< Sione 13 >

1 Pea ʻi he teʻeki [fai ] ʻae [kātoanga ]ʻoe Lakaatu, naʻe ʻilo ʻe Sisu kuo hoko hono ʻaho ke ʻalu ai ʻi he māmani ki he Tamai, pea naʻe ʻofa ia kiate kinautolu naʻe ʻaʻana ʻoku ʻi he māmani, pea ʻofa pe ia ki ai ʻo aʻu ki he ngataʻanga.
Avant la fête de Pâque, Jésus, sachant que son heure était venue de passer de ce monde à son Père, après avoir aimé les siens qui étaient dans le monde, les aima jusqu’à la fin.
2 Pea lolotonga ʻae ʻohomohe, kuo tomuʻa ʻai ʻe he tēvolo ki he loto ʻo Siutasi ʻIsikaliote, ko e foha ʻo Saimone, ke ne lavakiʻi ia;
Pendant le souper, lorsque déjà le diable avait mis dans le cœur de Judas, fils de Simon Iscariote, le dessein de le livrer,
3 Pea kuo ʻilo ʻe Sisu kuo tuku ʻe he Tamai ʻae ngaahi meʻa kotoa pē ki hono nima, pea naʻe haʻu ia mei he ʻOtua, pea ʻoku ʻalu ki he ʻOtua;
Jésus, qui savait que son Père avait remis toutes choses entre ses mains, et qu’il était sorti de Dieu et s’en allait à Dieu,
4 Naʻe tuʻu hake ia mei he ʻohomohe, ʻo tuku hono kofu; pea toʻo ʻae holoholo, ʻo nonoʻo ia.
se leva de table, posa son manteau, et, ayant pris un linge, il s’en ceignit.
5 Pea toki lilingi ʻe ia ʻae vai ki he kumete, pea ne kamata fufulu ʻae vaʻe ʻoe kau ākonga, pea holoholo ʻaki ʻae holo naʻe nonoʻo ʻaki.
Puis il versa de l’eau dans le bassin et se mit à laver les pieds de ses disciples, et à les essuyer avec le linge dont il était ceint.
6 Pea haʻu ai ia kia Saimone Pita: pea pehē ʻe [Pita ]kiate ia, “ʻEiki, te ke fufulu hoku vaʻe?”
Il vint donc à Simon-Pierre; et Pierre lui dit: « Quoi, toi Seigneur, tu me laves les pieds! »
7 Pea leaange ʻa Sisu, ʻo pehē kiate ia, “Ko ia ʻoku ou fai, ʻoku ʻikai te ke ʻilo ni; ka te ke ʻilo ʻamui.”
Jésus lui répondit: « Ce que je fais, tu ne le sais pas maintenant, mais tu le comprendras bientôt. »
8 Pea pehē ʻe Pita kiate ia, “ʻE ʻikai ʻaupito te ke fufulu hoku vaʻe.” Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Ka ʻikai te u fufulu koe, pea ʻe ʻikai te ke kau mo au.” (aiōn g165)
Pierre lui dit: « Non, jamais tu ne me laveras les pieds. » Jésus lui répondit: « Si je ne te lave, tu n’auras pas de part avec moi. » (aiōn g165)
9 Pea pehē ʻe Saimone Pita kiate ia, “ʻEiki, ʻikai ko hoku vaʻe pē, ka ko hoku nima mo hoku ʻulu.”
Simon-Pierre lui dit: « Seigneur, non seulement les pieds, mais encore les mains et la tête! »
10 Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Ko ia kuo kaukau, ʻoku ʻikai ʻaonga ke fufulu ka ko hono vaʻe [pē], he ʻoku maʻa kotoa pē ia: pea ʻoku maʻa ʻakimoutolu, kae ʻikai kotoa pē.”
Jésus lui dit: « Celui qui a pris un bain n’a besoin que de laver ses pieds; il est pur tout entier. Et vous aussi, vous êtes purs, mais non pas tous. »
11 He naʻa ne ʻilo ʻaia te ne lavaki ia; ko ia naʻe pehē ai ʻe ia, “ʻOku ʻikai te mou maʻa kotoa pē.”
Car il savait quel était celui qui allait le livrer; c’est pourquoi il dit: « Vous n’êtes pas tous purs. »
12 Pea hili ʻene kaukau honau vaʻe, naʻe ʻai hono ngaahi kofu, pea toe nofo hifo, pea ne pehē kiate kinautolu, “ʻOku mou ʻilo ʻaia kuo u fai kiate kimoutolu?”
Après qu’il leur eut lavé les pieds, et repris son manteau, il se remit à table et leur dit: « Comprenez-vous ce que je vous ai fait?
13 “ʻOku mou ui au ko e Takimuʻa mo e ʻEiki: pea ko hoʻomou lea totonu ia; he ko au ia.
