< 2 Tuʻi 4 >

1 Pea ko eni, naʻe tangi kalanga ha fefine ko e tokotaha ʻi he ngaahi uaifi ʻoe ngaahi foha ʻoe kau palōfita, kia ʻIlaisa, ʻo ne pehē, “Kuo pekia ʻa hoʻo tamaioʻeiki ko hoku husepāniti; pea ʻoku ke ʻilo naʻe manavahē ʻa hoʻo tamaioʻeiki kia Sihova: pea kuo haʻu ʻae tangata ʻeke totongi ke ne ʻave mo ia ʻa ʻeku ongo tama ke na tamaioʻeiki kiate ia.”
La femme de l’un des jeunes prophètes vint se plaindre à Elisée, disant: "Ton serviteur, mon époux, est mort: tu sais que ton serviteur révérait l’Eternel. Or, le créancier est venu prendre mes deux jeunes enfants pour en faire ses esclaves."
2 Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisa kiate ia, “Ko e hā ha meʻa te u fai maʻau? Fakahā mai pe ko e hā ha meʻa ʻoku ke maʻu ʻi fale?” Pea naʻe pehē mai ʻe ia, “ʻOku ʻikai maʻu ʻe hoʻo kaunanga ha meʻa ʻi fale, ka ko e hina pe taha ʻoe lolo.”
Elisée lui répondit: "Que puis-je faire pour toi? Dis-moi ce que tu possèdes dans ta demeure. Ta servante, répondit-elle, ne possède rien de plus, dans sa demeure, qu’un vase d’huile."
3 Pea toki pehē ʻe ia, “Ke ke ʻalu, mo kole mai ha ngaahi ipu mei ho kāinga kotoa pē, ʻae ngaahi ngeʻesi ipu; pea ʻoua naʻa kole fakasiʻisiʻi pe.
Il reprit: "Va emprunter des vases au dehors, chez tous tes voisins, des vases vides, mais pas en petit nombre.
4 Pea ʻoka ke ka toe hū mai, te ke tāpuni ʻae matapā kiate koe, pea mo hoʻo ongotama, pea te ke lilingi ki he ngaahi ipu kotoa pē ko ia, pea te ke tuku kehe ʻaia ʻoku fakafonu.”
A ton retour, tu fermeras la porte sur toi et sur tes fils, tu rempliras tous ces vases, et à mesure qu’ils seront pleins; tu les mettras à part."
5 Ko ia naʻa ne ʻalu atu meiate ia, mo ne tāpuni ʻae matapā kiate ia mo ʻene ongotama, ʻaia naʻe fetuku mai [ʻae ngaahi ipu ]kiate ia; ka naʻe lilingi atu ʻe ia.
Elle le quitta. Elle ferma la porte sur elle et sur ses fils: ils lui présentèrent les vases, et elle y versa l’huile.
6 Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene pito ʻae ngaahi ipu, naʻa ne pehēange ki heʻene tama, “Toe ʻomi mo ha ipu ʻe taha.” Pea naʻe pehē atu ʻe ia kiate ia, “ʻOku ʻikai toe ha taha.” Pea naʻe tuku ʻae tafe ʻoe lolo.
Puis, lorsque les vases furent remplis, elle dit à son fils: "Avance-moi encore un vase! Il n’y a plus de vase," répondit-il. Et l’huile tarit.
7 Pea naʻa ne toki haʻu ʻo fakahā ia ki he tangata ʻoe ʻOtua. Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻAlu, ʻo fakatau ʻae lolo, pea ʻatu ʻae totongi kiate ia ʻoku ʻeke, pea ko hono toe ke ke moʻui ai koe pea mo hoʻo fānau.”
Elle vint l’annoncer à l’homme de Dieu qui dit: "Va vendre cette huile, et paie ta dette; puis, toi et tes fils, vous vivrez avec le surplus."
8 Pea ko e ʻaho ʻe taha naʻe ʻalu ai ʻa ʻIlaisa ki Sunemi, ʻaia naʻe ʻi ai ha fefine koloaʻia; pea naʻa ne taʻofi ia ke ne kai ha meʻa. Pea naʻe pehē, ʻilonga pe ʻa ʻene ʻalu atu ai naʻa ne foki atu ke kai mā ʻi ai.
Il arriva, un jour, qu’Elisée se rendit à Sunâm. Là vivait une femme de distinction, qui le pressa de manger chez elle. Depuis, chaque fois qu’il passait par cette ville, c’est là qu’il entrait pour manger.
