< Kau ʻAposetolo 13 >

1 Pea naʻe ʻi he siasi ʻi ʻAniteoke ʻae niʻihi ko e kau palōfita mo e akonaki; ko Pānepasa, mo Simione ʻoku ui ko Nika, mo Lusio mei Sailine, mo Maneno, ʻaia naʻa na nonofo mo Helota ko e tuʻi, pea mo Saula.
Il y avait dans l’Eglise d’Antioche des prophètes et des docteurs, savoir, Barnabé, Siméon, appelé Niger, Lucius de Cyrène, Manahen, qui avait été élevé avec Hérode le tétrarque, et Saul.
2 Pea lolotonga ʻenau ngāue ki he ʻEiki, mo ʻaukai, naʻe pehē ʻe he Laumālie Māʻoniʻoni, “Vavahe mai maʻaku ʻa Pānepasa mo Saula ki he ngāue kuo u fili ʻakinaua ki ai.”
Comme ils vaquaient au service du Seigneur et qu’ils jeûnaient, l’Esprit-Saint leur dit: « Séparez-moi Saul et Barnabé pour l’œuvre à laquelle je les ai appelés. »
3 Pea kuo nau ʻaukai mo lotu, pea nau hili honau nima kiate kinaua, ʻo tuku ke na ō.
Alors, après avoir jeûné et prié, ils leur imposèrent les mains et les laissèrent partir.
4 Pea kuo fekau ʻakinaua ʻe he Laumālie Māʻoniʻoni, naʻa na ō ki Selusia; pea folau mei ai ki Saipalo.
Envoyés donc par le Saint-Esprit, Saul et Barnabé se rendirent à Séleucie, d’où ils firent voile pour l’île de Chypre.
5 Pea ʻi heʻena ʻi Salamisi, naʻa na malangaʻaki ʻae folofola ʻae ʻOtua ʻi he ngaahi falelotu ʻoe kakai Siu: pea naʻe ʻiate kinaua foki ʻa Sione ko [hona ]tauhi.
Arrivés à Salamine, ils annoncèrent la parole de Dieu dans les synagogues des Juifs. Ils avaient avec eux Jean pour les aider dans leur ministère.
6 Pea kuo ʻosi ʻae motu ʻi heʻenau ʻalu, pea nau aʻu ki Pafosi, ʻonau ʻilo ai ʻae fie mana ʻe tokotaha, ko e palōfita loi, ko e Siu, naʻe hingoa ko Pāsisu:
Ayant parcouru toute l’île jusqu’à Paphos, ils trouvèrent un certain magicien, faux prophète juif, nommé Barjésus,
7 Naʻe nonofo ia mo e pule ʻoe fonua, ko Sesio-Paula, ko e tangata poto; pea naʻe ui mai ʻe ia kia Pānepasa mo Saula, ko ʻene fie fanongo ki he folofola ʻae ʻOtua.
qui vivait auprès du proconsul Sergius Paulus, homme sage. Ce dernier, ayant fait appeler Barnabé et Saul, manifesta le désir d’entendre la parole de Dieu.
8 Ka naʻe fakatanga ʻakinaua ʻe he fie mana ko ʻElima, (he ko hono ʻuhinga ia ʻo hono hingoa, ) ʻo ne ʻahiʻahi ke taʻofi ʻae pule ke ʻoua naʻa tui ia.
Mais Elymas, le magicien — car telle est la signification de son nom — leur faisait opposition, cherchant à détourner de la foi le proconsul.
9 Pea naʻe fonu ʻa Saula, (ʻa ia foki ko Paula, ) ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni, pea ne sio fakamamaʻu kiate ia,
Alors Saul, appelé aussi Paul, rempli du Saint-Esprit, fixant son regard sur le magicien,
10 Mo ne pehē, “ʻA koe, ʻoku ke fonu ʻi he kākā kotoa pē mo e pauʻu kotoa pē, ko e foha ʻoe tēvolo, ko e fili ʻoe māʻoniʻoni kotoa pē, ʻe ʻikai te ke tuku hoʻo fakakoviʻi ʻae ngaahi hala totonu ʻoe ʻEiki?
lui dit: « Homme plein de toute sorte de ruses et de fourberies, fils du diable, ennemi de toute justice, ne cesseras-tu pas de pervertir les voies droite du Seigneur?
