< Sione 1 >

1 Naʻe ʻi he kamataʻanga ʻae Folofola, pea naʻe ʻi he ʻOtua ʻae Folofola, pea ko e ʻOtua ʻae Folofola,
Au commencement était le Verbe, et le Verbe était en Dieu, et le Verbe était Dieu.
2 Ko ia ia naʻe ʻi he kamataʻanga mo e ʻOtua.
Il était au commencement en Dieu.
3 Naʻe ngaohi ʻe ia ʻae meʻa kotoa pē; pea naʻe ʻikai ha meʻa ʻe ngaohi kae ʻiate ia pe.
Tout par lui a été fait, et sans lui n’a été fait rien de ce qui existe.
4 Naʻe ʻiate ia ʻae moʻui; pea ko e moʻui ko e maama ia ʻoe tangata.
En lui était la vie, et la vie était la lumière des hommes,
5 Pea naʻe ulo ʻae maama ʻi he poʻuli; ka naʻe ʻikai maʻu ia ʻe he poʻuli.
Et la lumière luit dans les ténèbres, et les ténèbres ne l’ont pas reçue.
6 Naʻe ai ha tangata naʻe fekau mei he ʻOtua, ko Sione hono hingoa.
Il y eut un homme, envoyé de Dieu; son nom était Jean.
7 Naʻe haʻu ia ko e fakamoʻoni, ke fakamoʻoni ki he Maama, koeʻuhi ke tui ʻiate ia ʻae kakai kotoa pē.
Celui-ci vint en témoignage, pour rendre témoignage à la lumière, afin que tous crussent par lui:
8 Naʻe ʻikai ko e Maama ko ia ia, ka ko e fakamoʻoni ki he Maama ko ia.
non que celui-ci fût la lumière, mais il avait à rendre témoignage à la lumière.
9 Ko e Maama moʻoni ia, ʻoku ne fakamaama ki he tangata kotoa pē ʻoku haʻu ki māmani.
La lumière, la vraie, celle qui éclaire tout homme, venait dans le monde.
10 Naʻe ʻi māmani ia, pea naʻe ngaohi ʻe ia ʻa māmani, ka naʻe ʻikai ʻilo ia ʻe māmani.
Il (le Verbe) était dans le monde, et le monde par lui a été fait, et le monde ne l’a pas connu.
11 Naʻe haʻu ia ki hono kakai, ka naʻe ʻikai maʻu ia ʻe hono kakai.
Il vint chez lui, et les siens ne l’ont pas reçu.
12 Ka ko ia kotoa pē naʻe maʻu ia, naʻa ne foaki kiate kinautolu ʻae monūʻia ke hoko ko e fānau ʻae ʻOtua, kiate kinautolu pe naʻe tui ki hono huafa:
Mais quant à tous ceux qui l’ont reçu, Il leur a donné le pouvoir de devenir enfants de Dieu, à ceux qui croient en son nom,
13 ‌ʻAia naʻe ʻikai fanauʻi ʻi he toto, pe ʻi he loto ʻoe kakano, pe ʻi he loto ʻoe tangata, ka ʻi he ʻOtua.
Qui non du sang, ni de la volonté de la chair, ni de la volonté de l’homme, mais de Dieu sont nés.
14 Pea naʻe hoko ʻae Folofola ko e kakano, pea nofo ia ʻiate kitautolu, (pea naʻa mau mamata ki hono nāunau, ko e nāunau ʻoe tokotaha naʻe tupu mei he Tamai, ) ʻoku fonu ʻi he ʻaloʻofa mo e moʻoni.
Et le Verbe s’est fait chair, et il a habité parmi nous, (et nous avons vu sa gloire, gloire comme celle qu’un fils unique tient de son Père) tout plein de grâce et de vérité.
15 Naʻe fakamoʻoni ki ai ʻe Sione, ʻo kalanga, ʻo pehē, ‘Ko eni ia naʻaku lea ai, Ko ia ʻoku haʻu muimui ʻiate au, ʻoku lahi ia ʻiate au: he naʻe muʻa ia ʻiate au.’
Jean lui rend témoignage, et s’écrie en ces termes: « Voici celui dont je disais: Celui qui vient après moi, est passé devant moi, parce qu’il était avant moi. »
16 Pea kuo maʻu ʻekitautolu kotoa pē mei hono fonu, mo e ʻaloʻofa ki he ʻaloʻofa.
Et c’est de sa plénitude, que nous avons tous reçu, et grâce sur grâce;
17 He naʻe foaki ʻae fono ʻia Mōsese, ka ko e ʻaloʻofa mo e moʻoni naʻe haʻu ʻia Sisu Kalaisi.
parce que la loi a été donnée par Moïse, la grâce et la vérité sont venues par Jésus-Christ.
