< San Lucas 22 >

1 Se aproximaba la Pascua, la fiesta de los Panes sin Levadura.
Shikukuu sha mikate jangatagwa ngedule, shishemwa pashaka, shatendaga bhandishila.
2 Los principales sacerdotes y los escribas buscaban cómo matarlo pero temían al pueblo.
Ashikalongolele bha bhaabhishila na bhaajiganya bha shalia, bhatendaga loleyanga mwa kwabhulajila a Yeshu, ikabhe bhatendaga kwaajogopanga bhandunji.
3 Entonces Satanás entró en Judas Iscariote, quien era de los 12.
Bhai, Lishetani akwaajinjilaga a Yuda Ishikaliote, bhaliji munkumbi gwa mitume kumi na bhabhili bhala.
4 Él fue y habló con los principales sacerdotes y magistrados en cuanto a cómo lo entregaría.
A Yuda gubhapite kunguluka na ashikalongolele bha bhaabhishila na bhakulungwanji bha manjola, shibhapinga kwaendebhuka a Yeshu.
5 Se regocijaron y acordaron darle plata.
Nabhalabhonji guyaanonyelenje nigubhalegenenje kwaapa mmbiya.
6 Él aceptó y buscaba una ocasión para entregárselo sin alboroto.
A Yuda gubhakundile, gubhatemi nkuloleya malanga ga mmbone ga kwaatendebhuka a Yeshu gwangali kumumanya bhandu bhabhagwinji.
7 Entonces llegó el día de los Panes sin Levadura. Era necesario sacrificar la pascua.
Bhai, lyubha lya mikate jangatagwa ngedule guliishile. Lyubhalyo lya ingwa mwana jwa ngondolo jwa pashaka.
8 Envió a Pedro y Juan y les dijo: Vayan, prepárennos la pascua para que la comamos.
Kwa nneyo a Yeshu gubhaatumilenje a Petili na a Yowana, gubhaalugulilenje, “Nnjendangane nkakolokoyanje shalya tulye pashaka.”
9 Y ellos le preguntaron: ¿Dónde quieres que [la] preparemos?
Gubhaabhushiyenje, “Punkupinga tukakolokoye kwei?”
10 Él les contestó: Miren, vayan a la ciudad. Se encontrarán con un hombre que lleva un cántaro de agua. Síganlo hasta la casa donde entre
Gubhaalugulilenje, “Mpilikananje! Pushinnjendangane kunnjini, shinng'imikananje na jwannume jumo ajigele lulo lwa mashi. Munkagulanje mpaka nnyumba jashaajinjile.
11 y digan al dueño de [la] casa: El Maestro te pregunta: ¿Dónde está el aposento donde comeré la pascua con mis discípulos?
Mwaalugulilanje bhayene nyumba, ‘Bhaajiganya bhanakummuya, jili kwei kati jibhapinga lila pashaka na bhaajiganywa bhabho?’
12 Él les mostrará un gran aposento alto ya listo. Preparen allí.
Na bhenebho shibhannangulanje kati jikulungwa kugolopa jikonjeleywe, nnkolokoyanje mwenemo.”
13 Ellos fueron y hallaron como les dijo, y prepararon la pascua.
Bhai, gubhapitengene, gubhaimenenje indu yowe malinga shibhabhalanjilwenje na a Yeshu, gubhakolokoyenje shalya sha pashaka.
14 Cuando llegó la hora Él [se] reclinó con los apóstoles
Malanga gakatimilileje, a Yeshu gubhatemi pamo na mitume bhabho nkulya shalya.
15 y les dijo: ¡Ardientemente deseé comer esta pascua con ustedes antes de mi padecimiento!
Gubhaalugulilenje, “Njilokolila kaje kulya pashakaji pamo na mmanganya nganabhe potekwa.
16 Porque les digo: Que de ningún modo la coma [otra vez] hasta que se cumpla en el reino de Dios.
Pabha ngajilya kabhili mpaka penepo pushijimalile mu Upalume gwa a Nnungu.”
17 Tomó una copa, dio gracias y dijo: Tomen esto y repártanlo entre ustedes,
Kungai gubhatolile shikombe sha divai, gubhatendile eja, gubhashite, “Ntolanje nnepesheyane mmowe.
18 porque de ahora en adelante, que de ningún modo beba del fruto de la vid hasta que venga el reino de Dios.
Pabha ngunakummalanjilanga, ngang'wa kabhili divai ja shabhibhu mpaka Upalume gwa a Nnungu pushuishe.”
19 Tomó un pan, dio gracias, lo partió, les dio y les dijo: Esto es mi cuerpo que es entregado por ustedes. Hagan esto en memoria de Mí.
