< Semisi 1 >

1 Ko au Semisi, ko e tamaioʻeiki ʻae ʻOtua, pea mo e ʻEiki ko Sisu Kalaisi, ki he faʻahinga ʻe hongofulu ma ua kuo fakahē mamaʻo, ʻofa atu.
JACQUES, serviteur de Dieu et du Seigneur Jésus-Christ, aux douze tribus qui sont dans la dispersion, salut.
2 ‌ʻE hoku kāinga, ʻoka mou ka tō ki he ngaahi ʻahiʻahi kehekehe, ui ia kotoa pē ko e meʻa fakafiefia;
Ne voyez qu’un sujet de joie, mes frères, dans les épreuves de toute sorte qui tombent sur vous;
3 ‌ʻO ʻilo, ko e ʻahiʻahiʻi ʻo hoʻomou tui, ʻoku ne fakatupu ʻae kātaki.
sachant que l’épreuve de votre foi produit la patience.
4 Kae tuku ʻae kātaki ke ngāue ki he haohaoa, koeʻuhi ke mou haohaoa mo māʻopoʻopo, ʻo taʻemasiva ʻi ha meʻa.
Mais que la patience soit accompagnée d’œuvres parfaites, afin que vous soyez parfaits et accomplis, ne laissant à désirer en rien.
5 Ka ai hamou taha ʻoku masiva ʻi he poto, ke kole ʻe ia ki he ʻOtua, ʻaia ʻoku ne foaki lahi ki he kakai kotoa pē, pea ʻoku ʻikai valokiʻi; pea ʻe foaki ia kiate ia.
Si la sagesse fait défaut à quelqu’un d’entre vous, qu’il la demande à Dieu, lequel donne à tous simplement, sans rien reprocher; et elle lui sera donnée.
6 Ka ʻe lelei ʻene kole ʻi he tui, ʻo taʻefakataʻetaʻetui. He ko ia ʻoku fakataʻetaʻetui ʻoku hangē ia ko e peau ʻoe tahi ʻoku fakateka mo feliliʻaki ʻe he matangi.
Mais qu’il demande avec foi, sans hésiter; car celui qui hésite est semblable au flot de la mer, agité et ballotté par le vent.
7 Ke ʻoua naʻa mahalo ʻe he tangata ko ia ʻe maʻu ʻe ia ha meʻa mei he ʻEiki.
Que cet homme-là ne pense donc pas qu’il recevra quelque chose du Seigneur:
8 Ko e tangata ʻoku lotolotoua, ʻoku taʻemaau ʻi heʻene anga kotoa pē.
homme à deux âmes, inconstant dans toutes ses voies.
9 Ke fiefia ʻae tokoua ʻoku masiva ʻi hono hakeakiʻi:
Que le frère pauvre se glorifie de son élévation.
10 Ka ko e maʻumeʻa, ʻi hono fakaangavaivaiʻi: koeʻuhi ʻe mole atu ia ʻo hangē ko e fisi ʻoe mohuku.
Et que le riche mette sa gloire dans son abaissement; car il passera comme l’herbe fleurie:
11 He ʻoku ʻalu hake ʻae laʻā mo e vela lahi, pea ne fakamae ʻae mohuku, pea ngangana ai hono fisi ʻoʻona, pea ʻauha mo e fakaʻofoʻofa ʻo hono ngaohi: ʻe pehē foki ʻae ʻauha ʻoe tangata koloaʻia mei hono hala.
le soleil s’est levé brûlant, et il a desséché l’herbe, et sa fleur est tombée, et toute sa beauté a disparu; de même aussi le riche se flétrira avec ses entreprises.
12 ‌ʻOku monūʻia ʻae tangata ʻoku ne kātaki ʻae ʻahiʻahi: he ʻoka ʻilo ia ʻoku lelei, ʻe maʻu ʻe ia ʻae pale ʻoe moʻui, ʻaia kuo talaʻofa ki ai ʻae ʻEiki kiate kinautolu ʻoku ʻofa kiate ia.
Heureux l’homme qui supportera l’épreuve! Devenu un homme éprouvé, il recevra la couronne de vie que Dieu a promise à ceux qui l’aiment.
13 Ke ʻoua naʻa pehē ʻe ha taha ʻoka ʻahiʻahi [koviʻi ]ia, Kuo ʻahiʻahi [koviʻi ]au ʻe he ʻOtua: he ʻoku ʻikai faʻa ʻahiʻahiʻi ʻae ʻOtua ʻe he kovi, pea ʻoku ʻikai ʻahiʻahi[koviʻi ]ʻe ia ha tokotaha:
Que nul, lorsqu’il est tenté, ne dise: « C’est Dieu qui me tente «; car Dieu ne saurait être tenté de mal, et lui-même ne tente personne.
14 Ka kuo ʻahiʻahi [koviʻi ]ʻae tangata, ʻaia kuo takiekina, pea fakaoloolo, ʻe heʻene holi ʻaʻana.
Mais chacun est tenté par sa propre convoitise, qui l’amorce et l’entraîne.
