< Kau ʻAposetolo 17 >

1 Pea kuo nau ʻalu ʻi ʻAmifipoli mo ʻApolonia, pea nau aʻu ki Tesalonika, pea naʻe ʻi ai ʻae falelotu ʻoe kakai Siu.
Ayant ensuite traversé Amphipolis et Apollonie, Paul et Silas arrivèrent à Thessalonique, où était la synagogue des Juifs.
2 Pea naʻe ʻalu ʻa Paula kiate kinautolu, ʻo hangē ko ʻene faʻa fai, pea ne malangaʻaki ʻae ngaahi tohi kiate kinautolu ʻi he ʻaho Sāpate ʻe tolu,
Selon sa coutume, Paul y entra, et pendant trois sabbats, il discuta avec eux. Partant des Ecritures,
3 “ʻO fakamatala mo fakamoʻoni, naʻe taau mo Kalaisi ke mamahi, mo toetuʻu mei he pekia; pea ko Sisu eni, ʻoku ou malangaʻaki kiate kimoutolu, ko e Kalaisi ia.”
il expliquait et établissait que le Messie avait dû souffrir et ressusciter des morts; et « ce Messie, disait-il, c’est le Christ Jésus que je vous annonce. »
4 Pea naʻe tui honau niʻihi, ʻonau kau taha mo Paula mo Sailosi; pea mo e tokolahi ʻi he Kiliki kuo lotu, pea mo e kau fineʻeiki tokolahi.
Quelques Juifs furent persuadés, et ils se joignirent à Paul et à Silas, ainsi qu’une grande multitude de gentils craignant Dieu, et un assez grand nombre de femmes du premier rang.
5 Ka ko e kakai Siu naʻe ʻikai tui, naʻa nau meheka, pea naʻa nau ʻave mo kinautolu ʻae kau siana pauʻu, pea tānaki ʻae tokolahi, ʻonau veuveuki ʻae kolo, pea feʻohofi ki he fale ʻo Sesoni, ʻo kumi ke ʻomi ʻakinaua kituʻa ki he kakai.
Mais les Juifs, piqués de jalousie, enrôlèrent quelques mauvais sujets de la lie du peuple, provoquèrent des attroupements, et répandirent l’agitation dans la ville. Puis, s’étant précipités vers la maison de Jason, ils cherchèrent Paul et Silas pour les amener devant le peuple.
6 Pea ʻi he ʻikai te nau ʻilo ʻakinaua, naʻa nau toho ʻa Sesoni mo e kāinga niʻihi ki he kau fakamaau ʻoe kolo, mo nau kalanga, Ko kinautolu kuo fulihi ʻa māmani, kuo nau haʻu foki ki heni;
Ne les ayant pas trouvés, ils traînèrent Jason et quelques frères devant les politarques, en criant: « Ces hommes qui ont bouleversé le monde sont aussi venus ici,
7 Pea kuo maʻu ʻakinautolu ʻe Sesoni pea ʻoku nau fai kehe kotoa pē mo e ngaahi fono ʻa Sisa, mo nau pehē, ‘ʻOku ai ʻae tuʻi ʻe taha, ko Sisu.’
et Jason les a reçus. Ils sont tous en contravention avec les édits de César, disant qu’il y a un autre roi, Jésus. »
8 Pea naʻa nau fakamanavahēʻi ʻae kakai mo e kau fakamaau ʻoe kolo, ʻi heʻenau fanongo ki he ngaahi meʻa ni.
Ils mirent ainsi en émoi le peuple et les politarques qui les écoutaient.
9 Pea ʻi heʻenau maʻu ʻae tuku lea totongi ʻa Sesoni mo hono toe ʻoe kāinga, naʻa nau tukuange ʻakinautolu.
Et ce ne fut qu’après avoir reçu une caution de Jason et des autres qu’ils les laissèrent aller.
10 Pea naʻe tukuange leva ʻe he kāinga ʻa Paula mo Sailosi ke na ō poʻuli ki Pelea: pea kuo na aʻu ki ai, pea na hū ki he falelotu ʻoe kakai Siu.
Les frères, sans perdre de temps, firent partir de nuit Paul et Silas pour Bérée. Quand ils furent arrivés dans cette ville, ils se rendirent à la synagogue des Juifs.
11 Pea naʻe loto lelei ʻakinautolu ni ʻiate kinautolu ʻi Tesalonika, he naʻa nau maʻu ʻae folofola mo e loto fiefia, ʻonau kumi ʻi he ngaahi tohi ʻi he ʻaho kotoa pē, ki hono moʻoni ʻoe ngaahi meʻa ni.
Ces derniers avaient des sentiments plus nobles que ceux de Thessalonique; ils reçurent la parole avec beaucoup d’empressement, examinant chaque jour les Ecritures, pour voir si ce qu’on leur enseignait était exact.
12 Ko ia naʻe tui ai ʻae tokolahi ʻiate kinautolu; pea mo e kau fineʻeiki ʻi he kakai Kiliki, pea mo e kau tangata tokolahi.
