< Sione 11 >

1 Pea naʻe mahaki ʻa Lasalosi, ko e tangata ʻe tokotaha ʻi Pētani, ko e kolo ʻa Mele mo hono tokoua ko Māʻata.
Il y avait un homme malade, Lazare de Béthanie, bourg de Marie et de Marthe sa sœur.
2 (Ko e Mele [ko ia ]ia naʻa ne tākai ʻae ʻEiki ʻaki ʻae lolo, ʻo ne holoholo hono vaʻe ʻaki hono louʻulu, naʻe mahaki hono tuongaʻane ko Lasalosi.)
(Marie était celle qui oignit le Seigneur de parfum, et qui essuya ses pieds avec ses cheveux; et Lazare, son frère, était malade. )
3 Ko ia naʻe fekau ai ʻe hono ongo tuofefine kiate ia, ʻo pehē, “ʻEiki, vakai, ko ia ʻoku ke ʻofa ai ʻoku mahaki.”
Ses sœurs donc envoyèrent dire à Jésus: Seigneur, celui que tu aimes est malade.
4 Pea kuo fanongo ʻa Sisu, pea ne pehē, “ʻOku ʻikai ko e mahaki eni ke mate ai, ka ke ongoongolelei ai ʻae ʻOtua, pea ke ongoongolelei ai ʻae ʻAlo ʻoe ʻOtua.”
Jésus, ayant entendu cela, dit: Cette maladie n'est point à la mort, mais elle est pour la gloire de Dieu, afin que le Fils de Dieu en soit glorifié.
5 Pea naʻe ʻofa ʻa Sisu kia Māʻata, mo hono tehina, mo Lasalosi.
Or, Jésus aimait Marthe, et sa sœur, et Lazare.
6 Pea kuo fanongo ia ki heʻene mahaki, naʻa ne kei nofo ʻi he potu ko ia ʻo ʻaho ua.
Néanmoins, quand il eut appris qu'il était malade, il demeura deux jours dans ce lieu où il était.
7 Hili ia, pea pehē ʻe ia ki he kau ākonga, “Ke tau toe ʻalu ki Siutea.”
Puis il dit à ses disciples: Retournons en Judée.
8 Pea tala ʻe he kau ākonga kiate ia, “Lāpai, naʻe toki kumi ʻe he kau Siu ke tolongaki koe ʻaki ʻae maka; pea ʻoku ke toe ʻalu ki ai?”
Les disciples lui dirent: Maître, les Juifs cherchaient naguère à te lapider, et tu retournes de nouveau chez eux!
9 Pea pehēange ʻe Sisu, “ʻIkai ʻoku hongofulu ma ua ʻae feituʻulaʻā ʻi he ʻaho? Kapau ʻoku ʻeveʻeva ha tangata ʻi he ʻaho, ʻoku ʻikai tūkia ia, koeʻuhi ʻoku mamata ia ki he maama ʻoe māmani.
Jésus répondit: N'y a-t-il pas douze heures au jour? Si quelqu'un marche pendant le jour, il ne bronche point, parce qu'il voit la lumière de ce monde.
10 Pea kapau ʻoku ʻeveʻeva ha tangata ʻi he poʻuli, ʻoku tūkia ia, koeʻuhi ʻoku ʻikai ha maama ʻi ai.”
Mais s'il marche pendant la nuit, il bronche, parce qu'il n'a point de lumière.
11 Naʻe hili ʻene lea ni, pea toki pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ko hotau kāinga ko Lasalosi ʻoku mohe; ka ʻoku ou ʻalu, koeʻuhi ke u fafangu ia mei he mohe.”
Il parla ainsi, et après il leur dit: Lazare notre ami dort; mais je vais l'éveiller.
12 Pea pehē ai ʻe heʻene kau ākonga, “ʻEiki, kapau ʻoku mohe, ʻe lelei ai ia.”
Ses disciples lui dirent: Seigneur, s'il dort, il sera guéri.
13 Naʻe lea ʻa Sisu ki heʻene mate ka naʻa nau mahalo ko ʻene lea ki he mālōlō ʻi he mohe.
Or, Jésus avait parlé de la mort de Lazare; mais ils crurent qu'il parlait du repos du sommeil.
14 Pea toki tala fakatotonu ʻe Sisu kiate kinautolu, “Kuo mate ʻa Lasalosi.
Alors Jésus leur dit ouvertement: Lazare est mort.
15 Pea ʻoku ou fiefia ʻi he ʻikai te u ʻi ai, koeʻuhi ko kimoutolu, koeʻuhi ke mou tui; ka tau ō kiate ia.”
Et je me réjouis à cause de vous, de ce que je n'étais pas là, afin que vous croyiez; mais allons vers lui.