9 Pea naʻe pehē ʻe he fefine ki hono husepāniti, “Vakai mai, ʻoku ou ʻilo ko e tangata māʻoniʻoni eni ʻoe ʻOtua, ʻaia ʻoku afe mai kiate kitaua maʻuaipē.
Elle dit à son époux: "Certes, je sais que c’est un homme de Dieu, un saint, cet homme qui nous visite toujours.
10 Ke ta ngaohi ha kihiʻi potu fale, ʻi he funga ʻā maka; pea ke ta tuku maʻana ha mohenga ʻi ai, mo ha palepale, mo ha nofoʻa, mo ha tuʻunga maama: pea ʻe pehē, ʻoka haʻu ia kiate kitaua, te ne nofo ki ai.”
Préparons, je te prie, une petite cellule avec des murs, et plaçons-y, pour son usage, lit, table, siège et flambeau; lorsqu’il viendra chez nous, il pourra s’y retirer."
11 Pea naʻe hoko ki he ʻaho ʻe taha, naʻa ne haʻu ki ai, pea naʻa ne afe atu ki he potu fale, mo tokoto ai.
Or, un jour, passant par là, il se retira dans la cellule et y coucha.
12 Pea naʻa ne pehē ki heʻene tamaioʻeiki ko Kehesi, “Ui mai ʻae fefine Sunemi ni.” Pea hili ʻa ʻene ui ki ai naʻa ne tuʻu mai ʻi hono ʻao.
Et il dit à Ghéhazi, son serviteur: "Appelle cette Sunamite." Il l’appela, et elle se présenta devant lui.
13 Pea naʻa ne pehē kiate ia, “Ke ke fakahā ni kiate ia, Vakai, kuo ke tokanga kiate kimaua ʻi he tokanga lahi ni; ka ko e hā ha meʻa ʻe fai maʻau? Te ke loto ke fai ha lea maʻau ki he tuʻi, pe ki he ʻeiki pule ʻoe kautau?” Pea naʻe pehēange ʻe ia, “ʻOku ou nofo pe ʻi he lotolotonga ʻo hoku kakai ʻoʻoku.”
Il lui avait dit: "Parle ainsi à cette femme: Puisque tu t’es donné pour nous tout ce trouble, que faut-il faire en ta faveur? Y a-t-il à s’employer pour toi auprès du roi ou du général d’armée?" Elle répondit "Je vis tranquille au milieu de mes concitoyens."
14 Pea naʻe pehē ʻe ia, “Ka kuo pehē, pea ko e hā ha meʻa ʻe fai maʻana?” Pea naʻe pehē atu ʻe Kehesi, “Ko e moʻoni ʻoku ʻikai haʻane tamasiʻi, pea kuo motuʻa ʻa hono husepāniti.”
Il reprit "Que faire pour elle?" Ghéhazi repartit: "Eh mais! Elle n’a point de fils, et son époux est un vieillard."
15 Pea naʻe pehē ʻe ia, “Ui atu kiate ia.” Pea ʻosi ʻa ʻene ui ia, naʻa ne tuʻu ʻi he hūʻanga matapā.
Il dit "Appelle-la." Il l’appela, et elle se présenta sur le seuil.
16 Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻI he faʻahitaʻu ko eni, ʻo fakatatau mo hono kuonga, te ke fāʻufua ha tama.” Ka naʻe pehē ʻe ia, “ʻOua, ʻa hoku ʻeiki, ko e tangata ʻoe ʻOtua, ʻoua naʻa ke loi ki hoʻo kaunanga.”
Il lui dit: "A pareille époque, au retour de cette saison, tu presseras un fils dans tes bras." Elle répondit: "Ah! Mon seigneur, homme de Dieu, ne trompe pas ta servante!"
17 Pea naʻe tuituʻia ʻae fefine, pea ne fāʻeleʻi ʻae tama ʻi he kuonga ko ia naʻe fakahā kiate ia ʻe ʻIlaisa, ʻo fakatatau mo e kuonga ʻoe feitama.
Cette femme conçut, et elle mit au monde un fils à pareille époque, au retour de la même saison, ainsi que l’avait dit Elisée.
18 Pea ʻi heʻene tupu ke lahi ʻae tamasiʻi, naʻe hoko ki he ʻaho ʻe taha, naʻe ʻalu ai ia ki heʻene tamai mo e kau tuʻusi ʻoe ututaʻu.