Vous m’appelez le Maître et le Seigneur: et vous dites bien, car je le suis.
14 Pea kapau ko au, ko e ʻEiki mo e Takimuʻa, kuo u fufulu homou vaʻe; ʻoku totonu hoʻomou fetoutou fefufuluʻaki homou vaʻe.
Si donc moi, le Seigneur et le Maître, je vous ai lavé les pieds, vous devez aussi vous laver les pieds les uns aux autres.
15 He kuo u tuku kiate kimoutolu ʻae fakatātā, koeʻuhi ke mou fai ʻo tatau mo ia kuo u fai kiate kimoutolu.
Car je vous ai donné l’exemple, afin que, comme je vous ai fait, vous fassiez aussi vous-mêmes.
16 Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, ʻOku ʻikai lahi ʻae tamaioʻeiki ki heʻene ʻeiki; pea ʻoku ʻikai lahi ʻaia kuo fekauʻi ʻiate ia naʻa ne fekau ia.
En vérité, en vérité, je vous le dis, le serviteur n’est pas plus grand que son maître, ni l’apôtre plus grand que celui qui l’a envoyé.
17 ‌ʻOku mou monūʻia ʻi hoʻomou ʻilo ʻae ngaahi meʻa ni, ʻo kapau te mou fai ki ai.
Si vous savez ces choses vous êtes heureux, pourvu que vous les pratiquiez.
18 “ʻOku ʻikai kau ʻeku lea kiate kimoutolu kotoa pē: ʻoku ou ʻilo ʻaia kuo u fili: ka koeʻuhi ke fakamoʻoni ʻae tohi, ‘Ko ia ʻoku kai mā mo au, kuo hiki hono vaʻe kiate au.’
Je ne dis pas cela de vous tous; je connais ceux que j’ai élus; mais il faut que l’Écriture s’accomplisse: Celui qui mange le pain avec moi, a levé le talon contre moi.
19 Pea ko eni ʻoku ou tala ia kiate kimoutolu ʻi he teʻeki ai hoko, koeʻuhi ʻoka hoko ia, ke mou tui ‘ko au ia.’
Je vous le dis dès maintenant, avant que la chose arrive, afin que, lorsqu’elle sera arrivée, vous reconnaissiez que moi, Je Suis.
20 Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Ko ia ʻoku ne maʻu ʻaia ʻoku ou fekau, ʻoku ne maʻu au; pea ko ia ʻoku ne maʻu au, ʻoku ne maʻu ʻaia naʻa ne fekauʻi au.”
En vérité, en vérité, je vous le dis, quiconque me reçoit, reçoit celui qui m’a envoyé. »
21 Pea hili ʻae lea ko ia ʻa Sisu, pea mamahi ia ʻi hono laumālie, ʻo ne fakahā, ʻo pehē, Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, “ʻE lavakiʻi au ʻe homou tokotaha.”
Ayant ainsi parlé, Jésus fut troublé en son esprit; et il affirma expressément: « En vérité, en vérité, je vous le dis, un de vous me livrera. »
22 Pea fesiofaki ʻae kau ākonga kiate kinautolu, ʻonau fifili pe ko ʻene lea kia hai.
Les disciples se regardaient les uns les autres, ne sachant de qui il parlait.
23 Pea naʻe faʻaki ki he fatafata ʻo Sisu ʻene ākonga ʻe tokotaha, naʻe ʻofa ai ʻa Sisu.
Or, l’un d’eux était couché sur le sein de Jésus; c’était celui que Jésus aimait.
24 Ko ia naʻe kamokamo ai ʻe Saimone Pita kiate ia, koeʻuhi ke ne fehuʻi pe ko hai ia kuo ne lea ki ai.
Simon-Pierre lui fit donc signe pour lui dire: « Qui est celui dont il parle? »
25 Pea [lea ]falala ʻe ia ki he fatafata ʻo Sisu, ʻo pehē kiate ia, “ʻEiki, ko hai ia?”
Le disciple, s’étant penché sur le sein de Jésus, lui dit: « Seigneur, qui est-ce? »
26 Pea talaange ʻe Sisu, “Ko ia ia te u ʻatu ki ai ʻae konga mā hili ʻeku peke [ia].” Pea hili ʻene peke ʻae konga, ne ne ʻatu [ia ]kia Siutasi ʻIsikaliote, ko e foha ʻo Saimone.
Jésus répondit: « C’est celui à qui je présenterai le morceau trempé. » Et ayant trempé du pain, il le donna à Judas Iscariote, fils de Simon.
