< Sione 19 >

1 Ko ia naʻe toki tuku ʻe Pailato ʻa Sisu, ke kauʻimaea.
Pilate prit alors Jésus et le fit fouetter.
2 Pea naʻe fī ʻe he kau tau ʻae tatā ʻakau talatala, ke ʻai ki hono fofonga, ʻonau ʻai kiate ia ʻae pulupulu kulokula.
Les soldats tordirent des épines pour en faire une couronne qu'ils mirent sur sa tête, et ils le revêtirent d'un vêtement de pourpre.
3 ‌ʻO nau lau, “Siʻotoʻofa tuʻi ʻoe kakai Siu!” Pea nau haha ia ʻaki honau nima.
Ils ne cessaient de dire: « Salut, roi des Juifs! » et de le gifler.
4 Ko ia naʻe toe ʻalu atu ai ʻa Pailato, ʻo ne tala kiate kinautolu, “Vakai, ʻoku ou ʻomi ia kiate kimoutolu, koeʻuhi ke mou ʻilo ʻoku ʻikai te u ʻilo haʻane kovi.”
Alors Pilate sortit de nouveau, et leur dit: « Voici que je vous l'amène, afin que vous sachiez que je ne trouve aucun motif d'accusation contre lui. »
5 Pea ʻalu atu ʻa Sisu, kuo ʻai ʻae tatā ʻakau talatala, mo e pulupulu kulokula. Pea tala [ʻe Pailato ]kiate kinautolu, “Vakai ki he tangata!”
Jésus sortit donc, portant la couronne d'épines et le vêtement de pourpre. Pilate leur dit: « Voici l'homme! »
6 Ko ia ʻi he mamata ʻae kau taulaʻeiki lahi mo e kau matāpule kiate ia, naʻa nau kalanga, ʻo pehē, “Tutuki ki he ʻakau, tutuki ki he ʻakau.” Pea talaange ʻe Pailato, kiate kinautolu, Mou ʻave ia, ʻo tutuki ki he ʻakau: he ʻoku ʻikai te u ʻilo haʻane kovi.
Les principaux sacrificateurs et les huissiers, l'ayant vu, poussèrent des cris et dirent: « Crucifie! Crucifie! » Pilate leur dit: « Prenez-le vous-mêmes et crucifiez-le, car je ne trouve aucun motif d'accusation contre lui. »
7 Pea talaange ʻe he kakai Siu kiate ia, “ʻOku ai ʻemau fono, pea ʻi heʻemau fono ʻoku totonu ʻene mate, koeʻuhi naʻa ne ui ia ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua.”
Les Juifs lui répondirent: « Nous avons une loi, et c'est par notre loi qu'il doit mourir, parce qu'il s'est fait Fils de Dieu. »
8 Pea kuo fanongo ʻa Pailato ki he lea ko ia, pea ʻāsili ai ʻene manavahē;
Lorsque Pilate entendit cette parole, il eut encore plus peur.
9 Pea toe ʻalu ia ki he fale fakamaau, ʻo ne fehuʻi kia Sisu, “ʻOku ke haʻu mei fē?” Ka naʻe ʻikai siʻi lea ʻa Sisu kiate ia.
Il entra de nouveau dans le prétoire, et dit à Jésus: « D'où es-tu? » Mais Jésus ne lui répondit pas.
10 Pea pehē ai ʻe Pailato kiate ia, “ʻIkai te ke lea kiate au? ʻIkai te ke ʻilo ʻoku ʻiate au ʻae mafai ke tutuki koe ki he ʻakau, pea ʻiate au mo e mafai ke tukuange koe?”
Pilate lui dit alors: « Ne me parles-tu pas? Ne sais-tu pas que j'ai le pouvoir de te libérer et que j'ai le pouvoir de te crucifier? »
11 Pea talaange ʻe Sisu, “ʻE ʻikai te ke mafai ha meʻa kiate au, ʻo ka ne ʻikai foaki ia kiate koe mei ʻolunga: ko ia foki kuo tukuange au kiate koe, ʻoku lahi hake ʻene angahala.”
Jésus répondit: « Vous n'auriez aucun pouvoir sur moi, si cela ne vous était donné d'en haut. C'est pourquoi celui qui m'a livré à vous a un plus grand péché. »
12 Pea talu mei ai mo e fie tukuange ia ʻe Pailato: ka naʻe kalanga ʻae kakai Siu, ʻo pehē, “Kapau te ke tukuange ʻae tangata ni, ʻoku ʻikai ko ha kāinga koe ʻo Sisa: ko ia ʻoku ne pehē, ko e tuʻi ia, ʻoku lea kovi ia kia Sisa.”