11 Pea ko eni, vakai, kuo ʻiate koe ʻae nima ʻoe ʻEiki, pea te ke kui, pea ʻe ʻikai te ke mamata ki he laʻā ʻo fuoloa.” Pea tō leva kiate ia ʻae nenefu mo e fakapoʻuli; pea ne tautaufā ʻo kumi ha taha ke ne tataki ia ʻi hono nima.
Maintenant voici que la main de Dieu est sur toi; tu seras aveugle, privé pour un temps de la vue du soleil. » Aussitôt d’épaisses ténèbres tombèrent sur lui, et il cherchait, en se tournant de tous côtés, quelqu’un qui lui donnât la main.
12 Pea kuo mamata ʻe he pule ki he meʻa kuo fai, pea tui ia, he kuo ofo ʻi he akonaki ʻae ʻEiki.
A la vue de ce prodige, le proconsul crut, vivement frappé de la doctrine du Seigneur.
13 Pea kuo ʻalu ʻa Paula mo hono kau fononga ʻi Pafosi, naʻa nau aʻu ki Peaka ʻi Pamifilia: pea liʻaki ʻakinaua ʻe Sione, kae foki ia ki Selūsalema.
Paul et ses compagnons, ayant fait voile de Paphos, se rendirent à Perge en Pamphylie; mais Jean les quitta et s’en retourna à Jérusalem.
14 Pea kuo na ō ʻi Peaka, pea na aʻu ki ʻAniteoke ʻi Pisitia, pea hū ki he falelotu ʻi he ʻaho Sāpate, ʻo nofo hifo.
Eux, poussant au delà de Perge, se rendirent à Antioche de Pisidie, et étant entrés dans la synagogue le jour du sabbat, ils s’assirent.
15 Pea hili ʻae lau ʻoe fono mo e kau palōfita, naʻe fakahā ʻe he kau pule ʻoe falelotu kiate kinaua, ʻo pehē, “Ongo tangata ko e kāinga, kapau ʻoku ʻiate kimoua ha akonaki maʻae kakai, ke mo lea.”
Après la lecture de la Loi et des Prophètes, les chefs de la synagogue leur envoyèrent dire: « Frères, si vous avez quelque exhortation à adresser au peuple, parlez. »
16 Pea tuʻu hake ʻa Paula, ʻo kamo ʻaki hono nima, mo ne pehē, “ʻAe kakai ʻIsileli, mo kimoutolu ʻoku manavahē ki he ʻOtua, tokanga mai.
Paul se leva, et, ayant fait signe de la main, il dit: « Enfants d’Israël, et vous qui craignez Dieu, écoutez.
17 Ko e ʻOtua ʻoe kakai ʻIsileli ni, naʻa ne fili ʻetau ngaahi tamai, pea ne hakeakiʻi ʻae kakai ʻi he nofo ʻāunofo ʻi he fonua ko ʻIsipite, pea ne ʻomi ʻakinautolu mei ai ʻaki ʻae nima kuo mafao.
Le Dieu de ce peuple d’Israël a choisi nos pères. Il glorifia ce peuple pendant son séjour en Égypte, et l’en fit sortir par son bras puissant.
18 Pea naʻa ne kātaki ʻenau anga ʻi he toafa ʻi he taʻu ʻe fāngofulu nai.
Durant près de quarante ans, il en prit soin dans le désert.
19 Pea ʻi he fakaʻauha ʻe ia ʻae puleʻanga ʻe fitu ʻi he fonua ko Kēnani, naʻa ne tufaki honau fonua kiate kinautolu ʻi he talotalo.
Puis, ayant détruit sept nations au pays de Canaan, il le mit en possession de leur territoire.
20 Pea hili ia, naʻe foaki ʻae kau fakamaau ʻi he taʻu ʻe fāngeau mo e nimangofulu nai, ʻo aʻu kia Samuela ko e palōfita.
Après cela, durant quatre cent cinquante ans environ, il lui donna des juges jusqu’au prophète Samuel.
21 “Pea hili ia, naʻa nau holi ki ha tuʻi pea naʻe tuku ʻe he ʻOtua kiate kinautolu, ʻi he taʻu ʻe fāngofulu, ʻa Saula ko e foha ʻo Kisi, ko e tangata ʻi he faʻahinga ʻo Penisimani.