15 Pea ʻoka tuituʻia ʻae holi kovi, ʻoku fanauʻi ko e angahala: pea ka kakato ʻae angahala, ʻoku fanauʻi ai ʻae mate.
Ensuite la convoitise, lorsqu’elle a conçu, enfante le péché, et le péché, lorsqu’il est consommé, engendre la mort.
16 ‌ʻE hoku kāinga ʻofeina, ʻoua naʻa mou hē.
Ne vous abusez pas, mes frères bien-aimés.
17 Ko e foaki lelei kotoa pē mo e foaki haohaoa kotoa pē ʻoku mei ʻolunga, pea ʻoku ʻalu hifo ia mei he Tamai ʻoe ngaahi maama, ʻaia ʻoku ʻikai ʻi ai ha fetoʻoaki, pe ko e ʻata ʻae feliliuʻaki.
Tout don excellent, toute grâce parfaite, descend d’en haut, du Père des lumières, en qui n’existe aucune vicissitude, ni ombre de changement.
18 Pea ko hono finangalo pe ʻoʻona naʻa ne fakatupu ai ʻakitautolu ʻaki ʻae folofola ʻoe moʻoni, koeʻuhi ke tau hoko ko e ʻuluaki fua ʻi hono kakai.
De sa propre volonté, il nous a engendrés par la parole de la vérité, afin que nous soyons comme les prémices de ses créatures.
19 Ko ia, ko hoku kāinga ʻofeina, ke fakavave ʻae tangata kotoa pē ki he fanongo, pea fakatuotuai ki he lea, ʻo fakatotoka ki he ʻita:
Mes frères bien-aimés, vous le savez, que l’homme soit prompt à écouter, lent à parler, lent à se mettre en colère.
20 He ʻoku ʻikai ke fakatupu ʻae māʻoniʻoni ʻoe ʻOtua ʻe he ʻita ʻae tangata.
Car la colère de l’homme n’opère pas la justice de Dieu.
21 Ko ia mou liʻaki ʻae ʻuli kotoa pē pea mo hono lahi fau ʻoe angahala, pea tali ʻi he angavaivai ʻae folofola kuo tō, ʻaia ʻoku mālohi ke fakamoʻui homou laumālie.
C’est pourquoi, rejetant toute souillure et toute excroissance de méchanceté, recevez avec douceur la parole qui a été entée en vous, et qui peut sauver vos âmes.
22 Ka ke fai ʻekimoutolu ki he folofola, pea ʻoua naʻa ngata ʻi he fanongo, ʻo mou kākaaʻi ʻakimoutolu.
Mais efforcez-vous de la mettre en pratique, et ne vous contentez pas de l’écouter, en vous abusant vous-mêmes par de faux raisonnements.
23 He kapau ʻoku fanongo ʻe ha taha ki ne folofola, kae ʻikai fai, ʻoku tatau ia mo ha taha ʻoku ne fakasio ki he mata ʻo hono sino ʻi ha sioʻata:
Car, si quelqu’un écoute la parole et ne l’observe pas, il est semblable à un homme qui regarde dans un miroir le visage qu’il tient de la nature:
24 He ʻoku ne fakasio kiate ia, pea ʻalu, pea ngalo leva ʻiate ia pe ʻoku matamata fēfē ia.
à peine s’est-il considéré, qu’il s’en est allé, oubliant aussitôt quel il était.
25 Ka ko ia ʻoku sio fakamamaʻu ki he fono haohaoa ʻoe tauʻatāina, pea fai maʻuaipē ki ai, pea ʻoku ʻikai fanongo mo ngalo, ka ʻoku fai ʻe ia ʻae ngāue, ʻe monūʻia ʻae tangata ni ʻi heʻene ngāue.
Celui, au contraire, qui fixe son regard sur la loi parfaite, la loi de liberté, et qui l’y tient attaché, n’écoutant pas pour oublier aussitôt, mais pratiquant ce qu’il a entendu, celui-là trouvera son bonheur en l’accomplissant.
26 Kapau ʻoku ai ha taha ʻiate kimoutolu ʻoku ne mahalo ko e lotu ia, kae ʻikai taʻofi hono ʻelelo, kae kākaaʻi hono loto ʻoʻona, ʻoku taʻeʻaonga ʻae lotu ʻae tangata ko ia.
Si quelqu’un s’imagine être religieux sans mettre un frein à sa langue, il s’abuse lui-même et sa religion est vaine.
27 Ko e lotu māʻoniʻoni mo taʻehanomele ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua ko e Tamai, ko eni ia, Ke ʻaʻahi ki he ngaahi tamai mate mo e kau fefine kuo mate honau husepāniti, ʻi heʻenau mamahi, pea ke fakaʻehiʻehi ia mei māmani ke taʻehanomele.
La religion pure et sans tache devant notre Dieu et Père, n’est pas autre qu’avoir soin des orphelins et des veuves dans leur détresse, et se préserver pur des souillures de ce monde.

< Semisi 1 >