A ce moment-là, Pilate cherchait à le relâcher, mais les Juifs s'écriaient: « Si tu relâches cet homme, tu n'es pas l'ami de César! Quiconque se fait roi parle contre César! »
13 Pea ʻi he fanongo ʻa Pailato ki he lea ko ia, naʻa ne ʻomi ʻa Sisu kituʻa, ʻo nofo hifo ʻi he nofoʻa fakamaau, ʻi he potu ʻoku ui “ko e Falikimaka,”’ ka ʻi he lea fakaHepelū, ko “Kapata.”
Dès que Pilate eut entendu ces paroles, il fit sortir Jésus et s'assit sur le siège du tribunal, en un lieu appelé « le Pavé », mais en hébreu, « Gabbatha ».
14 Pea ko e teuteu ki he [kātoanga ʻoe ]Lakaatu, pea ko hono ono nai ʻoe feituʻulaʻā: pea pehē ʻe ia ki he kakai Siu, “Vakai ko homou Tuʻi!”
Or, c'était le jour de la préparation de la Pâque, vers la sixième heure. Il dit aux Juifs: « Voici votre Roi! »
15 Ka naʻa nau kalanga, “ʻAve [ia], ʻave [ia], tutuki ia ki he ʻakau.” Pea pehē ʻe Pailato kiate kinautolu, “Te u tutuki homou Tuʻi ki he ʻakau? Pea talaange ʻe he kau taulaʻeiki lahi, ʻOku ʻikai hamau tuʻi ka ko Sisa pē.”
Ils s'écrièrent: « Qu'on le chasse! Qu'on l'emmène! Crucifiez-le! » Pilate leur a dit: « Crucifierai-je votre Roi? » Les chefs des prêtres ont répondu: « Nous n'avons pas d'autre roi que César! »
16 Ko ia naʻa ne toki tukuange ai ia kiate kinautolu ke tutuki ki he ʻakau. Pea naʻa nau maʻu ʻa Sisu ʻo taki atu.
Alors, il le leur livra pour qu'il soit crucifié. Ils prirent donc Jésus et l'emmenèrent.
17 Pea fua ʻe ia hono ʻakau, ʻo ʻalu atu ki he potu ʻoku ui “[ko e potu ]ʻoe ʻulupoko,” ʻaia ʻoku ui ʻi he lea fakaHepelū ko “Kolokota:”
Il sortit, portant sa croix, pour se rendre au lieu appelé « lieu du crâne », qui se nomme en hébreu « Golgotha »,
18 ‌ʻO nau tutuki ai ia ki he ʻakau, mo e toko ua kehe mo ia, ʻi hono potu fakatouʻosi pe, kae ʻi [hona ]vahaʻa ʻa Sisu.
où ils le crucifièrent, ainsi que deux autres personnes, de chaque côté, et Jésus au milieu.
19 Pea naʻe tohi ʻe Pailato ha tohi fakaʻilonga, ʻo ʻai ia ki ke ʻakau. Pea ko e tohi naʻe [pehē], KO SISU ʻO NĀSALETI, KO E TUʻI ʻOE KAKAI SIU.
Pilate écrivit aussi un titre, et le mit sur la croix. Il y était écrit: « JÉSUS DE NAZARETH, LE ROI DES JUIFS ».
20 Pea naʻe lau ʻae tohi ni ʻe he tokolahi ʻoe kakai Siu: he ko e potu kuo tutuki ai ʻa Sisu naʻe ofi ki he kolo; pea naʻe tohi ia ʻi he lea fakaHepelū, mo e lea fakaKiliki, mo e lea fakaLoma.
Beaucoup de Juifs lisaient ce titre, car le lieu où Jésus avait été crucifié était proche de la ville; et il était écrit en hébreu, en latin et en grec.
21 Pea lea ai ʻae kau taulaʻeiki lahi ʻoe kakai Siu kia Pailato, “ʻOua ʻe tohi, ‘Ko e tuʻi ʻoe kakai Siu:’ kae [tohi ]‘Naʻe lau ʻe ia, Ko e Tuʻi au ʻoe kakai Siu.’”
Les principaux sacrificateurs des Juifs dirent donc à Pilate: « N'écris pas: « Le roi des Juifs », mais: « Il a dit: « Je suis le roi des Juifs »".