Alors ils demandèrent un roi; et Dieu leur donna, pendant quarante ans, Saül, fils de Cis, de la tribu de Benjamin.
22 Pea kuo ne liua ia, pea ne fokotuʻu ʻa Tevita ko honau tuʻi; ʻaia naʻa ne fakamoʻoni ai, ʻo pehē, ‘Kuo u ʻilo ʻa Tevita ko e foha ʻo Sese, ko e tangata tatau mo hoku loto, pea ʻe fai ʻe ia ʻa hoku loto kotoa pē.’
Puis, l’ayant rejeté, il leur suscita pour roi David, auquel il a rendu ce témoignage: J’ai trouvé David, fils de Jessé, homme selon mon cœur, qui accomplira toutes mes volontés. —
23 Pea kuo fokotuʻu ki ʻIsileli ʻe he ʻOtua ʻi he hako ʻoe tangata ni ʻae Fakamoʻui ko Sisu, ʻo hangē ko e talaʻofa:
C’est de sa postérité que Dieu, selon sa promesse, a fait sortir pour Israël un Sauveur, Jésus.
24 Ka naʻe fuofua malangaʻaki ʻe Sione ʻae papitaiso ʻoe fakatomala, ki he kakai kotoa pē ʻo ʻIsileli, ʻi he teʻeki ai haʻu ia.
Avant sa venue, Jean avait prêché un baptême de pénitence à tout le peuple d’Israël;
25 Pea ʻi he fakaʻosi ʻe Sione ʻene lakanga, naʻa ne pehē, ‘ʻOku mou pehē ko hai au? ʻOku ʻikai ko ia au. Kae vakai, ʻoku muimui mai ʻae tokotaha ʻiate au, ʻaia ʻoku ʻikai taau mo au ke u vete ʻae topuvaʻe mei hono vaʻe.’
et arrivé au terme de sa course, il disait: Je ne suis pas celui que vous pensez; mais voici qu’après moi vient celui dont je ne suis pas digne de délier la chaussure.
26 “ʻAe kau tangata ko e kāinga, ko e fānau ʻae hako ʻo ʻEpalahame, mo ia fulipē ʻiate kimoutolu ʻoku manavahē ki he ʻOtua, kuo fekau mai kiate kimoutolu ʻae tala ʻoe fakamoʻui ni.
Mes frères, fils de la race d’Abraham, et vous qui craignez Dieu, c’est à vous que cette parole de salut a été envoyée.
27 He ko kinautolu ʻoku nofo ʻi Selūsalema, mo honau kau pule, ko e meʻa ʻi heʻenau taʻeʻilo ia, mo e leʻo ʻoe kau palōfita ʻoku lau ʻi he ʻaho Sāpate kotoa pē, kuo nau fakamoʻoni ia ʻi he fakamaauʻi ke mate.
Car les habitants de Jérusalem et leurs magistrats ayant méconnu Jésus et les oracles des prophètes qui se lisent chaque sabbat, les ont accompli par leur jugement,
28 Pea neongo ʻae ʻikai pe te nau ʻilo ha meʻa ke mate ai ia, ka naʻa nau kole kia Pailato ʻa hono tāmateʻi.
et sans avoir rien trouvé en lui qui méritât la mort, ils ont demandé à Pilate de le faire mourir.
29 Pea hili ʻenau fakamoʻoni ʻaia kotoa pē kuo tohi kiate ia, naʻa nau vete hifo ia mei he ʻakau, ʻo tuku ki he fonualoto.
Et quand ils eurent accompli tout ce qui est écrit de lui, ils le descendirent de la croix et le déposèrent dans un sépulcre.
30 Ka naʻe fokotuʻu ia ʻe he ʻOtua mei he mate:
Mais Dieu l’a ressuscité des morts; et pendant plusieurs jours de suite il s’est montré à ceux
31 Pea naʻe mamata kiate ia ʻi he ngaahi ʻaho lahi ʻakinautolu naʻe omi mo ia mei Kāleli ki Selūsalema, ʻaia ko ʻene kau fakamoʻoni ki he kakai.
qui étaient montés avec lui de la Galilée à Jérusalem, et qui sont maintenant ses témoins auprès du peuple.