16 Pea lea ai ʻa Tōmasi, ʻoku ui ko Titimasi, ki heʻene kaungā ākonga, “Ke tau ō foki, ka tau mate mo ia.”
Thomas, appelé Didyme (le Jumeau), dit aux autres disciples: Allons, nous aussi, afin de mourir avec lui.
17 Pea kuo ʻalu atu ʻa Sisu, pea ne ʻilo kuo ʻaho fā hono tuku ia ki he faʻitoka.
Jésus, étant arrivé, trouva Lazare dans le sépulcre déjà depuis quatre jours.
18 Pea naʻe ofi ʻa Pētani ki Selūsalema, ko e maile ʻe ua nai hono mamaʻo.
Or, Béthanie était environ à quinze stades de Jérusalem.
19 Pea haʻu ʻae kau Siu tokolahi kia Māʻata mo Mele, ke fakafiemālieʻi ʻakinaua koeʻuhi ko hona tuongaʻane.
Et plusieurs Juifs étaient venus auprès de Marthe et de Marie, pour les consoler au sujet de leur frère.
20 Pea ʻi he fanongo ʻe Māʻata ʻoku haʻu ʻa Sisu, naʻa ne ʻalu ʻo fakafetaulaki kiate ia: ka naʻe nofo pe ʻa Mele ʻi he fale.
Quand donc Marthe eut appris que Jésus venait, elle alla au-devant de lui; mais Marie demeurait assise à la maison.
21 Pea lea ai ʻa Māʻata kia Sisu, ʻEiki, ka ne ke ʻi heni, pehē, ne ʻikai mate hoku tuongaʻane.
Et Marthe dit à Jésus: Seigneur, si tu eusses été ici, mon frère ne serait pas mort;
22 Ka ʻoku ou ʻilo ʻa eni, ko ia kotoa pē te ke kolea ki he ʻOtua, ʻe foaki ʻe he ʻOtua kiate koe.”
Mais je sais que, maintenant même, tout ce que tu demanderas à Dieu, Dieu te l'accordera.
23 Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “ʻE toetuʻu ho tuongaʻane.”
Jésus lui dit: Ton frère ressuscitera.
24 Pea tala ʻe Māʻata kiate ia, “ʻOku ou ʻilo ʻe toetuʻu ia ʻi he toetuʻu ʻi he ʻaho fakamui.”
Marthe lui répondit: Je sais qu'il ressuscitera à la résurrection, au dernier jour.
25 Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Ko au ko e toetuʻu, mo e moʻui: ko ia ʻoku tui kiate au, ka ne mate ia, ʻe moʻui pe ia:
Jésus lui dit: Je suis la résurrection et la vie; celui qui croit en moi vivra, quand même il serait mort.
26 Pea ko ia ʻoku moʻui mo tui kiate au, ʻe ʻikai ʻaupito mate ia. ʻOku ke tui ki ai?” (aiōn g165)
Et quiconque vit et croit en moi, ne mourra jamais. Crois-tu cela? (aiōn g165)
27 Pea ne pehē kiate ia, “ʻIo, ʻEiki: ʻoku ou tui ko e Kalaisi ʻa koe, ko e ʻAlo ʻoe ʻOtua, ʻaia naʻe totonu ke haʻu ki māmani.”
Elle lui dit: Oui, Seigneur, je crois que tu es le Christ, le Fils de Dieu, qui devait venir dans le monde.
28 Pea hili ʻene lea ko ia, naʻe ʻalu ia, ʻo ne ui fakafufū hono tehina ko Mele, ʻo ne pehē, Kuo haʻu ʻae Akonaki, pea ʻoku fehuʻi kiate koe.”
Quand elle eut dit cela, elle s'en alla et appela Marie, sa sœur, en secret, et lui dit: Le Maître est ici, et il t'appelle.
29 Pea ʻi heʻene ongoʻi ia, naʻa ne tuʻu hake leva, ʻo haʻu kiate ia.
Celle-ci, l'ayant entendu, se leva promptement, et vint vers lui.
30 Pea kuo teʻeki hoko ʻa Sisu ki he kolo, ka naʻe ʻi he potu ko ia naʻe fakafetaulaki ai ʻa Māʻata kiate ia.
Or, Jésus n'était pas encore entré dans le bourg, mais il était dans le lieu où Marthe était venue au-devant de lui.
31 Pea ko e kau Siu naʻe ʻiate ia ʻi he fale, ʻonau fakafiemālieʻi ia, ʻi heʻenau vakai ʻoku tuʻu fakavave ʻa Mele, ʻo ʻalu kituʻa, naʻa nau muimui ai, ʻonau pehē, ʻOku ʻalu ia ki he faʻitoka ke tangi ai.
Alors les Juifs qui étaient avec Marie dans la maison, et qui la consolaient, voyant qu'elle s'était levée promptement, et qu'elle était sortie, la suivirent, en disant: Elle va au sépulcre, pour y pleurer.