22 Pea talaange ʻe Pailato, “Ko ia kuo u tohi, kuo u tohi.”
Pilate répondit: « Ce que j'ai écrit, je l'ai écrit. »
23 Pea kuo tutuki ki he ʻakau ʻa Sisu ʻe he kau tau, pea nau toʻo hono ngaahi kofu ʻo vahe fā, ʻo taki taha ʻae tangata [hono vahe]; mo e kofutuʻa foki: pea naʻe ʻikai hano hokoʻanga ʻi he kofutuʻa, ʻi hono lalanga, mei ʻolunga ʻo fai ki lalo.
Les soldats, après avoir crucifié Jésus, prirent ses vêtements et en firent quatre parts, une part pour chaque soldat, et aussi la tunique. Or la tunique était sans couture, tissée depuis le haut jusqu'au bas.
24 Ko ia naʻa nau pehē ai ʻiate kinautolu, “ʻOua naʻa tau hae ia, ka tau talotalo ki ai ke ʻa hai ia:” ʻo fakamoʻoni ai ʻae tohi ʻoku pehē, “Naʻa nau tufa hoku ngaahi kofu ʻiate kinautolu, pea nau talotalo ki hoku kofutuʻa. Naʻe pehē ʻae ngāue ʻae kau tau.”
Ils se dirent alors les uns aux autres: « Ne la déchirons pas, mais tirons au sort à qui elle appartiendra », afin que s'accomplisse l'Écriture, qui dit, « Ils ont partagé mes vêtements entre eux. Ils ont tiré au sort mes vêtements. » C'est pourquoi les soldats ont fait ces choses.
25 Pea naʻe tutuʻu, ʻo ofi ki he ʻakau ʻo Sisu, ʻa ʻene faʻē, mo e tokoua ʻo ʻene faʻē, ko Mele ko e [uaifi ]ʻo Kaliopasi, mo Mele Makitaline.
Mais près de la croix de Jésus se tenaient sa mère, la sœur de sa mère, Marie, femme de Clopas, et Marie-Madeleine.
26 Ko ia ʻi he mamata ʻa Sisu ki heʻene faʻē, mo e ākonga ko ia naʻa ne ʻofa ai, ʻoku tuʻu ʻo ofi, naʻa ne pehē ki heʻene faʻē, “Fefine, vakai ko hoʻo tama!”
Jésus, voyant sa mère et le disciple qu'il aimait qui se tenaient là, dit à sa mère: « Femme, voici ton fils. »
27 Pea lea ai ia ki he ākonga, “Vakai ko hoʻo faʻē!” Pea talu mei he feituʻulaʻā ko ia naʻe ʻave ia ʻe he ākonga ko ia ki hono ʻapi.
Puis il dit au disciple: « Voici ta mère. » Dès cette heure-là, le disciple la prit chez lui.
28 Pea hili ia, pea ʻilo ʻe Sisu kuo fai ʻo ʻosi ʻae ngaahi meʻa kotoa pē, pea koeʻuhi ke fakamoʻoniʻi ʻae tohi, naʻe pehē ʻe ia, “ʻOku ou fieinu.”
Après cela, Jésus, voyant que tout était maintenant achevé, afin que l'Écriture fût accomplie, dit: « J'ai soif! »
29 Pea naʻe tuʻu ʻi ai ʻae ipu fonu ʻi he vai mahi: pea naʻa nau unu ʻae oma ʻi he vai mahi, ʻo ʻai ia ki ke kauʻi ʻisope, pea ʻohake ia ki hono fofonga.
Un vase plein de vinaigre était placé là; on mit une éponge pleine de vinaigre sur de l'hysope, et on la porta à sa bouche.
30 Pea kuo maʻu ʻe Sisu ʻae vai mahi, pea pehē ʻe ia, “Ko hono ngata ia:” pea punou hono fofonga, ʻo tuku hake hono laumālie.
Lorsque Jésus eut reçu le vinaigre, il dit: « Tout est accompli. » Puis il baissa la tête et rendit l'esprit.
31 Pea ko e ʻaho teuteu ia, pea telia naʻa ʻi he ʻakau ʻae ngaahi sino ʻi he ʻaho Sāpate, (he ko e ʻaho Sāpate ko ia ko e [ʻaho ]lahi, ) ko ia naʻe kole ai ʻae kakai Siu kia Pailato, ke fesiʻi honau vaʻe, pea ke ʻave ʻakinautolu.
