< Sione 18 >

1 Pea hili ʻae lea ʻaki ʻe Sisu ʻae ngaahi lea ni, naʻe ʻalu atu ia mo ʻene kau ākonga, ʻo laka ʻi he vai ko Kitiloni, ʻaia naʻe ʻi ai ha ngoue, pea ʻalu ia ki ai, mo ʻene kau ākonga.
Après avoir ainsi parlé, Jésus se rendit, accompagné de ses disciples, au delà du torrent de Cédron, où il y avait un jardin, dans lequel il entra lui et ses disciples.
2 Pea naʻe ʻilo ʻae potu ʻe Siutasi foki, ʻaia ne ne lavakiʻi ia: he naʻe faʻa ʻalu ki ai ʻa Sisu mo ʻene kau ākonga.
Judas, qui le trahissait, connaissait aussi ce lieu, parce que Jésus y était souvent allé avec ses disciples.
3 Pea kuo maʻu ʻe Siutasi ha kau tau, mo e tuʻunga tangata fekau mei he kau taulaʻeiki lahi mo e kau Fālesi, naʻe haʻu ia ki ai mo e ngaahi maama mo e tūhulu mo e ngaahi mahafu.
Ayant donc pris la cohorte et des satellites fournis par les Pontifes et les Pharisiens, Judas y vint avec des lanternes, des torches et des armes.
4 Ka naʻe ʻilo ʻe Sisu ʻae meʻa kotoa pē ʻe hoko kiate ia, pea ʻalu atu ia, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Ko hai ʻoku mou kumi?”
Alors Jésus, sachant tout ce qui devait lui arriver, s’avança et leur dit: « Qui cherchez-vous? »
5 Pea nau talaange kiate ia, “Ko Sisu ʻo Nāsaleti.” Pea pehē ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ko au ia.” Pea naʻe tuʻu foki mo kinautolu ʻa Siutasi, ʻaia naʻa ne lavakiʻi ia.
Ils lui répondirent: « Jésus de Nazareth. » Il leur dit: « C’est moi. » Or, Judas, qui le trahissait, était là avec eux.
6 Pea ʻi heʻene pehē kiate kinautolu, “Ko au ia,” naʻa nau fakaholomui, ʻo tō ki he kelekele.
Lors donc que Jésus leur eut dit: « C’est moi, » ils reculèrent et tombèrent par terre.
7 Pea toe fehuʻi ʻe ia kiate kinautolu, “Ko hai ʻoku mou kumi?” Pea nau pehē, “Ko Sisu ʻo Nāsaleti.”
Il leur demanda encore une fois: « Qui cherchez-vous? » Et ils dirent: « Jésus de Nazareth. »
8 Pea leaange ʻa Sisu, “Kuo ʻosi ʻeku tala kiate kimoutolu ko au ia: ko ia kapau ʻoku mou kumi au, tuku ʻakinautolu ni ke ʻalu:”
Jésus répondit: « Je vous l’ai dit, c’est moi; si donc c’est moi que vous cherchez, laissez aller ceux-ci. »
9 Koeʻuhi ke fakamoʻoni ai ʻae lea ʻaia naʻa ne leaʻaki, ʻiate kinautolu “Naʻa ke foaki kiate au, ʻoku ʻikai mole ha taha.”
Il dit cela, afin que fût accomplie la parole qu’il avait dite: « Je n’ai perdu aucun de ceux que vous m’avez donnés. »
10 Pea naʻe maʻu ʻe Saimone Pita ʻae heletā, pea ne unuhi ia, ʻo taaʻi ʻaki ʻae tamaioʻeiki ʻae taulaʻeiki lahi, pea motuhi ai hono telinga toʻomataʻu. Ko e hingoa ʻoe tamaioʻeiki ko Malikusi.
Alors Simon-Pierre, qui avait une épée, la tira, et frappant le serviteur du grand prêtre, il lui coupa l’oreille droite: ce serviteur s’appelait Malchus.
11 Pea pehē ʻe Sisu kia Pita, “ʻAi hoʻo heletā ki hono ʻaiʻanga: ko e ipu ʻoku foaki mai kiate au ʻe he Tamai, ʻikai te u inu ia?”