L’Enfant grandit. Or, un jour, il était allé trouver son père, auprès des moissonneurs;
19 Pea naʻa ne pehē ki heʻene tamai, “ʻA hoku ʻulu, ʻa hoku ʻulu!” Pea naʻe pehē ʻe ia ki ha tama talavou, “Fua ia ʻo ʻave ki heʻene faʻē.”
il cria à son père: "Ma tête! Ma tête!" Celui-ci dit au serviteur: "Porte-le chez sa mère."
20 Pea ʻi heʻene ʻave ia, mo ʻomi ki heʻene faʻē, naʻa ne nofo ki hono funga tui ʻo aʻu ki he hoʻatāmālie, pea pekia.
Il l’emporta et le remit à sa mère; il resta dans son giron jusqu’à midi, et mourut.
21 Pea naʻe ʻalu hake ia, ʻo ne fakatokoto ia ki he mohenga ʻoe tangata ʻoe ʻOtua, mo ne tāpuni ʻae matapā kiate ia, pea ʻalu ia kituʻa.
Alors elle monta, le plaça sur le lit de l’homme de Dieu, ferma sur lui la porte, et sortit.
22 Pea naʻa ne ui atu ki hono husepāniti, ʻo ne pehē, “ʻOku ou kole, ke ke fekau mai ha taha ʻoe kau talavou, mo ha ʻasi ʻe taha, koeʻuhi ke u lele ai ki he tangata ʻoe ʻOtua, mo toe haʻu.”
Elle manda son époux et lui dit: "Envoie-moi, je te prie, un serviteur avec une ânesse; je cours chez l’homme de Dieu et je reviens."
23 Pea naʻe pehē ʻe ia, “Ko e hā te ke ʻalu ai kiate ia he ʻaho ni? ʻOku ʻikai ko e māhina foʻou, pe ko e ʻaho tapu.” Pea naʻe pehēange ʻe ia, “Fiemālie pe.”
Il répondit: "Pourquoi vas-tu chez lui aujourd’hui? Il n’y a point de néoménie, point de fête." Elle repartit: "Sois tranquille."
24 Pea naʻa ne toki ʻai ʻae hekaʻanga ki he ʻasi, mo ne pehē ki heʻene tamaioʻeiki, “Fai vave, mo ʻalu atu pe, ʻoua naʻa ke fakatuotuai ʻae ʻalu [ʻae manu, ]ka ʻi heʻeku fekau pe ʻaʻaku.”
Elle sella l’ânesse et dit à son serviteur: "Conduis toujours, et n’arrête ma course que lorsque je te l’ordonnerai."
25 Ko ia naʻa ne ʻalu mo ne hoko atu ki he tangata ʻoe ʻOtua ʻi he moʻunga ko Kameli. Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene mamata kei mamaʻo ʻae tangata ʻoe ʻOtua kiate ia, naʻa ne pehē kia Kehesi ko ʻene tamaioʻeiki, “Vakai, ko ʻena ʻae fefine Sunemi:
Elle voyagea ainsi, et parvint jusqu’à l’homme de Dieu, au mont Carmel. L’Apercevant de loin, l’homme de Dieu dit à Ghéhazi, son serviteur: "Voici la Sunamite!
26 Lele leva, pea fakafetaulaki kiate ia, mo ke pehē ki ai, ʻOku ke lelei pe koe? ʻOku lelei pe ʻa ho husepāniti? ʻOku lelei pe mo hoʻo tamasiʻi? pea naʻe tali ʻe ia [ʻo pehē], ʻOku lelei pe.”
Or çà, cours à sa, rencontre, et dis-lui: Es-tu en paix? Ton époux est-il en paix? en paix, l’enfant?" Elle répondit "En paix."
27 Pea ʻi heʻene hoko mai ki he tangata ʻoe ʻOtua ki he moʻunga, naʻa ne puke ia ʻi hono vaʻe: ka naʻe fakaofi mai ʻa Kehesi ke ne teketekeʻi atu ia. Pea naʻe pehē ʻe he tangata ʻoe ʻOtua, “Tuku ai pe ia; he kuo mamahi ʻa hono loto ʻiate ia: pea kuo fakafufū ia meiate au ʻe Sihova ʻo ne taʻefakahā ia kiate au.”
Arrivée près de l’homme de Dieu, sur la montagne, elle embrassa ses pieds. Ghéhazi se disposait à la repousser; mais l’homme de Dieu dit: "Laisse-la, car son âme est contristée; l’Eternel m’en a caché la cause, il ne me l’a pas révélée."