Les Juifs, comme c'était le jour de la préparation, afin que les corps ne restent pas sur la croix pendant le sabbat (car ce sabbat était particulier), demandèrent à Pilate qu'on leur rompe les jambes et qu'on les emporte.
32 Pea naʻe haʻu ʻae kau tau, ʻo fesiʻi ʻae vaʻe ʻoe ʻuluaki, mo e tokotaha naʻe tutuki ki he ʻakau mo ia.
Les soldats vinrent donc briser les jambes du premier et de l'autre qui avait été crucifié avec lui.
33 Ka ʻi heʻenau hoko kia Sisu, ʻo vakai kuo mate ia, naʻe ʻikai te nau fesiʻi hono vaʻe.
Mais lorsqu'ils arrivèrent à Jésus et qu'ils virent qu'il était déjà mort, ils ne lui brisèrent pas les jambes.
34 Ka ko e tokotaha ʻoe kau tau, naʻa ne hokaʻi hono vakavaka ʻaki ʻae tao, pea naʻe tafe leva mei ai ʻae toto mo e vai.
Mais l'un des soldats lui perça le côté avec une lance, et aussitôt il sortit du sang et de l'eau.
35 Pea ko ia naʻa ne mamata, ʻoku ne fakamoʻoni [ki ai], pea ʻoku moʻoni ʻene fakamoʻoni: pea ʻoku ne ʻilo ʻoku ne lea moʻoni, koeʻuhi ke mou tui.
Celui qui a vu a rendu son témoignage, et son témoignage est vrai. Il sait qu'il dit la vérité, afin que vous croyiez.
36 He naʻe fai ʻae ngaahi meʻa ni, ke fakamoʻoni ai ʻae tohi, “ʻE ʻikai fesiʻi ha hui [ʻe taha ]ʻoʻona.”
Car ces choses sont arrivées afin que s'accomplisse l'Écriture: « Aucun de ses os ne sera brisé. »
37 Pea ʻoku pehē mo e tohi ʻe taha, “Te nau sio kiate ia kuo nau hokaʻi.”
Une autre Écriture dit encore: « Ils regarderont celui qu'ils ont percé. »
38 Pea hili ia, ko Siosefa ʻo ʻAlematea, ko e ākonga ia ʻa Sisu, kae fakalilolilo pe, ko [ʻene ]manavahē ki he kakai Siu, naʻe kole ia kia Pailato ke ne ʻave ʻae sino ʻo Sisu: pea loto ki ai ʻa Pailato. Ko ia naʻe haʻu ai ia, ʻo ne ʻave ʻae sino ʻo Sisu.
Après cela, Joseph d'Arimathée, qui était disciple de Jésus, mais en secret par crainte des Juifs, demanda à Pilate de pouvoir emporter le corps de Jésus. Pilate lui donna la permission. Il vint donc et emporta le corps de Jésus.
39 Pea naʻe haʻu mo ia ʻa Nikotimasi, ʻaia naʻe fuofua haʻu kia Sisu ʻi he poʻuli, ʻo ne ʻomi ʻae mula mo e ʻalosi naʻe fehuʻi ʻaki, ko e lau teau nai [hono mamafa].
Nicodème, qui était d'abord venu voir Jésus de nuit, vint aussi apporter un mélange de myrrhe et d'aloès, soit environ cent livres romaines.
40 Pea nau toʻo ʻae sino ʻo Sisu, ʻo fakakoloa ʻaki ia ʻae tupenu, mo e ngaahi meʻa fakakakala, ʻo fakatatau ki he anga ʻae kakai Siu ʻi he fai meʻa fakaʻeiki.
Ils prirent donc le corps de Jésus, et le lièrent avec les aromates dans des linges, selon la coutume juive d'ensevelir.
41 Pea naʻe ʻi he potu naʻe tutuki ai ia ki he ʻakau ha ngoue; pea ʻi he ngoue ʻae fonualoto foʻou, naʻe teʻeki tuku ki ai ha taha.
Or, à l'endroit où il avait été crucifié, il y avait un jardin. Dans ce jardin se trouvait un tombeau neuf, dans lequel on n'avait encore jamais mis d'homme.
42 Pea naʻa nau tuku ki ai ʻa Sisu, koeʻuhi ko e ʻaho teuteu ʻoe kakai Siu: he naʻe ofi ʻae fonualoto.
Alors, à cause du jour de la préparation des Juifs (car le tombeau était proche), ils y déposèrent Jésus.

< Sione 19 >