Beaucoup d’entre eux, et, parmi les Grecs, des femmes de qualité et des hommes en grand nombre, embrassèrent la foi.
13 Pea kuo ʻilo ʻe he kakai Siu ʻi Tesalonika kuo malangaʻaki ʻe Paula ʻae folofola ʻae ʻOtua ʻi Pelea, naʻa nau ʻalu ki ai, ʻo fakamaveuveuʻi ʻae kakai.
Mais quand les Juifs de Thessalonique surent que Paul annonçait aussi à Bérée la parole de Dieu, ils vinrent encore y agiter la population.
14 Pea tukuange leva ʻe he kāinga ʻa Paula ke hala tahi ia ʻo ʻalu: ka naʻe nofo pe ʻi ai ʻa Sailosi mo Timote.
Alors les frères firent sur-le-champ partir Paul jusqu’à la mer; mais Silas et Timothée restèrent à Bérée.
15 Pea ko kinautolu naʻe fakahinohino ʻa Paula, naʻa nau ʻomi ia ki ʻAtenisi: pea kuo nau maʻu ʻae fekau kia Sailosi mo Timote, ke na haʻu vave kiate ia, naʻa nau ʻalu.
Ceux qui conduisaient Paul l’accompagnèrent jusqu’à Athènes; puis, chargés de mander à Silas et à Timothée de venir le rejoindre au plus tôt, ils s’en retournèrent.
16 Pea naʻe kei tatali ʻa Paula kiate kinaua ʻi ʻAtenisi, pea ngaueue hono laumālie ʻiate ia, ʻi heʻene mamata kuo pito ʻae kolo ʻi he tamapua.
Pendant que Paul les attendait à Athènes, il sentait en son âme une vive indignation au spectacle de cette ville pleine d’idoles.
17 Pea naʻe kikihi ia ʻi he falelotu mo e kakai Siu, pea mo e kakai kuo lotu, pea mo kinautolu naʻa nau fetaulaki mo ia ʻi he potu fakatau ʻi he ʻaho kotoa pē.
Il discutait donc dans la synagogue avec les Juifs et les hommes craignant Dieu, et tous les jours dans l’Agora avec ceux qu’il rencontrait.
18 Pea naʻe toki fetaulaki mo ia ʻae kau fiepoto [ʻoe faʻahinga ]ʻo ʻEpikulio, mo Sitoiko. Pea pehē ʻe he niʻihi, “Ko e hā ʻoku lau ʻe he palau na?” Pea pehē ʻe he niʻihi, “ʻOku matamata fakahā ʻotua foʻou ia:” koeʻuhi naʻa ne malangaʻaki kiate kinautolu ʻa Sisu, mo e toetuʻu.
Or quelques philosophes épicuriens et stoïciens ayant conféré avec lui, les uns disaient: « Que nous veut ce semeur de paroles? » D’autres, l’entendant prêcher Jésus et la résurrection, disaient: « Il paraît qu’il vient nous annoncer des divinités étrangères. »
19 Pea naʻe ʻomi ia, ʻo ʻave ki he ʻAleopeiko, mo nau pehē, “ʻOku mau fie ʻilo pē ko e hā ʻae akonaki foʻou ni, ʻoku ke leaʻaki.
Et l’ayant pris avec eux, ils le menèrent sur l’Aréopage, disant: « Pourrions-nous savoir quelle est cette nouvelle doctrine que tu enseignes?
20 He ʻoku ke ʻomi meʻa foʻou ki homau telinga: ko ia ʻoku mau fie ʻilo ai hono ʻuhinga ʻoe ngaahi meʻa ni.”
Car tu nous fais entendre des choses étranges; nous voudrions donc savoir ce qu’il en est. »
21 (He ko e kakai ʻAtenisi kotoa pē, mo e ʻāunofo ʻi ai, naʻa nau mātuʻaki nofo pe ke lau, mo fakafanongo ki he meʻa foʻou.)
Or tous les Athéniens et les étrangers établis dans la ville ne passaient leur temps qu’à dire ou à écouter des nouvelles.
22 Pea naʻe tuʻu ʻa Paula ʻi he lotolotonga ʻoe ʻAleopeiko, ʻo ne pehē, “ʻAkimoutolu ʻi ʻAtenisi, ʻoku ou vakai ʻoku mou faʻa fai ʻo lahi ʻae lotu.
Paul, debout au milieu de l’Aréopage, parla ainsi: « Athéniens, je constate qu’à tous égards vous êtes éminemment religieux.
23 Koeʻuhi ʻi heʻeku ʻalu, ʻoku ou mamata ki he meʻa ʻoku mou lotu ki ai, pea ne u ʻilo ʻae ʻesifeilaulau, ʻoku tuʻu ai ʻae tohi ni, ‘KI HE ʻOTUA ʻOKU ʻIKAI ʻILOA.’ Pea ko ia ʻoku mou lotu taʻeʻilo ki ai, ko ia ia ʻoku ou fakahā kiate kimoutolu.