28 Pea toki pehē ʻe he fefine, “He naʻaku holi ki ha tama mei hoku ʻeiki? ʻIkai naʻaku pehē, Ke ʻoua naʻa kākaaʻi au?”
Elle dit: "Est-ce que j’avais demandé un fils à mon seigneur? N’Ai-je pas dit: Ne m’abuse point?"
29 Pea naʻe toki pehē ʻe ia kia Kehesi, “ʻAi ho noʻotangavala, pea toʻo ʻa hoku tokotoko ʻi ho nima, pea ʻalu ʻi ho hala; kapau te mo fetaulaki mo ha tangata, ʻoua naʻa fetapa mo ia; pea kapau ʻe fetapa mai ha tokotaha kiate koe, ʻoua naʻa ke toe leaange ki ai: pea ke ʻai ʻa hoku tokotoko ki he mata ʻoe tamasiʻi.”
Il dit à Ghéhazi: "Ceins tes reins, prends mon bâton dans ta main et pars. Si tu rencontres quelqu’un, ne le salue pas; si quelqu’un te salue, ne lui réponds point. Tu poseras mon bâton sur la face de l’enfant."
30 Pea naʻe pehē ʻe he faʻē ʻae tamasiʻi, “ʻOku moʻui ʻa Sihova, pea ʻi he moʻui mo ho laumālie, ʻe ʻikai te u liʻaki koe.” Pea naʻa ne tuʻu hake ʻo muimui ʻiate ia.
La mère de l’enfant s’écria: "Par l’Eternel et par ta propre vie si je te quitte!" Il se leva et la suivit.
31 Pea naʻe muʻomuʻa atu ʻa Kehesi ʻi hona ʻao, mo ne hilifaki ʻae tokotoko ki he mata ʻoe tamasiʻi; ka naʻe ʻikai ke lea, pe ongoʻi. Ko ia naʻa ne toe ʻalu ke fetaulaki kiate ia, mo ne fakahā ki ai, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai ke fakaʻā ʻae tamasiʻi.”
Ghéhazi les avait devancés; il avait posé le bâton sur le visage de l’enfant, mais pas un souffle, pas un mouvement. Il retourna à la rencontre du prophète et lui dit: "L’Enfant n’est pas revenu à lui."
32 Pea ʻi heʻene hoko mai ʻa ʻIlaisa ki he fale, vakai, naʻe mate ʻae tamasiʻi, pea naʻe fakatokoto ʻi hono mohenga.
Elisée entra dans la chambre, et il vit l’enfant inanimé, étendu sur son lit.
33 Ko ia naʻa ne hū ai ki loto [fale], mo ne tāpuni ʻae matapā ke na toko ua pe, pea naʻa ne lotu kia Sihova.
Il alla fermer la porte sur eux deux, puis invoqua le Seigneur.
34 Pea naʻa ne ʻalu hake, mo ne tokoto hifo ki he tamasiʻi, ʻo ne ʻai ʻa hono ngutu ʻoʻona ki hono ngutu, mo hono mata ki hono mata, mo hono nima ki hono nima; pea naʻa ne fakatokoto ia ki he tamasiʻi; pea naʻe fakaʻaʻau ke mafana ʻae sino ʻoe tamasiʻi.
Il monta sur le lit, se coucha sur l’enfant, appliqua sa bouche sur sa bouche, ses yeux sur ses yeux, ses mains sur les siennes, et resta étendu sur lui; la chaleur revint dans les membres de l’enfant.
35 Pea naʻa ne toe haʻu, mo ne ʻeveʻeva feʻaluʻaki pe ʻi he fale; pea ne ʻalu hake, mo ne fakatokoto ia kiate ia: pea naʻe mafatua ʻae tamasiʻi ʻo liunga fitu, pea naʻe fakaava ʻe he tamasiʻi ʻa hono mata.
Elisée quitta le lit, parcourut la chambre en long et en large, s’étendit de nouveau sur l’enfant; celui-ci éternua par sept fois et rouvrit les yeux.
36 Pea naʻa ne ui kia Kehesi, ʻo ne pehē, “Ui mai ʻa e [fefine ]Sunemi.” Pea naʻa ne ui ki ai. Pea ʻi heʻene hū mai kiate ia, naʻa ne pehē ʻe ia, “Toʻo hake ʻa hoʻo tama.”
Le prophète appela Ghéhazi et dit: "Appelle cette Sunamite." Il l’appela, elle vint à lui, et il dit: "Emporte ton fils!"
