ʻo ʻosi ʻae ngaahi meʻa kotoa pē, pea koeʻuhi ke fakamoʻoniʻi ʻae tohi, naʻe pehē ʻe ia, “ʻOku ou fieinu.”
Nach diesem, da Jesus wußte, daß schon alles vollbracht war, damit die Schrift erfüllt würde, spricht er: Mich dürstet!
29 Pea naʻe tuʻu ʻi ai ʻae ipu fonu ʻi he vai mahi: pea naʻa nau unu ʻae oma ʻi he vai mahi, ʻo ʻai ia ki ke kauʻi ʻisope, pea ʻohake ia ki hono fofonga.
Es stand da ein Gefäß voll Essig; sie aber füllten einen Schwamm mit Essig, legten ihn um einen Ysop und hielten es ihm an den Mund.
30 Pea kuo maʻu ʻe Sisu ʻae vai mahi, pea pehē ʻe ia, “Ko hono ngata ia:” pea punou hono fofonga, ʻo tuku hake hono laumālie.
Als nun Jesus den Essig genommen hatte, sprach er: Es ist vollbracht! Und er neigte das Haupt und übergab den Geist.
31 Pea ko e ʻaho teuteu ia, pea telia naʻa ʻi he ʻakau ʻae ngaahi sino ʻi he ʻaho Sāpate, (he ko e ʻaho Sāpate ko ia ko e [ʻaho ]lahi, ) ko ia naʻe kole ai ʻae kakai Siu kia Pailato, ke fesiʻi honau vaʻe, pea ke ʻave ʻakinautolu.
Die Juden nun, damit die Leichname nicht während des Sabbats am Kreuze blieben (es war nämlich Rüsttag, und jener Sabbattag war groß), baten Pilatus, daß ihnen die Beine zerschlagen und sie herabgenommen würden.
32 Pea naʻe haʻu ʻae kau tau, ʻo fesiʻi ʻae vaʻe ʻoe ʻuluaki, mo e tokotaha naʻe tutuki ki he ʻakau mo ia.
Da kamen die Kriegsknechte und brachen dem ersten die Beine, ebenso dem andern, der mit ihm gekreuzigt worden war.
33 Ka ʻi heʻenau hoko kia Sisu, ʻo vakai kuo mate ia, naʻe ʻikai te nau fesiʻi hono vaʻe.
Als sie aber zu Jesus kamen und sahen, daß er schon gestorben war, zerschlugen sie ihm die Beine nicht,
34 Ka ko e tokotaha ʻoe kau tau, naʻa ne hokaʻi hono vakavaka ʻaki ʻae tao, pea naʻe tafe leva mei ai ʻae toto mo e vai.
sondern einer der Kriegsknechte durchbohrte seine Seite mit einem Speer, und alsbald floß Blut und Wasser heraus.
35 Pea ko ia naʻa ne mamata, ʻoku ne fakamoʻoni [ki ai], pea ʻoku moʻoni ʻene fakamoʻoni: pea ʻoku ne ʻilo ʻoku ne lea moʻoni, koeʻuhi ke mou tui.
Und der das gesehen hat, der hat es bezeugt, und sein Zeugnis ist wahr, und er weiß, daß er die Wahrheit sagt, auf daß auch ihr glaubet.
36 He naʻe fai ʻae ngaahi meʻa ni, ke fakamoʻoni ai ʻae tohi, “ʻE ʻikai fesiʻi ha hui [ʻe taha ]ʻoʻona.”
Denn solches ist geschehen, damit die Schrift erfüllt würde: «Es soll ihm kein Bein zerbrochen werden!»
37 Pea ʻoku pehē mo e tohi ʻe taha, “Te nau sio kiate ia kuo nau hokaʻi.”
Und abermals spricht eine andere Schrift: «Sie werden den ansehen, welchen sie durchstochen haben.»
38 Pea hili ia, ko Siosefa ʻo ʻAlematea, ko e ākonga ia ʻa Sisu, kae fakalilolilo pe, ko [ʻene ]manavahē ki he kakai Siu, naʻe kole ia kia Pailato ke ne ʻave ʻae sino ʻo Sisu: pea loto ki ai ʻa Pailato. Ko ia naʻe haʻu ai ia, ʻo ne ʻave ʻae sino ʻo Sisu.
Darnach bat Joseph von Arimathia (der ein Jünger Jesu war, doch heimlich, aus Furcht vor den Juden), den Pilatus, daß er den Leib Jesu abnehmen dürfe. Und Pilatus erlaubte es. Da kam er und nahm den Leib Jesu herab.
39 Pea naʻe haʻu mo ia ʻa Nikotimasi, ʻaia naʻe fuofua haʻu kia Sisu ʻi he poʻuli, ʻo ne ʻomi ʻae mula mo e ʻalosi naʻe fehuʻi ʻaki, ko e lau teau nai [hono mamafa].
Es kam aber auch Nikodemus, der vormals bei Nacht zu Jesus gekommen war, und brachte eine Mischung von Myrrhe und Aloe, etwa hundert Pfund.
40 Pea nau toʻo ʻae sino ʻo Sisu, ʻo fakakoloa ʻaki ia ʻae tupenu, mo e ngaahi meʻa fakakakala, ʻo fakatatau ki he anga ʻae kakai Siu ʻi he fai meʻa fakaʻeiki.
Also nahmen sie den Leib Jesu und banden ihn samt den Spezereien in leinene Tücher, wie die Juden zu begraben pflegen.
41 Pea naʻe ʻi he potu naʻe tutuki ai ia ki he ʻakau ha ngoue; pea ʻi he ngoue ʻae fonualoto foʻou, naʻe teʻeki tuku ki ai ha taha.
Es war aber an dem Ort, wo Jesus gekreuzigt worden war, ein Garten und in dem Garten eine neue Gruft, in welche noch niemand gelegt worden war.
42 Pea naʻa nau tuku ki ai ʻa Sisu, koeʻuhi ko e ʻaho teuteu ʻoe kakai Siu: he naʻe ofi ʻae fonualoto.
Dahin nun legten sie Jesus, wegen des Rüsttages der Juden, weil die Gruft nahe war.

< Sione 19 >