32 Pea ʻoku ma fakahā kiate kimoutolu ʻae ongoongolelei, koeʻuhi ʻi he talaʻofa naʻe tuku ki he ngaahi tamai,
Nous aussi, nous vous annonçons que la promesse faite à nos pères,
33 Ko ia kuo fakamoʻoni ʻe he ʻOtua kiate kitautolu ko ʻenau fānau, ʻi heʻene toe fokotuʻu ʻa Sisu; ʻo hangē ko ia kuo tohi ʻi hono ua ʻoe Saame, ‘Ko hoku ʻAlo koe, kuo u fakatupu koe he ʻaho ni.
Dieu l’a accomplie pour nous, leurs enfants, en ressuscitant Jésus, selon ce qui est écrit dans le Psaume deuxième: Tu es mon Fils, je t’ai engendré aujourd’hui.
34 Pea koeʻuhi ko ʻene fokotuʻu ia mei he pekia, ke ʻoua naʻa toe foki ki he ʻauʻauha, naʻa ne lea pehē, ‘Te u tuku kiate kimoutolu ʻae ngaahi meʻaʻofa moʻoni ʻa Tevita.’
Que Dieu l’ait ressuscité des morts de telle sorte qu’il ne retournera pas à la corruption, c’est ce qu’il a déclaré en disant: Je vous donnerai les faveurs divines promises à David, faveurs qui sont assurées.
35 Ko ia ʻoku pehē ai foki ʻe ia ʻi he [Saame ]ʻe taha, ‘ʻE ʻikai te ke tuku ʻa hoʻo tokotaha māʻoniʻoni ke ʻilo ʻae ʻauʻauha.’
— C’est pourquoi il dit encore ailleurs: Tu ne permettras pas que ton Saint voie la corruption. —
36 He kuo hili ʻae fai ʻe Tevita ʻi hono kuonga ki he finangalo ʻoe ʻOtua, ne mohe ia, pea tanu ia mo ʻene ngaahi tamai, pea ʻilo ʻe ia ʻae ʻauʻauha:
Or David, après avoir, pendant qu’il vivait, accompli les desseins de Dieu, s’est endormi, et il a été réuni à ses pères, et il a vu la corruption.
37 Ka ko ia naʻe toe fokotuʻu ʻe he ʻOtua, naʻe ʻikai ʻilo ʻe ia ʻae ʻauʻauha.
Mais celui que Dieu a ressuscité n’a pas vu la corruption.
38 Ko ia ke ʻilo ʻekimoutolu, ʻae kau tangata ko e kāinga, ʻoku malangaʻaki kiate kimoutolu ʻi he tangata ni ʻae fakamolemole ʻoe angahala:
Sachez-le donc, mes frères: c’est par lui que le pardon des péchés vous est annoncé; et de toutes les souillures, dont vous n’avez pu être justifiés par la loi de Moïse,
39 Pea ko e meʻa ʻiate ia, ko kinautolu kotoa pē ʻoku tui, ʻoku fakatonuhiaʻi mei he meʻa kotoa pē, ʻaia naʻe ʻikai faʻa fakatonuhia mei ai ʻe he fono ʻa Mōsese.
quiconque croit en est justifié par lui.
40 Ko ia vakai telia naʻa hoko kiate kimoutolu ʻaia ʻoku fakahā ʻi he kau palōfita;
Prenez donc garde qu’il ne vous arrive ce qui est dit dans les Prophètes:
41 ‘Vakai, ʻakimoutolu ʻae kau luma, pea ofo, mo malaʻia: he ʻoku ou fai ha ngāue ʻi homou ngaahi ʻaho, ha ngāue ʻe ʻikai ʻaupito te mou tui ki ai, neongo hono fakahā ʻe ha tangata kiate kimoutolu.”
« Voyez, hommes dédaigneux, soyez étonnés et disparaissez; car je vais faire en vos jours une œuvre, une œuvre que vous ne croiriez pas si on vous la racontait. »
42 Pea ʻi he ʻalu ʻae kakai Siu ʻi he falelotu, naʻe kole ʻae Senitaile ke malangaʻaki kiate kinautolu ʻae ngaahi lea ni ʻi he Sāpate ʻe haʻu.
Lorsqu’ils sortirent, on les pria de parler sur le même sujet au sabbat suivant.