37 Pea naʻa ne toki hū ange, mo tō hifo ki hono vaʻe, mo ne punou hifo ki he kelekele, mo ne toʻo hake ʻa ʻene tama, ʻo ʻalu atu kituʻa.
Elle vint tomber à ses pieds et se prosterna contre terre; puis elle prit son fils et se retira.
38 Pea naʻe toe haʻu ʻa ʻIlaisa ki Kilikali: pea naʻe ai ʻae honge ʻi he fonua; pea naʻe nofo ʻi hono ʻao ʻae ngaahi foha ʻoe kau palōfita: pea naʻa ne pehē ki heʻene tamaioʻeiki, Fokotuʻu ʻae kulo lahi, pea haka ha meʻakai maʻae ngaahi foha ʻoe kau palōfita.
Elisée était revenu à Ghilgal. Or, la famine régnait dans le pays, et les jeunes prophètes assiégeaient leur maître. Celui-ci dit à son serviteur: "Mets le grand pot et fais cuire un potage pour les disciples."
39 Pea naʻe ʻalu ha tokotaha ki he ngoue ke tānaki ʻae louʻakau, pea naʻa ne ʻilo ai ʻae vaine tupu vao, pea naʻa ne tānaki mei ai ʻae ngaahi fua ke pito ai hono kofu, pea naʻa ne ʻomi ʻo hifi ia ki he kulo ʻoe haka lū: he naʻe ʻikai te nau ʻilo hono anga.
Cependant, un d’entre eux alla aux champs pour cueillir des herbes. Il trouva une vigne sauvage, en cueillit des coloquintes plein son vêtement, et, à son retour, il les coupa en morceaux dans le potage, sans savoir ce que c’était.
40 Ko ia naʻa nau lilingi atu koeʻuhi ke kai ʻe he kau tangata. Pea ʻiloange, lolotonga ʻenau kai ʻae lū, naʻa nau ui atu, ʻo pehē, “ʻE tangata ʻoe ʻOtua ʻoku ʻi he kulo ʻae mate.” Pea naʻe ʻikai te nau faʻa kai mei ai.
On versa à ces hommes le potage à manger, mais ils en avaient à peine goûté qu’ils s’écrièrent "Homme de Dieu, il y a du poison dans le potage!" C’Était immangeable.
41 Ka naʻe pehē ʻe ia, “ʻOmi ha mahoaʻa.” Pea naʻa ne ʻai ia ki he kulo; pea naʻa ne pehē, “Lilingi atu maʻae kakai, koeʻuhi ke nau kai.” Pea tā naʻe ʻikai ha meʻa kovi ʻi he kulo.
Il dit: "Qu’on m’apporte de la farine!" Il la jeta dans le pot et dit: "Verse à tout ce monde, et qu’on mange!" Toute chose nuisible avait disparu du potage.
42 Pea naʻe haʻu ha tangata mei Pealisalisa, ʻo ne ʻomi ki he tangata ʻoe ʻOtua ʻae mā ʻoe ʻuluaki fua, ko e foʻi mā paʻale ʻe uofulu, mo e ngaahi fuhinga koane mo hono kafukafu. Pea naʻa ne pehē, “ʻAtu ia ki he kakai ke nau kai ia.”
Un homme, venant de Baal-Chalicha, apporta un jour à l’homme de Dieu, comme pain de prémices, vingt pains d’orge et du gruau dans sa panetière. Elisée dit: "Donne cela au peuple et qu’il mange!"
43 Pea naʻe pehē ʻe heʻene tamaioʻeiki, “Ko e hā, te u ʻai atu eni koā ʻi he ʻao ʻo ha kau tangata ʻe toko teau?” Pea naʻe toe pehē ʻe ia, “ʻAtu ki he kakai, ke nau kai ai: he ʻoku pehē ʻe Sihova, Te nau kai ai pea ʻe toe pe.”
Son serviteur répondit: "Comment donnerais-je ceci à cent hommes?" Mais il répéta: "Donne-le au peuple et qu’il mange, car voici ce qu’a dit l’Eternel: On mangera, et il en restera encore."
44 Pea pehē, naʻa ne tuku ia ki honau ʻao, pea naʻa nau kai, pea naʻe toe pe, ʻo fakatatau ki he folofola ʻa Sihova.
On les servit, ils mangèrent et en eurent de reste, selon la parole de l’Eternel.

< 2 Tuʻi 4 >