Mais Jésus dit à Pierre: « Remets ton épée dans le fourreau. Ne boirai-je donc pas le calice que mon Père m’a donné? »
12 Pea ko e kau tau mo e houʻeiki mo e kau tangata fekau ʻoe kakai Siu naʻa nau puke ʻa Sisu, ʻo haʻi ia,
Alors la cohorte, le tribun et les satellites des Juifs se saisirent de Jésus et le lièrent.
13 ‌ʻO nau tomuʻa taki ia kia ʻAnasi; he ko e tamai ia ʻi he fono kia Kaiafasi, ʻaia ko e taulaʻeiki lahi ia ʻi he taʻu ko ia.
Ils l’emmenèrent d’abord chez Anne parce qu’il était beau-père de Caïphe, lequel était grand-prêtre cette année-là.
14 Pea ko Kaiafasi ia foki naʻa ne tala ki he kakai Siu, ʻoku ʻaonga ke mate ha tangata ʻe taha koeʻuhi ko e kakai.
Or, Caïphe était celui qui avait donné ce conseil aux Juifs: « Il est avantageux qu’un seul homme meure pour le peuple. »
15 Pea naʻe muimui ʻa Saimone Pita ʻia Sisu, pea mo e ākonga ʻe taha: naʻe ʻilo ʻae ākonga ko ia ʻe he taulaʻeiki lahi, pea ʻalu ia mo Sisu ki he fale ʻoe taulaʻeiki lahi.
Cependant Simon-Pierre suivait Jésus, avec un autre disciple. Ce disciple, étant connu du grand-prêtre, entra avec Jésus dans la cour du grand-prêtre,
16 Ka naʻe tuʻu ʻa Pita ʻituʻa ʻi he matapā. Pea ʻalu ʻae ākonga ʻe taha ʻaia naʻe ʻilo ʻe he taulaʻeiki lahi, ʻo lea kiate ia naʻe leʻo matapā, ʻo ne ʻomi ʻa Pita ki loto.
mais Pierre était resté près de la porte, en dehors. L’autre disciple, qui était connu du grand-prêtre sortit donc, parla à la portière, et fit entrer Pierre.
17 Pea lea ʻae fefine leʻo matapā kia Pita, “ʻIkai ko e taha koe ʻoe kau ākonga ʻae tangata ni?” Pea tala ʻe ia, “ʻOku ʻikai.”
Cette servante, qui gardait la porte, dit à Pierre: « N’es-tu pas, toi aussi, des disciples de cet homme? » Il dit: « Je n’en suis pas. »
18 Pea ko e kau tauhi mo e kau tangata fekau naʻe tutuʻu ʻi ai, kuo nau tafu ʻae afi ʻaki ʻae ʻakau fefie; he naʻe momoko: pea naʻa nau mumū ai: pea tuʻu ʻa Pita mo kinautolu, ʻo mumū ai.
Les serviteurs et les satellites étaient rangés autour d’un brasier, parce qu’il faisait froid, et ils se chauffaient; Pierre se tenait aussi avec eux, et se chauffait.
19 Pea fehuʻi ai ʻae taulaʻeiki lahi kia Sisu ki heʻene kau ākonga, pea mo ʻene akonaki.
Le grand-prêtre interrogea Jésus sur ses disciples et sur sa doctrine.
20 Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Kuo u lea fakahā ki māmani; ne u ako maʻu pe ʻi he falelotu, pea mo e falelotu lahi, ʻoku faʻa fakataha ai ʻae kakai Siu; pea naʻe ʻikai te u lea ʻaki ha meʻa ʻi he lilo.
Jésus lui répondit: « J’ai parlé ouvertement au monde; j’ai toujours enseigné dans la synagogue et dans le temple, où tous les Juifs s’assemblent, et je n’ai rien dit en secret.
21 Ko e hā ʻoku ke ʻeke ai kiate au? ʻEke kiate kinautolu kuo fanongo, he ko e hā ʻeku lea kiate kinautolu: vakai, ʻoku nau ʻilo ʻeku lea.”