18 ‌ʻOku ʻikai ha tokotaha kuo ne mamata ki he ʻOtua ʻi ha kuonga; ko e ʻAlo pē taha naʻe fakatupu, ʻaia ʻoku ʻi he fatafata ʻoe Tamai, kuo ne fakahā [ia].
Dieu, personne ne le vit jamais: le Fils unique, qui est dans le sein du Père, c’est lui qui l’a fait connaître.
19 Pea ko e fakamoʻoni eni ʻa Sione, ʻi he fekau mai ʻe he kakai Siu ʻae kau taulaʻeiki mo e kau Livaite mei Selūsalema, ke fehuʻi kiate ia, “Ko hai koe?”
Et voici le témoignage que rendit Jean, lorsque les Juifs envoyèrent de Jérusalem des prêtres et des lévites pour lui demander: « Qui es-tu? »
20 Pea naʻe fakahā ʻe ia, ʻo ʻikai fakafisi; kae fakahā pe, ʻOku ʻikai ko e Kalaisi au.
Il déclara, et ne le nia pas; il déclara: « Je ne suis pas le Christ. »
21 Pea naʻa nau fehuʻi kiate ia, “Ka ko hai?” “Ko ʻIlaisiā koe?” Pea talaange ʻe ia, “ʻOku ʻikai.” “Ko koe ʻae palōfita ko ia?” Pea talaange ʻe ia, “ʻIkai.”
Et ils lui demandèrent: « Quoi donc! Es-tu Élie? » Il dit: « Je ne le suis pas — Es-tu le prophète? » Il répondit: « Non. —
22 Ko ia naʻa nau pehē ai kiate ia, “Ko hai koe?” Koeʻuhi ke mau tala kiate kinautolu naʻe fekauʻi ʻakimautolu. “Ko e hā hoʻo lea kiate koe?”
Qui es-tu donc, lui dirent-ils, afin que nous donnions une réponse à ceux qui nous ont envoyés. Que dis-tu de toi-même? »
23 Pea pehē ʻe ia, “Ko au ‘ko e leʻo ʻoe tokotaha ʻoku kalanga ʻi he toafa, Fakatonutonu ʻae hala ʻoe ʻEiki,’” ʻo hangē ko e lea ʻae palōfita ko ʻIsaia.
Il répondit: « Je suis la voix de celui qui crie dans le désert: Aplanissez le chemin du Seigneur, comme l’a dit le prophète Isaïe. »
24 Pea naʻe ʻoe kau Fālesi ʻakinautolu naʻe fekau.
Or ceux qu’on lui avait envoyés étaient des Pharisiens.
25 Pea naʻa nau fehuʻi, ʻo pehē kiate ia, “Pea ko e hā ʻoku ke fai papitaiso ai, ʻo kapau ʻoku ʻikai ko e Kalaisi ko ia ʻa koe, pe ko ʻIlaisiā, pe ko e palōfita ko ia?”
Et ils l’interrogèrent, et lui dirent: « Pourquoi donc baptises-tu, si tu n’es ni le Christ, ni Élie, ni le Prophète? »
26 Pea leaange ʻa Sione, ʻo pehē kiate kinautolu, “ʻOku ou papitaiso ʻaki ʻae vai: ka ʻoku tuʻu ʻiate kimoutolu ʻae tokotaha ʻoku ʻikai te mou ʻilo;
Jean leur répondit: « Moi je baptise dans l’eau; mais au milieu de vous il y a quelqu’un que vous ne connaissez pas,
27 Ko ia ia ʻoku haʻu fakamuimui ʻiate au, ka ʻoku lahi ia ʻiate au, ko e nonoʻo ʻoe topuvaʻe ʻoʻona ʻoku ʻikai taau mo au ke vete.”
c’est celui qui vient après moi; je ne suis pas digne de délier la courroie de sa chaussure. »
28 Naʻe fai ʻae ngaahi meʻa ni ʻi Petapala ʻituʻa Sioatani, ʻaia naʻe fai papitaiso ai ʻa Sione.
Cela se passait à Béthanie, au-delà du Jourdain, où Jean baptisait.