Car lorsqu’en passant je regardais les objets de votre culte, j’ai trouvé même un autel avec cette inscription: AU DIEU INCONNU. Celui que vous adorez sans le connaître, je viens vous l’annoncer.
24 Ko e ʻOtua ʻaia naʻa ne ngaohi ʻa māmani mo e meʻa kotoa pē ʻoku ʻi ai, ʻoku ʻikai nofo ia ʻi he ngaahi fale kuo ngaohi ʻe he nima, he ko e ʻEiki ia ʻoe langi mo māmani;
Le Dieu qui a fait le monde et tout ce qu’il renferme, étant le Seigneur du ciel et de la terre, n’habite pas dans des temples faits de main d’homme;
25 Pea ʻoku ʻikai tauhi ʻaki ia ʻae nima ʻoe tangata, ʻo hangē ʻoku masiva ia ʻi ha meʻa, he ʻoku foaki ʻe ia ki he meʻa kotoa pē ʻae moʻui, mo e mānava, mo e meʻa kotoa pē;
il n’est pas servi par des mains humaines, comme s’il avait besoin de quelque chose, lui qui donne à tous la vie, le souffle et toutes choses.
26 Pea naʻe ngaohi ʻe ia ʻi he toto pe taha ʻae ngaahi kakai kotoa pē ke nofo ʻi he funga ʻo māmani kotoa pē, pea kuo tomuʻa tukupau ʻae ngaahi kuonga, mo e ngataʻanga ʻo honau nofoʻanga;
D’un seul homme il a fait sortir tout le genre humain, pour peupler la surface de toute la terre, ayant déterminé pour chaque nation la durée de son existence et les bornes de son domaine,
27 Ke nau kumi ki he ʻEiki, ʻo tautaufā ki ai, heiʻilo pe te nau maʻu ia, ka ʻoku ʻikai mamaʻo ia mo kitautolu taki taha kotoa pē.
afin que les hommes le cherchent et le trouvent comme à tâtons: quoiqu’il ne soit pas loin de chacun de nous,
28 ‘He ʻoku tau moʻui, mo ngaueue, mo nofo pē, ʻiate ia;’ ʻo hangē ko e lea ʻae niʻihi ʻi hoʻomou kau tohi hiva, ‘He ko hono hako foki ʻakitautolu.’
car c’est en lui que nous avons la vie, le mouvement et l’être; et, comme l’ont dit aussi quelques-uns de vos poètes... de sa race nous sommes.
29 Pea kapau ko e hako ʻoe ʻOtua ʻakitautolu, ʻoku ʻikai lelei ʻetau mahalo ʻoku tatau ʻae ʻOtua mo e koula, pe ko e siliva, pe ko e maka, kuo tongitongi ʻaki ʻae poto mo e filioʻi ʻoe tangata.
Etant donc de la race de Dieu, nous ne devons pas croire que la divinité soit semblable à de l’or, à de l’argent, ou à de la pierre, sculptés par l’art et le génie de l’homme.
30 Pea naʻe ʻikai fie ʻafioʻi ʻe he ʻOtua ʻae ngaahi kuonga ʻoe vale ni, ka ʻoku ne fekau eni ki he kakai kotoa pē, ʻi he potu kotoa pē, ke nau fakatomala:
Dieu ne tenant pas compte de ces temps d’ignorance, annonce maintenant aux hommes qu’ils aient tous, en tous lieux, à se repentir;
31 Koeʻuhi kuo ne kotofa ʻae ʻaho, te ne fakamaau māʻoniʻoni ai ʻa māmani, ʻi he tangata kuo ne fakanofo; pea kuo ne fakapapau ia ki he kakai kotoa pē, ʻI heʻene fokotuʻu ia mei he pekia.”
car il a fixé un jour où il jugera le monde selon la justice, par l’homme qu’il a désigné, et qu’il a accrédité auprès de tous, en le ressuscitant des morts. »
32 Pea ʻi heʻenau fanongo ki he toetuʻu ʻae pekia, naʻe manuki ʻae niʻihi: kae pehē ʻe he niʻihi, “Te mau toe fanongo ʻiate koe ki he meʻa ni.”
Lorsqu’ils entendirent parler de résurrection des morts, les uns se moquèrent, les autres dirent: « Nous t’entendrons là-dessus une autre fois. »
33 Pea ʻalu ai ʻa Paula ʻiate kinautolu.
C’est ainsi que Paul se retira du milieu d’eux.
34 Ka naʻe pikitai ʻae kau tangata niʻihi kiate ia, pea nau tui: pea naʻe ʻi ai ʻa Taionisio ʻoe ʻAleopeiko, pea ko e fefine naʻe hingoa ko Temalisi, pea mo e niʻihi foki mo kinautolu.
Quelques personnes néanmoins s’attachèrent à lui et crurent; de ce nombre furent Denys l’Aréopagite, une femme nommée Damaris, et d’autres avec eux.

< Kau ʻAposetolo 17 >