43 Pea kuo tutuku ʻae kakai, naʻe muimui ʻia Paula mo Pānepasa ʻae Siu mo e kakai ului faʻa lotu tokolahi: pea naʻa na lea kiate kinautolu, ʻo akonakiʻi ke nau tuʻumaʻu ʻi he ʻofa ʻae ʻOtua.
Et à l’issue de l’assemblée, beaucoup de Juifs et de pieux prosélytes suivirent Paul et Barnabé, et ceux-ci, s’entretenant avec eux, les exhortèrent à persévérer dans la grâce de Dieu.
44 Pea hoko ki he ʻaho Sāpate ʻe taha, naʻe meimei fakataha ʻae kolo kotoa pē, ke fanongo ki he folofola ʻae ʻOtua.
Le sabbat suivant, la ville presque toute entière se rassembla pour entendre la parole de Dieu.
45 Ka ʻi he mamata ʻae kakai Siu ki he fuʻu tokolahi, naʻa nau feinga ʻaupito, mo nau lea kehe ki he ngaahi meʻa naʻe leaʻaki ʻe Paula, ʻo fakakikihi mo lea kovi lahi.
Les Juifs, voyant tout ce concours, furent remplis de jalousie, et, en blasphémant, ils contredirent tout ce que disait Paul.
46 Pea naʻe toki mālohi ai ʻae loto ʻo Paula mo Pānepasa, ʻo na pehē, “Naʻe totonu ke tomuʻa leaʻaki ʻae folofola ʻae ʻOtua kiate kimoutolu: ka ʻi hoʻomou tekeʻi atu ia ʻiate kimoutolu, pea fakahā ʻoku ʻikai te mou ʻaonga ki he moʻui taʻengata, vakai, te ma ō ki he kakai Senitaile. (aiōnios g166)
Alors Paul et Barnabé dirent avec assurance: « C’est à vous les premiers que la parole de Dieu devait être annoncée; mais, puisque vous la repoussez, et que vous-mêmes vous vous jugez indignes de la vie éternelle, voici que nous nous tournons vers les Gentils. (aiōnios g166)
47 He kuo pehē ʻae fekau ʻae ʻEiki kiate kimautolu, Kuo u fokotuʻu koe koe maama ki he ngaahi Senitaile, pea koeʻuhi ko e moʻuiʻanga ki he ngaahi ngataʻanga ʻo māmani.”
Car le Seigneur nous l’a ainsi ordonné: Je t’ai établi pour être la lumière des nations, pour porter le salut jusqu’aux extrémités de la terre. »
48 Pea ʻi he fanongo eni ʻe he kakai Senitaile, naʻa nau fiefia, mo fakamālōʻia ʻae folofola ʻae ʻOtua: pea naʻe tui ʻakinautolu kotoa pē naʻe loto ki he moʻui taʻengata. (aiōnios g166)
En entendant ces paroles, les Gentils se réjouirent, et ils glorifiaient la parole du Seigneur; et tous ceux qui étaient destinés à la vie éternelle devinrent croyants. (aiōnios g166)
49 Pea naʻe malangaʻaki ʻae folofola ʻae ʻEiki ʻi he fonua kotoa pē ko ia.
Et la parole du Seigneur se répandait dans tout le pays.
50 Ka naʻe fakatupu ʻe he kakai Siu ʻae loto ʻoe kau fefineʻeiki kuo lotu, mo e kau matāpule tangata ʻoe kolo, ʻonau fakalanga ʻae fakatanga kia Paula mo Pānepasa, pea naʻe kapusi ʻakinaua ʻi honau fonua.
Mais les Juifs, ayant excité les femmes prosélytes de la classe élevée et les principaux de la ville, soulevèrent une persécution contre Paul et Barnabé, et les chassèrent de leur territoire.
51 Ka naʻa na tūtuuʻi ʻae efu mei hona vaʻe kiate kinautolu, pea na ō ki ʻIkoniume.
Alors Paul et Barnabé secouèrent contre eux la poussière de leurs pieds et allèrent à Iconium.
52 Pea naʻe fakapito ʻaki ʻae kau ākonga ʻae fiefia, mo e Laumālie Māʻoniʻoni.
Cependant les disciples étaient remplis de joie et de l’Esprit-Saint.

< Kau ʻAposetolo 13 >