Pourquoi m’interroges-tu? Demande à ceux qui m’ont entendu, ce que je leur ai dit; eux, ils savent ce que j’ai enseigné. »
22 Pea hili ʻene lea pehē, pea sipiʻi ʻa Sisu, ʻe he matāpule ʻe taha naʻe tuʻu ʻi ai, ʻaki hono ʻaofinima, ʻo ne pehē, “ʻOku pehē hoʻo tali ʻae taulaʻeiki lahi?”
A ces mots, un des satellites qui se trouvait là, donna un soufflet à Jésus, en disant: « Est-ce ainsi que tu réponds au grand-prêtre? »
23 Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Kapau kuo u lea kovi, fakahā hono kovi: pea kapau ʻoku lelei, ko e hā ʻoku ke sipiʻi ai au?”
Jésus lui répondit: « Si j’ai mal parlé, fais voir ce que j’ai dit de mal; mais si j’ai bien parlé, pourquoi me frappes-tu? »
24 Pea naʻe fekau ʻe ʻAnasi ke ʻave haʻisia ia kia Kaiafasi ko e taulaʻeiki lahi.
Anne avait envoyé Jésus lié à Caïphe, le grand-prêtre.
25 Pea naʻe tuʻu ʻa Saimone Pita, ʻo mumū. Pea nau pehē kiate ia, “ʻIkai ko e taha foki koe ʻo ʻene kau ākonga?” Pea fakafisi ʻe ia, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai.”
Or, Simon-Pierre était là, se chauffant. Ils lui dirent: « N’es-tu pas, toi aussi, de ses disciples? » Il le nia et dit: « Je n’en suis pas. »
26 Pea naʻe lea ʻae tokotaha ʻoe kau tamaioʻeiki ʻae taulaʻeiki lahi, ko e kāinga ʻo ia naʻe motuhi hono telinga ʻe Pita, [ʻo pehē], “ʻIkai naʻaku mamata kiate koe mo ia ʻi he ngoue?”
Un des serviteurs du grand-prêtre, parent de celui à qui Pierre avait coupé l’oreille, lui dit: « Ne t’ai-je pas vu avec lui dans le jardin? »
27 Pea toe fakafisi ʻe Pita: pea ʻuʻua leva ʻae moa.
Pierre nia de nouveau et aussitôt le coq chanta.
28 Pea naʻa nau taki hengihengi ʻa Sisu meia Kaiafasi ki he fale fakamaau: pea naʻe ʻikai ʻalu ʻakinautolu ki he fale fakamaau, telia naʻa ʻuliʻi ʻakinautolu, pea koeʻuhi ko e nau kai ʻi he [feilaulau ʻoe ]Lakaatu.
Ils conduisirent Jésus de chez Caïphe au prétoire: c’était le matin. Mais ils n’entrèrent pas eux-mêmes dans le prétoire, pour ne pas se souiller et afin de pouvoir manger la Pâque.
29 Pea ʻalu kituʻa ʻa Pailato kiate kinautolu, ʻo ne pehē, “Ko e hā ʻae meʻa ʻoku mou talatalaakiʻi ai ʻae tangata ni?”
Pilate sortit donc vers eux, et dit: « Quelle accusation portez-vous contre cet homme? »
30 Pea leaange ʻakinautolu, ʻo pehē kiate ia, “Ka ne ʻikai ko e fai kovi ia, pehē, ʻe ʻikai te mau tuku atu ia kiate koe.”
Ils lui répondirent: « Si ce n’était pas un malfaiteur, nous ne te l’aurions pas livré. »
31 Pea tala ʻe Pailato kiate kinautolu, “Mou ʻave ia, ʻo fakamaau ia ʻo fakatatau ki hoʻomou fono.” Ko ia naʻe pehē ai ʻe he kakai Siu kiate ia, “ʻOku ʻikai ngofua kiate kimautolu ke tāmateʻi ha tangata:”
Pilate leur dit: « Prenez-le vous-mêmes, et jugez-le selon votre loi. » Les Juifs lui répondirent: « Il ne nous est pas permis de mettre personne à mort »:
32 Pea fakamoʻoni ai ʻae lea ʻa Sisu, ʻi heʻene fakahā ʻae anga ʻoe mate ʻe mate ai ia.
afin que s’accomplît la parole que Jésus avait dite, lorsqu’il avait indiqué de quelle mort il devait mourir.