32 Pea kuo ʻalu ange ʻa Mele ki he potu ʻoku ʻi ai ʻa Sisu, ʻo ne mamata ki ai, pea tōmapeʻe ia ki hono vaʻe, ʻo ne pehē kiate ia, “ʻEiki, ka ne ke ʻi heni, pehē, ne ʻikai mate hoku tuongaʻane.”
Dès que Marie fut arrivée au lieu où était Jésus, et qu'elle le vit, elle se jeta à ses pieds et lui dit: Seigneur, si tu eusses été ici, mon frère ne serait pas mort.
33 Pea ʻi he mamata ʻa Sisu kiate ia ʻoku tangi, pea tangi foki mo e kakai Siu naʻe haʻu mo ia, pea toʻe ia ʻi he laumālie, pea mamahi ia,
Quand Jésus vit qu'elle pleurait, et que les Juifs venus avec elle pleuraient aussi, il frémit en son esprit, et fut ému;
34 ‌ʻO ne pehē, “Kuo mou tuku ʻi fē ia? Pea nau tala kiate ia, ʻEiki, haʻu ʻo mamata.”
Et il dit: Où l'avez-vous mis? Ils lui répondirent: Seigneur, viens et vois.
35 Pea tangi ʻa Sisu.
Et Jésus pleura.
36 Pea lea ai ʻae kau Siu, “Vakai ki hono lahi ʻo ʻene ʻofa kiate ia.”
Sur cela les Juifs disaient: Voyez comme il l'aimait.
37 Pea lea ʻa honau niʻihi, “ʻIkai ʻe mafai ʻe he tangata ni, ʻoku ne fakaʻā ʻae mata ʻoe kui, ke taʻofi ke ʻoua naʻa mate ʻae tangata ni?”
Mais quelques-uns d'entre eux disaient: Lui qui a ouvert les yeux de l'aveugle, ne pouvait-il pas faire aussi que cet homme ne mourût pas?
38 Pea ko ia naʻe toʻetoʻe ʻa Sisu ʻi hono loto, pea ʻalu atu ki he tanuʻanga. Ko e ʻana ia pea naʻe tāpuni ʻaki ia ʻae maka.
Alors Jésus, frémissant de nouveau en lui-même, vint au sépulcre; c'était une grotte, et on avait mis une pierre dessus.
39 Pea tala ʻe Sisu, “Mou toʻo ʻae maka.” Pea lea kiate ia ʻa Māʻata, ko e tuofefine ʻo ia kuo mate, ʻEiki, kuo namuhāhā: he ko hono ʻaho fā eni.
Jésus dit: Otez la pierre. Marthe, sœur du mort, lui dit: Seigneur, il sent déjà mauvais, car il est là depuis quatre jours.
40 Pea lea ʻa Sisu kiate ia, “ʻIkai naʻaku tala kiate koe, kapau te ke tui, te ke mamata ki he māfimafi ʻoe ʻOtua?”
Jésus lui répondit: Ne t'ai-je pas dit, que si tu crois, tu verras la gloire de Dieu?
41 Pea naʻa nau toʻo ʻae maka mei he potu naʻe tuku ai ʻae mate. Pea hanga hake ʻae fofonga ʻo Sisu, ʻo ne pehē, “ʻE Tamai, ʻoku ou fakafetaʻi kuo ke ongoʻi au.
Ils ôtèrent donc la pierre du lieu où le mort était couché. Et Jésus, élevant les yeux au ciel, dit: Père, je te rends grâces de ce que tu m'as exaucé.
42 Pea ʻoku ou ʻilo ʻoku ke ongoʻi maʻu aipē au: ka ko e meʻa ʻi he kakai ʻoku tutuʻu ni, [ko ia ]kuo u lea [ai], koeʻuhi ke nau tui naʻa ke fekau au.”
Je savais que tu m'exauces toujours, mais je l'ai dit à cause de ce peuple, qui est autour de moi, afin qu'il croie que tu m'as envoyé.
43 Pea hili ʻene lea pehē, pea lea leʻo lahi ia, “Lasalosi, tuʻu mai.”
Quand il eut dit cela, il cria à haute voix: Lazare, viens dehors!
44 Pea naʻe tuʻu mai ʻaia naʻe mate, kuo haʻihaʻi hono nima mo e vaʻe ʻaki ʻae kofu tanu: pea kuo nonoʻo ʻaki hono mata ʻae holoholo. Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Vevete, ʻo tukuange ia.”
Et le mort sortit, les mains et les pieds liés de bandes, et le visage enveloppé d'un linge. Jésus leur dit: Déliez-le, et le laissez aller.
45 Pea ko e tokolahi ʻoe kau Siu naʻe haʻu kia Mele, hili ʻenau mamata ki he ngāue naʻe fai ʻe Sisu, naʻa nau tui kiate ia.