29 Pea ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe mamata ʻa Sione kia Sisu ʻoku ʻalu ange kiate ia, pea ne pehē, “Vakai ki he Lami ʻae ʻOtua, ʻaia ʻoku ne ʻave ʻae angahala ʻa māmani.
Le lendemain, Jean vit Jésus qui venait vers lui, et il dit: « Voici l’agneau de Dieu, voici celui qui ôte le péché du monde.
30 Ko eni ia naʻaku pehē ai, ‘ʻOku haʻu fakamuimui ʻiate au ha tangata ʻaia ʻoku lahi ʻiate au: he naʻe muʻa ia ʻiate au.’
C’est de lui que j’ai dit: un homme vient après moi, qui est passé devant moi, parce qu’il était avant moi.
31 Pea naʻe ʻikai te u ʻilo ia: ka koeʻuhi ke fakahā ia ki ʻIsileli, ko ia kuo u haʻu ai au, ʻo papitaiso ʻaki ʻae vai.”
Et moi, je ne le connaissais pas, mais c’est afin qu’il fût manifesté à Israël, que je suis venu baptiser dans l’eau. »
32 Pea fakamoʻoni ʻe Sione, ʻo pehē, “Naʻaku mamata ki he Laumālie ʻoku ʻalu hifo mei he langi ʻo hangē ko e lupe, ʻo nofo kiate ia.’
Et Jean rendit témoignage en disant: « J’ai vu l’Esprit descendre du ciel comme une colombe, et il s’est reposé sur lui.
33 Pea naʻe ʻikai te u ʻilo ia: ka ko ia naʻa ne fekau au ke papitaiso ʻaki ʻae vai, naʻe pehē ʻe ia kiate au, ‘Ko ia te ke mamata ʻe ʻalu hifo ki ai ʻae Laumālie, ʻo nofo ki ai, ko ia ia ʻoku ne papitaiso ʻaki ʻae Laumālie Māʻoniʻoni.’
Et moi, je ne le connaissais pas; mais celui qui m’a envoyé baptiser dans l’eau m’a dit: Celui sur qui tu verras l’Esprit descendre et se reposer, c’est lui qui baptise dans l’Esprit-Saint.
34 Pea naʻaku mamata, pea fakamoʻoni ko e ʻAlo eni ʻoe ʻOtua.”
Et moi j’ai vu et j’ai rendu témoignage que celui-là est le Fils de Dieu. »
35 Pea ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe tutuʻu ʻa Sione mo ʻene ākonga ʻe toko ua;
Le lendemain, Jean se trouvait encore là, avec deux de ses disciples.
36 Pea ne sio fakamamaʻu kia Sisu, ʻi heʻene ʻeveʻeva, pea pehē ʻe ia, “Vakai ki he Lami ʻae ʻOtua!”
Et ayant regardé Jésus qui passait, il dit: « Voici l’Agneau de Dieu. »
37 Pea fanongo ki heʻene lea ʻae ongo ākonga, pea na muimui ʻia Sisu.
Les deux disciples l’entendirent parler, et ils suivirent Jésus.
38 Pea tafoki ʻa Sisu, ʻo mamata ki heʻena muimui, ʻo ne pehē kiate kinaua, “Ko e hā ʻoku mo kumi? Pea na pehē ki ai, “Lāpai, (ko hono ʻuhinga, ʻAkonaki, ) ʻoku ke nofo ʻi fē?”
Jésus s’étant retourné, et voyant qu’ils le suivaient, leur dit: « Que cherchez-vous? » Ils lui répondirent: « Rabbi (ce qui signifie Maître), où demeures-tu? »
39 Pea pehē ʻe ia kiate kinaua, “Haʻu ʻo mamata.” Pea naʻa na omi, ʻo mamata ki he potu ʻoku nofo ai ia, ʻo na nonofo mo ia ʻi he ʻaho ko ia, he ko hono hongofulu nai ia ʻoe feituʻulaʻā.
Il leur dit: « Venez et vous verrez. » Ils allèrent, et virent où il demeurait, et ils restèrent auprès de lui ce jour-là. Or, c’était environ la dixième heure.
40 Ko e tokotaha ʻo kinaua naʻe muimui kiate ia ʻi he fanongo kia Sione, ko ʻAnitelū, ko e tokoua ʻo Saimone Pita.
Or, André, le frère de Simon-Pierre, était l’un des deux qui avaient entendu la parole de Jean, et qui avaient suivi Jésus.