33 Pea toe hū ʻa Pailato ki he fale fakamaau, ʻo ne ui ʻa Sisu, ʻo ne pehē kiate ia, “Ko e tuʻi koe ʻoe kakai Siu?”
Pilate étant donc rentré dans le prétoire, appela Jésus, et lui dit: « Es-tu le roi des Juifs? »
34 Pea leaange ʻa Sisu kiate ia, “ʻOku meiate koe hoʻo lea ni, pe naʻe fakahā ia ʻe ha niʻihi kiate koe?”
Jésus répondit: « Dis-tu cela de toi-même, ou d’autres te l’ont-ils dit de moi? »
35 Pea pehēange ʻe Pailato, “He ko e Siu au? Ko ho kakai ʻoʻou mo e kau taulaʻeiki lahi kuo nau tuku mai koe kiate au: ko e hā kuo ke fai?”
Pilate répondit: « Est-ce que je suis Juif? Ta nation et les chefs des prêtres t’ont livré à moi: qu’as-tu fait? »
36 Pea pehē ʻe Sisu, “ʻOku ʻikai ʻo māmani hoku puleʻanga; ka ne ʻo māmani hoku puleʻanga, pehē, ʻe tau hoku kakai, ke ʻoua naʻa ʻatu au ki he kakai Siu: ka ko eni, ʻoku ʻikai mei heni hoku puleʻanga.”
Jésus répondit: « Mon royaume n’est pas de ce monde; si mon royaume était de ce monde, mes serviteurs auraient combattu pour que je ne fusse pas livré aux Juifs, mais maintenant mon royaume n’est pas d’ici-bas. »
37 Ko ia naʻe pehē ʻe Pailato kiate ia, “Pea ko e tuʻi koe koā?” Pea talaange ʻe Sisu, “Ko e tuʻi au ʻo hangē ko hoʻo lea. Ko ia naʻaku fanauʻi, pea ko ia naʻaku haʻu ai ki māmani, koeʻuhi ke u fakamoʻoni ki he moʻoni. Ko ia kotoa pē ʻoku ʻi he moʻoni, ʻoku fanongo ia ki hoku leʻo.”
Pilate lui dit: « Tu es donc roi? » Jésus répondit: « Tu le dis, je suis roi. Je suis né et je suis venu dans le monde pour rendre témoignage à la vérité: quiconque est de la vérité écoute ma voix. »
38 Pea pehē ʻe Pailato kiate ia, “Ko e hā ʻae moʻoni?” Pea hili ʻene lea ko ia, naʻe toe ʻalu ia kituʻa ki he kakai Siu, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “ʻOku ʻikai te u ʻilo ʻeau ha kovi ʻiate ia.
Pilate lui dit: « Qu’est-ce que la vérité? » Ayant dit cela, il sortit de nouveau pour aller vers les Juifs, et il leur dit: « Pour moi, je ne trouve aucun crime en lui.
39 Ka koeʻuhi ko hono anga, ke u tukuange ha tokotaha ʻi he [kātoanga ʻoe ]Lakaatu kiate kimoutolu: pea ko homou loto ke u tukuange ʻae Tuʻi ʻoe kakai Siu kiate kimoutolu?”
Mais c’est la coutume qu’à la fête de Pâque je libère quelqu’un. Voulez-vous que je vous libère le roi des Juifs? »
40 Pea toe kalanga ʻakinautolu kotoa pē, ʻo pehē, “ʻIkai ko e tangata ni, ka ko Palāpasa.” Pea ko Palāpasa ko e kaihaʻa ia.
Alors tous crièrent de nouveau: « Non pas lui, mais Barabbas. » Or, Barabbas était un brigand.

< Sione 18 >