27 Pea hili ʻae peke, pea hū ʻa Sētane kiate ia. Pea pehē ʻe Sisu kiate ia, “Ko ia ʻoku ke fai, fai vave.”
Aussitôt que Judas l’eut pris, Satan entra en lui; et Jésus lui dit: « Ce que tu fais, fais-le vite. »
28 Pea naʻe ʻikai ʻilo ʻe ha tokotaha ʻi he keinangaʻanga pe ko e hā ʻoku pehē ai ʻene lea kiate ia.
Aucun de ceux qui étaient à table ne comprit pourquoi il lui disait cela.
29 He naʻe mahalo ʻae niʻihi, ko e meʻa ʻi he maʻu ʻe Siutasi ʻae kato, naʻe tala ʻe Sisu kiate ia, Fakatau ʻaia ʻoku tau masiva ai ki he kātoanga; pe, koeʻuhi ke ne foaki ha meʻa ki he masiva.
Quelques-uns pensaient que, Judas ayant la bourse, Jésus voulait lui dire: « Achète ce qu’il faut pour la fête, » ou: « Donne quelque chose aux pauvres. »
30 Pea maʻu ʻe ia ʻae peke, ʻo ʻalu leva kituaʻā: pea kuo poʻuli.
Judas ayant pris le morceau de pain, se hâta de sortir. Il était nuit.
31 Pea kuo ʻalu ia kituaʻā, pea lea ʻa Sisu, “Ko eni kuo fakaongoongolelei ʻae Foha ʻoe tangata, pea ʻoku fakaongoongolelei ʻae ʻOtua ʻiate ia.
Lorsque Judas fut sorti, Jésus dit: « Maintenant le Fils de l’homme a été glorifié, et Dieu a été glorifié en lui.
32 Kapau ʻoku fakaongoongolelei ʻae ʻOtua ʻiate ia, ʻe fakaongoongolelei ia ʻe he ʻOtua ʻiate ia, pea te ne fakaongoongolelei leva ia.
Si Dieu a été glorifié en lui, Dieu aussi le glorifiera en lui-même, et il le glorifiera bientôt.
33 ‌ʻAe fānau ʻofeina, ʻoku toe siʻi pē ʻeku ʻiate kimoutolu. Te mou kumi au: pea hangē ko ʻeku tala ki he kakai Siu, ‘Ko e potu ʻoku ou ʻalu ki ai, ʻe ʻikai te mou faʻa hoko ki ai;’ ʻoku pehē ni ʻeku lea kiate kimoutolu.
Mes petits enfants, je ne suis plus avec vous que pour un peu de temps. Vous me chercherez et comme j’ai dit aux Juifs qu’ils ne pouvaient venir où je vais, je vous le dis aussi maintenant.
34 ‌ʻOku ou tuku ʻae fekau foʻou kiate kimoutolu, Koeʻuhi ke mou feʻofaʻaki kiate kimoutolu; pea hangē ko ʻeku ʻofa kiate kimoutolu, ke mou feʻofaʻaki foki kiate kimoutolu.
Je vous donne un commandement nouveau: que vous vous aimiez les uns les autres; que comme je vous ai aimés, vous vous aimiez aussi les uns les autres.
35 ‌ʻI he meʻa ni ʻe ʻilo ai ʻe he kakai kotoa pē ko ʻeku kau ākonga ʻakimoutolu, ʻo kapau te mou feʻofaʻaki kiate kimoutolu.”
C’est à cela que tous connaîtront que vous êtes mes disciples, si vous avez de l’amour les uns pour les autres. »
36 Pea lea ʻa Saimone Pita kiate ia, “ʻEiki, ʻoku ke ʻalu ki fē?” Pea talaange ʻe Sisu ki ai, “Ko ia ʻoku ou ʻalu ki ai, ʻoku ʻikai te ke faʻa muimui ni ʻiate au; ka te ke muimui ʻiate au ʻamui.”
Simon-Pierre lui dit: « Seigneur, où vas-tu? » Jésus répondit: « Où je vais, tu ne peux me suivre à présent; mais tu me suivras plus tard. —
37 Pea fehuʻi ʻe Pita kiate ia, “ʻEiki, ko e hā ʻe ʻikai te u muimui ai ni kiate koe? Te u tuku hifo ʻeku moʻui koeʻuhi ko koe.”
Seigneur, lui dit Pierre, pourquoi ne puis-je te suivre à présent? Je donnerai ma vie pour toi. »
38 Pea pehēange ʻe Sisu kiate ia, “Te ke tuku koā hoʻo moʻui koeʻuhi ko au? Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate koe, ʻE ʻikai ʻuʻua ʻae moa, kae tuʻo tolu haʻo fakafisi kiate au.
Jésus lui répondit: « Tu donneras ta vie pour moi! En vérité, en vérité, je te le dis, le coq ne chantera pas, avant que tu ne m’aies renié trois fois. »

< Sione 13 >