Kungai, gubhatolile nkate, gubhatendile eja, gubhaugebhenye, gubhaapelenje bhalinkuti, “Sheshino shiilu shangu shipinga shoywa kwa ligongo lyenunji. Ntendanje nnei kwa ngumbushila nne.”
20 Después de comerlo, [tomó] también la copa y dijo: Esta copa es el Nuevo Pacto en mi sangre, la cual es derramada por ustedes.
Nneyo peyo bhakalyanganjeje gubhatolile shikombe, gubhashite, “Ashino shikombe shino, sha malagano ga ambi gakong'ondelwa na minyai jangu jijitika kwa ligongo lyenunji.
21 Pero observen, la mano del que me entrega está conmigo en la mesa.
“Ikabheje, nnolanje! Andendebhuka jula pali na nne pamesha pepano.
22 Porque en verdad, el Hijo del Hombre se conduce según lo que fue determinado. Pero ¡ay de aquel hombre que lo entrega!
Kweli Mwana juka Mundu anakwenda bhulagwa malinga shiipanjilwe, ikabheje ole, mundu andendebhuka.”
23 Ellos discutieron quién sería el que iba a cometer esto.
Penepo gubhatandubhenje kubhuyana ashaayene, gani shatende yeneyo.
24 También discutieron entre ellos quién era el más importante.
Na kabhili nikoposhela mitau munkumbi gwabonji, kuti gani shabhe nkulungwa kupunda bhananji.
25 Entonces Él les dijo: Los reyes de las naciones ejercen señorío sobre ellas, y los que tienen autoridad son llamados benefactores.
A Yeshu gubhaabhalanjilenje, “Bhapalume bha ilambo bhanakwaatagwalanga bhandu bhabhonji kwa mashili, ikabhe pubhaashemwanga ‘Bhamituka.’
26 Pero no es así entre ustedes, sino el más importante es como el de menos importancia, y el líder como el que sirve.
Ikabheje mmanganya, inabhe nneyo, ali nkulungwa jwenunji anapinjikwa abhe nshoko jwa bhowe, na ali kalongolele abhe malinga ntumishi.
27 Porque, ¿quién es más importante, el reclinado o el que sirve? ¿No es el reclinado? Y Yo estoy entre ustedes como el que sirve.
Igala jwei ali nkulungwa, atama kulya shalya, eu akolokoya jula? Penepo nkulungwa ni atama kulya! Ikabheje nne munkumbi gwetu muno, ni malinga ntumishi.”
28 Pero ustedes son quienes permanecieron conmigo en mis pruebas.
“Mmanganya ntemingene na nne mobha ga lingwa kwangu,
29 Como mi Padre me asignó un reino, Yo también lo asigno a ustedes,
na malinga atati shibhangamwiye upalume, nneyo peyo numbe nne ngunakunkamuyanga mmanganya.
30 para que coman y beban a mi mesa en mi reino, y se sienten en tronos a juzgar a las 12 tribus de Israel.
Nkupinga nniyanganje na papila pamesha jangu, muupalume gwangu, na shintamangane mwiitengu ya ukulungwa kugaukumula makabhila kumi na gabhili ga Ishilaeli.”
31 Simón, Simón, piensa esto: Satanás te reclamó para zarandearte como el trigo.
A Yeshu gubhashite “A Shimoni, a Shimoni! Mpilikane! Lishetani anapinga ampembulanje mmanganya mbuti ngano.
32 Pero Yo hablé con Dios por ti para que tu fe no desfallezca. Y tú, cuando vuelvas, fortalece a tus hermanos.
Ikabheje nne ninnjujile mmwe a Shimoni, nkupinga ngulupai jenu jinapungushe. Na mmwe pushimmujilepo mwaataganje ntima ashaapwenu.”
33 Pero él le dijo: Señor, estoy listo a ir contigo tanto a [la] cárcel como a [la] muerte.
Na a Petili gubhaajangwile, “Mmakulungwa, nne apano nili tayali kwenda tabhwa kumagelesha, nkali kuwa na mmwe.”
34 Él respondió: Pedro, un gallo no cantará hoy hasta que me niegues tres veces.
A Yeshu gubhaajangwile, “Ngunakummalanjila mmwe a Petili, lelo lipongo likanabhe kongobhela shinngane patatu.”
35 Y les dijo: Cuando los envié sin bolsa, ni morral, ni sandalias, ¿les faltó algo? Y ellos contestaron: Nada.
Kungai a Yeshu gubhaabhushiyenje bhaajiganywa bhabho, “Punantumilenje gwangali nng'uko gwa ela, wala nkobha gwa ilatu, mwatubhilwenje shoshowe?” Gubhajangwilenje, “Nng'oo twanngatubhilwa.”
