< San Lucas 18 >

1 Y les propuso también una parábola, para enseñar que es menester orar siempre, y no desalentarse,
Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
2 Diciendo: Había un juez en una ciudad, el cual ni temía a Dios, ni respetaba a hombre alguno.
„Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest, “selgitas Jeesus.
3 Había también en aquella ciudad una viuda, la cual venía a él, diciendo: Házme justicia de mi adversario.
„Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
4 Mas él no quiso por algún tiempo: empero después de esto, dijo dentro de sí: Aunque ni temo a Dios, ni tengo respeto a hombre;
Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
5 Todavía, porque esta viuda me es molesta, le haré justicia; porque no venga siempre y al fin me muela.
on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
6 Y dijo el Señor: Oíd lo que dice el juez injusto.
Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik, “ütles Issand.
7 ¿Y Dios no defenderá a sus escogidos que claman a él día y noche, aunque sea longánimo acerca de ellos?
„Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
8 Os digo que los defenderá presto. Empero el Hijo del hombre, cuando viniere, ¿hallará fe en la tierra?
Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
9 Y dijo también a unos, que confiaban de sí como justos, y menospreciaban a los otros, esta parábola:
Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
10 Dos hombres subieron al templo a orar, el uno Fariseo, y el otro publicano.
„Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
11 El Fariseo puesto en pie oraba consigo de esta manera: Dios, te hago gracias, que no soy como los otros hombres, ladrones, injustos, adúlteros; ni aun como este publicano.
Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad, abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
12 Ayuno dos veces en la semana: doy diezmos de todo lo que poseo.
Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
13 Mas el publicano estando lejos, no quería, ni aun alzar los ojos al cielo; mas hería su pecho, diciendo: Dios, ten misericordia de mí, pecador.
Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
14 Os digo que éste descendió a su casa justificado más bien que el otro; porque cualquiera que se ensalza, será humillado; y el que se humilla, será ensalzado.
Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
15 Y traían también a él niños para que les tocase, lo cual viéndo lo sus discípulos, les reñían.
Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
16 Mas Jesús llamándolos, dijo: Dejád los niños venir a mí, y no los impidáis; porque de tales es el reino de Dios.
Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla, “ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
17 De cierto os digo, que cualquiera que no recibiere el reino de Dios como un niño, no entrará en él.
Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
18 Y le preguntó un príncipe, diciendo: ¿Maestro bueno, qué haré para poseer la vida eterna? (aiōnios g166)
Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“ (aiōnios g166)
19 Y Jesús le dijo: ¿Por qué me dices, bueno? ninguno hay bueno, sino uno solo, Dios.
„Miks sa mind heaks nimetad?“vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
20 Los mandamientos sabes: No matarás: No adulterarás: No hurtarás: No dirás falso testimonio: Honra a tu padre, y a tu madre.
Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
21 Y él dijo: Todas estas cosas he guardado desde mi juventud.
„Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud, “vastas mees.
22 Y Jesús oído esto, le dijo: Aun una cosa te falta: todo lo que tienes, véndelo, y da lo a los pobres, y tendrás tesoro en el cielo; y ven, sígueme.
Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
23 Entonces él, oídas estas cosas, se entristeció sobre manera, porque era muy rico.
Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
24 Y viendo Jesús que se había entristecido mucho, dijo: ¡Cuán dificultosamente entrarán en el reino de Dios, los que tienen riquezas!
Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
25 Porque más fácil cosa es entrar un camello por un ojo de una aguja, que un rico entrar en el reino de Dios.
Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
26 Y los que lo oían, dijeron: ¿Y quién podrá ser salvo?
Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
27 Y él les dijo: Lo que es imposible acerca de los hombres, posible es acerca de Dios.
Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
28 Entonces Pedro dijo: He aquí, nosotros hemos dejado todas las cosas, y te hemos seguido.
Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
29 Y él les dijo: De cierto os digo, que nadie hay que haya dejado casa, o padres, o hermanos, o mujer, o hijos, por el reino de Dios,
„Ma räägin teile tõtt, “ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
30 Que no haya de recibir mucho más en este tiempo, y en el siglo venidero la vida eterna. (aiōn g165, aiōnios g166)
saab palju tagasi selles elus ja igavese elu tulevases maailmas.“ (aiōn g165, aiōnios g166)
31 Y Jesús tomando aparte los doce, les dijo: He aquí, subimos a Jerusalem, y serán cumplidas todas las cosas que fueron escritas por los profetas del Hijo del hombre.
Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
32 Porque será entregado a los Gentiles, y será escarnecido, e injuriado, y escupido;
Ta antakse võõramaalaste kätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
33 Y después que le hubieren azotado, le matarán; mas al tercero día resucitará.
Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
34 Mas ellos nada de estas cosas entendían, y esta palabra les era encubierta; y no entendían lo que se decía.
Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
35 Y aconteció, que acercándose él de Jericó, un ciego estaba sentado junto al camino mendigando,
Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
36 El cual como oyó la multitud que pasaba, preguntaba qué era aquello.
Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
37 Y le dijeron: que Jesús Nazareno pasaba.
Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
38 Entonces dio voces, diciendo: Jesús, Hijo de David, ten misericordia de mí.
Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
39 Y los que iban delante, le reñían para que callase; empero él clamaba mucho más: Hijo de David, ten misericordia de mí.
Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
40 Jesús entonces parándose, mandó traerle a sí. Y como él llegó, le preguntó,
Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
41 Diciendo: ¿Qué quieres que te haga? Y él dijo: Señor, que vea yo.
„Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“„Issand, ma tahan jälle näha, “anus ta.
42 Y Jesús le dijo: Ve: tu fe te ha hecho salvo.
„Siis näe!“ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
43 Y luego vio, y le seguía, glorificando a Dios; y todo el pueblo como vio esto, dio alabanza a Dios.
Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.

< San Lucas 18 >