41 Pea tomuʻa ʻilo ʻe ia hono tokoua ʻoʻona ko Saimone, ʻo ne pehē kiate ia, “Kuo mau ʻilo ʻae Misaia (ko hono ʻuhinga, ko e Kalaisi.”)
Il rencontra d’abord son frère Simon, et lui dit: « Nous avons trouvé le Messie (ce qui se traduit Christ). »
42 Pea ne ʻomi ia kia Sisu. Pea ʻi he mamata ʻa Sisu ki ai, naʻa ne pehē, “Ko koe ko Saimone ko e foha ʻo Siona: ʻe ui koe ko Kifasi (ko hono ʻuhinga, ko Pita.”)
Et il l’amena à Jésus. Jésus, l’ayant regardé dit: « Toi, tu es Simon, fils de Jean; tu seras appelé Céphas (ce qui se traduit Pierre). »
43 Ko e ʻaho naʻa na feholoi, naʻe loto ʻa Sisu ke ʻalu atu ki Kāleli, pea ʻilo ʻe ia ʻa Filipe, ʻo ne pehē ki ai, “Muimui ʻiate au.”
Le jour suivant, Jésus résolut d’aller en Galilée. Et il rencontra Philippe. Et Jésus lui dit: « Suis-moi. »
44 Naʻe mei Petesaita ʻa Filipe, ko e potu ʻo ʻAnitelū mo Pita.
Philippe était de Bethsaïde, la ville d’André et de Pierre.
45 Pea ʻilo ʻe Filipe ʻa Nātaniela, ʻo ne pehē ki ai, “Kuo mau ʻilo ia naʻe tohi ki ai ʻa Mōsese ʻi he fono, mo e kau palōfita, ko Sisu ʻo Nāsaleti, ko e foha ʻo Siosefa.”
Philippe rencontra Nathanaël et lui dit: « Nous avons trouvé celui dont Moïse a écrit dans la Loi, ainsi que les Prophètes: c’est Jésus, fils de Joseph de Nazareth. »
46 Pea lea ʻa Nātaniela kiate ia, “ʻE tupu ha lelei mei Nāsaleti?” Pea pehē ʻe Filipe kiate ia, “Haʻu ʻo mamata.”
Nathanaël lui répondit: « Peut-il sortir de Nazareth quelque chose de bon? » Philippe lui dit: « Viens et vois. »
47 Pea vakai ʻa Sisu kia Nātaniela ʻoku haʻu kiate ia, pea ne pehē kiate ia, “Vakai, ko e ʻIsileli moʻoni, ʻoku ʻikai ʻi ai ha kākā!”
Jésus vit venir vers lui Nathanaël, et dit en parlant de lui: « Voici vraiment un Israélite, en qui il n’y a nul artifice. »
48 Pea lea ʻa Nātaniela kiate ia, “ʻOku ke ʻiloʻi au mei fē?” Pea talaange ʻe Sisu, ʻo pehē kiate ia, “ʻI he teʻeki ui koe ʻe Filipe, ʻi hoʻo ʻi he lolo fiki, ne u ʻiloʻi koe.”
Nathanaël lui dit: « D’où me connais-tu? » Jésus repartit et lui dit: « Avant que Philippe t’appelât, lorsque tu étais sous le figuier, je t’ai vu. »
49 Pea lea ʻa Nātaniela, ʻo pehē kiate ia, “Lāpai, ko e ʻAlo koe ʻoe ʻOtua; ko e Tuʻi koe ʻo ʻIsileli.”
Nathanaël lui répondit: « Rabbi, tu es le Fils de Dieu, tu es le Roi d’Israël. »
50 Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehē kiate ia, “Ko e meʻa ʻi heʻeku tala kiate koe, Ne u ʻiloʻi koe ʻi he lolo fiki, ʻoku ke tui ai? Te ke mamata ki he ngaahi meʻa lahi hake ʻi he meʻa ni.”
Jésus lui repartit: « Parce que je t’ai dit: Je t’ai vu sous le figuier, tu crois! Tu verras de plus grandes choses que celle-là. »
51 Pea tala ʻe ia kiate ia, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Te mou mamata ʻamui ki he langi kuo matangaki, pea mo e kau ʻāngelo ʻae ʻOtua ʻoku ʻalu hake mo ʻalu hifo ki he Foha ʻoe tangata.”
Et il ajouta: « En vérité, en vérité, je vous le dis, vous verrez désormais le ciel ouvert, et les anges de Dieu montant et descendant sur le Fils de l’homme. »

< Sione 1 >