Plusieurs donc d'entre les Juifs qui étaient venus voir Marie, et qui avaient vu ce que Jésus avait fait, crurent en lui.
46 Ka naʻe ʻalu honau niʻihi ki he kau Fālesi, ʻo tala kiate kinautolu ʻae ngaahi meʻa kuo fai ʻe Sisu.
Mais quelques-uns d'entre eux s'en allèrent vers les pharisiens, et leur rapportèrent ce que Jésus avait fait.
47 Pea fakataha ʻe he kau taulaʻeiki lahi mo e kau Fālesi ʻae kau fakamaau, ʻonau pehē, “Ko e hā ʻoku tau fai? He ʻoku fai ʻe he tangata ni ʻae ngaahi mana lahi.
Alors les principaux sacrificateurs et les pharisiens assemblèrent le sanhédrin, et dirent: Que ferons-nous? car cet homme fait beaucoup de miracles.
48 Kapau te tau tuku noa ai pe ia, ʻe tui kotoa pē kiate ia: pea ʻe haʻu ʻae kakai Loma, ʻo fakaʻauha hotau potu mo hotau puleʻanga.”
Si nous le laissons faire, tout le monde croira en lui; et les Romains viendront, et ils détruiront et ce lieu et notre nation.
49 Pea ko honau tokotaha, ko Kaiafasi, ko e taulaʻeiki lahi ia ʻi he taʻu ko ia, naʻe pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku ʻikai te mou ʻilo ha meʻa,
Mais Caïphe, l'un d'entre eux, qui était souverain sacrificateur de cette année-là, leur dit: Vous n'y entendez rien;
50 Pea tokanga ʻe lelei kiate kitautolu, ke mate ha tangata ʻe tokotaha maʻae kakai, kaeʻoua naʻa ʻauha ʻae puleʻanga kotoa.”
Et vous ne considérez pas qu'il nous importe qu'un seul homme meure pour le peuple, et que toute la nation ne périsse pas.
51 Pea naʻe ʻikai meiate ia ʻene lea ko ia: ka ko e taulaʻeiki lahi ia ʻi he taʻu ko ia, pea ne kikite ʻe mate ʻa Sisu ki he puleʻanga ko ia;
Or, il ne dit pas cela de son propre mouvement, mais, étant souverain sacrificateur cette année-là, il prophétisa que Jésus devait mourir pour la nation;
52 Pea ʻoku ʻikai ki he puleʻanga pe ko ia, ka koeʻuhi ke ne tānaki ʻo fakataha ʻae fānau ʻae ʻOtua kuo fakahēʻi mamaʻo.
Et non seulement pour la nation, mais aussi pour rassembler en un seul corps les enfants de Dieu dispersés.
53 Pea talu mei he ʻaho ko ia naʻa nau alea fakataha ke tāmateʻi ia.
Depuis ce jour-là donc ils délibérèrent afin de le faire mourir.
54 Ko ia naʻe ʻikai toe ʻalu fakahā ʻa Sisu ʻi he kakai Siu; ka naʻe mahuʻi ia mei ai ki he fonua ofi ki he toafa, ki he kolo naʻe ui ko ʻEfalemi, pea nofo ai mo ʻene kau ākonga.
C'est pourquoi Jésus ne se montrait plus ouvertement parmi les Juifs, mais il s'en alla de là dans une contrée voisine du désert, à une ville appelée Éphraïm; et il y séjourna avec ses disciples.
55 Pea kuo ofi ʻa e [kātoanga ʻoe ]Lakaatu ʻae kakai Siu: naʻe ʻalu hake ʻae tokolahi mei he tukuʻuta ki Selūsalema, ʻi he teʻeki hoko ʻae kātoanga ke fakamaʻa ʻakinautolu.
Or, la Pâque des Juifs était proche, et beaucoup de gens du pays montèrent à Jérusalem avant la Pâque, pour se purifier.
56 Pea naʻa nau kumi ʻa Sisu, ʻonau fealēleaʻaki, ʻi heʻenau tutuʻu ʻi he falelotu lahi, “Ko e hā hoʻomou mahalo? ʻE ʻikai te ne haʻu ki he kātoanga?”
Ils cherchaient donc Jésus, et se disaient les uns aux autres, se tenant dans le temple: Que vous en semble? ne viendra-t-il point à la fête?
57 He kuo fekau ʻe he kau taulaʻeiki lahi, mo e Fālesi, kapau kuo ʻilo ʻe ha tangata pe ʻoku ʻi fē ia, ke ne fakahā, ka nau puke ia.
Mais les principaux sacrificateurs et les pharisiens avaient donné l'ordre, que si quelqu'un savait où il était, il le déclarât, afin qu'on se saisît de lui.

< Sione 11 >