< 2 Kolinitō 7 >

1 Ko ia, ʻe kāinga ʻofeina, ʻi heʻetau maʻu ʻae ngaahi talaʻofa ni, ke tau fakamaʻa ʻakitautolu mei he ʻuli kotoa pē ʻoe kakano mo e laumālie, ʻo fakahaohaoa ʻae māʻoniʻoni ʻi he manavahē ki he ʻOtua.
Has ergo habentes promissiones, charissimi, mundemus nos ab omni inquinamento carnis, et spiritus perficientes sanctificationem in timore Dei.
2 Mou maʻu ʻakimautolu; naʻe ʻikai te mau fai taʻetotonu ki ha tokotaha, naʻe ʻikai te mau fakaangahalaʻi ha tokotaha, naʻe ʻikai te mau kākaaʻi ha tokotaha.
Capite nos. Neminem laesimus, neminem corrupimus, neminem circumvenimus.
3 ‌ʻOku ʻikai te u lea ko ha tautea: he kuo ʻosi ʻeku tala atu, ʻoku mou ʻi homau loto ke mau mate mo moʻui mo kimoutolu.
Non ad condemnationem vestram dico. praediximus enim quod in cordibus nostris estis ad commoriendum, et ad convivendum.
4 ‌ʻOku lahi ʻeku faʻa lea atu kiate kimoutolu, ʻoku ou vikiviki lahi koeʻuhi ko kimoutolu: kuo fakafonu au ʻi he fiemālie, ʻoku ou fiefia lahi ʻaupito ʻi heʻemau mamahi kotoa pē.
Multa mihi fiducia est apud vos, multa mihi gloriatio pro vobis, repletus sum consolatione, superabundo gaudio in omni tribulatione vestra.
5 Koeʻuhi ʻi heʻemau hoko ki Masitōnia, naʻe ʻikai ha mālōlō ki homau kakano, ka naʻe fakamamahi ʻakimautolu mei he potu kotoa pē; naʻe ʻituʻa ʻae ngaahi tau, pea ʻi loto ʻae manavahē.
Nam et cum venissemus in Macedoniam, nullam requiem habuit caro nostra, sed omnem tribulationem passi sumus: foris pugnae, intus timores.
6 Ka ko e ʻOtua, ʻoku ne fakafiemālieʻi ʻakinautolu kuo lī ki lalo, naʻa ne fakafiemālieʻi ʻakimautolu, ʻi he haʻu ʻa Taitusi;
Sed qui consolatur humiles, consolatus est nos Deus in adventu Titi.
7 Pea naʻe ʻikai ʻi heʻene haʻu pe, ka ʻi he fakafiemālie ʻaia naʻe fakafiemālie ai ia ʻiate kimoutolu, ʻi heʻene tala kiate kimautolu hoʻomou holi lahi, mo hoʻomou mamahi, mo hoʻomou feinga kiate au; ko ia naʻe ʻāsili ai ʻeku fiefia.
Non solum autem in adventu eius, sed etiam in consolatione, qua consolatus est in vobis, referens nobis vestrum desiderium, vestrum fletum, vestram aemulationem pro me, ita ut magis gauderem.
8 He ʻoku ʻikai te u fakatomala ʻi heʻeku fakamamahi ʻakimoutolu ʻaki ʻae tohi, ka naʻaku fakatomala ai: he ʻoku ou vakai ko e tohi ko ia, kuo ne fakamamahi ʻakimoutolu, kae fuoloa siʻi pe.
Quoniam etsi contristavi vos in epistola, non me poenitet: etsi poeniteret, videns quod epistola illa (etsi ad horam) vos contristavit;
9 Ka ko eni, ʻoku ou fiefia, ʻoku ʻikai ʻi homou fakamamahi, ka ʻi homou mamahi ki he fakatomala: he naʻa mou mamahi ʻo tāau mo e ʻOtua, ke ʻoua naʻa mou masiva ʻi ha meʻa ʻe taha ʻiate kimautolu.
nunc gaudeo: non quia contristati estis, sed quia contristati estis ad poenitentiam. Contristati enim estis ad Deum, ut in nullo detrimentum patiamini ex nobis.
10 He ko e mamahi ʻoku taau mo e ʻOtua ʻoku ne langaki ʻae fakatomala ki he fakamoʻui, ʻe ʻikai toe fakatomala ai: ka ko e mamahi fakamaama, ʻoku ne langaki ʻae mate.
Quae enim secundum Deum tristitia est, poenitentiam in salutem stabilem operatur: saeculi autem tristitia mortem operatur.
11 Vakai eni ki he meʻa ni pe, ʻa hoʻomou mamahi ʻo taau mo e ʻOtua, ki he faʻa fai naʻa ne fakatupu ʻiate kimoutolu, ʻio, ʻae fakaʻataʻatā ʻo kimoutolu, ʻae fakaʻiseʻisa, ʻae manavahē, ʻae holi lahi, ʻio, ʻae fai feinga, ʻa ʻetau tautea! Kuo mou fakahā ʻaki ia kotoa pē ʻa hoʻomou ʻataʻatā ʻi he meʻa ni.
Ecce enim hoc ipsum, secundum Deum contristari vos, quantam in vobis operatur solicitudinem: sed defensionem, sed indignationem, sed timorem, sed desiderium, sed aemulationem, sed vindictam. in omnibus exhibuistis vos, incontaminatos esse negotio.
12 Ko ia ne u tohi kiate kimoutolu, ka naʻe ʻikai koeʻuhi ko ia pe naʻe fai ʻae kovi, pe ko ia pe naʻa ne mamahi ʻi he kovi, ka koeʻuhi ke hā ai kiate kimoutolu ʻemau tokanga kiate kimoutolu ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua.
Igitur, etsi scripsi vobis, non propter eum, qui fecit iniuriam, nec propter eum, qui passus est: sed ad manifestandam solicitudinem nostram, quam habemus pro vobis
13 Ko ia naʻa mau fiemālie ʻi hoʻomou fiemālie: pea naʻe lahi hake ʻaupito ʻemau fiefia koeʻuhi ko e fiefia ʻa Taitusi, he naʻe fakafiemālieʻi hono laumālie ʻekimoutolu kotoa pē.
coram Deo: ideo consolati sumus. In consolatione autem nostra, abundantius magis gavisi sumus super gaudio Titi, quia refectus est spiritus eius ab omnibus vobis.
14 He kapau naʻaku polepole ʻi ha meʻa kiate ia koeʻuhi ko kimoutolu, ʻoku ʻikai te u mā ai; kae hangē ko ʻemau lea kimoutolu ʻi he meʻa kotoa pē, ʻoku pehē pe mo ʻemau polepole ʻi he ʻao ʻo Taitusi, ʻoku ʻilo ia ko e moʻoni.
et si quid apud illum de vobis gloriatus sum, non sum confusus: sed sicut omnia vobis in veritate locuti sumus, ita et gloriatio nostra, quae fuit ad Titum, veritas facta est,
15 Pea ko ʻene manavaʻofa ʻoku lahi hake ʻaupito kiate kimoutolu, ʻi heʻene manatu ki he talangofua ʻamoutolu kotoa pē, pea mo hoʻomou maʻu ia ʻi he manavahē mo e tetetete.
et viscera eius abundantius in vobis sunt: reminiscentis omnium vestrum obedientiam: quomodo cum timore, et tremore excepistis illum.
16 Pea ʻoku ou fiefia ʻi heʻeku falala kiate kimoutolu ʻi he meʻa kotoa pē.
Gaudeo quod in omnibus confido in vobis.

< 2 Kolinitō 7 >