36 Pero ahora, el que tiene bolsa, llévela, y el que tiene morral, también. El que no tiene espada, venda su ropa y compre [una].
Gubhaalugulilenje, “Ikabheje nnaino, jwene akwete nng'uko gwa ela jula ajigale, na akwete nkobha, nneyo peyo. Na jojowe jwangali upanga, aushe likoti lyakwe aume gumo.
37 Porque es necesario que se cumpla en Mí lo que está escrito: Fue contado con inicuos. Porque lo que está escrito de Mí se cumple.
Ngunakummalanjilanga, ganapinjikwa gatimilile majandiko gaanugula nne kuti, ‘Bhashinkubhikwa likundi limo na bhaalebhanga,’ elo, gowe gajandikwe kunugula nne ganapinjikwa gamalile.”
38 Ellos dijeron: Señor, aquí hay dos espadas. Él les respondió: Es suficiente.
Na bhalabhonji gubhashitenje, “Mmakulungwa, nnole, apano jipali mipanga jibhili.” Na bhalabho gubhashite, “Bhai shijipwae.”
39 Como acostumbraba, fue a la Montaña de Los Olivos, y lo siguieron sus discípulos.
Na malinga shibhayobhelele, a Yeshu gubhapite kushitumbi sha Misheituni, bhaajiganywa bhabho gubhaakagwilenje.
40 Cuando llegaron al lugar, les dijo: Hablen con Dios para que no entren en tentación.
Bhakaikanganeje kweneko gubhaalugulilenje, “Mwaajuganje a Nnungu nnajinjilanga mmalinjilo.”
41 Y Él se apartó de ellos como [a distancia de] un tiro de piedra, se arrodilló y hablaba con Dios:
Kungai gubhaaleshilenje bhaajiganywa bhabho, gubhapite kwa taliya kashoko kwa leshela mundu liganga kuika, gubhatindibhele nkwaajuga a Nnungu
42 Padre, si quieres, aparta esta copa de Mí, pero que no se cumpla mi voluntad, sino la tuya.
bhalinkuti, “Atati, ibhaga nkupinga, nnjosheye shikombe sha mbotekoshi, nkali nneyo, itendeshe malinga shinkupinga mmwe, na wala nngabha malinga shingupinga nne.”
Malaika kukopoka kunnungu akwaakoposhelega kukwaataga ntima.
Bhali mmboteko ya kaje, gubhamindile kwaajuga a Nnungu, na matukuta gabho nibha mbuti mandondo ga minyai, galindolishila pai.
45 Y cuando terminó de hablar con Dios, fue a los discípulos y los halló dormidos por causa de la tristeza.
Bhakaajuganjeje a Nnungu, gubhabhujile kubhaajiganywa bhabho, gubhaaimenenje bhagonilenje lugono kwa totoshela nkuinjika.
46 Y les preguntó: ¿Por qué duermen? Levántense, hablen con Dios para que no entren en tentación.
Gubhaabhushiyenje, “Pakubha nnagonanga? Nnjumukanje maajuganje a Nnungu, nnajinjilanga mmalinjilo.”
47 Mientras Él hablaba, apareció Judas, uno de los 12, seguido por una turba. Se acercó a Jesús para besarlo.
A Yeshu bhakanabhe peya kubheleketa, likundi lya bhandunji guliishe lililongoywa na Yuda, bha munkumbi gwa kumi na bhabhili bhala. A Yuda gubhaabhandishile a Yeshu nkupinga kwaalamba.
48 Jesús le preguntó: Judas, ¿con un beso entregas al Hijo del Hombre?
Ikabheje a Yeshu gubhaabhalanjile, “A Yuda! Bhuli, nnakuntendebhuka Mwana juka Mundu kwa kunnamba?”
49 Entonces al ver lo que sucedía, los que estaban alrededor de Él dijeron: Señor, dinos si atacamos con espada.
Bhaajiganywa bhabho bhakabhonanjeje nneila gubhashitenje, “Mmakulungwa, tutole mipanga jetu twaakapanje?”
50 Uno de ellos atacó al esclavo del sumo sacerdote y le amputó la oreja derecha.
Na jumo gwaleshele upanga mukantumishi jwa bhakulungwa bha bhaabhishila, gwankatile likutu lya kunnilo.
51 Entonces Jesús dijo: ¡Permitan aun esto! Y al agarrar la oreja, lo sanó.
Penepo a Yeshu gubhashite, “Bhai nnekanje!” Gubhalikwashiye likutu lila, gubhannamiye.
52 Jesús dijo a los principales sacerdotes, oficiales del Templo y ancianos que llegaron contra Él: ¿[Ustedes] salieron con espadas y garrotes como contra un bandido?
Kungai a Yeshu gubhaabhalanjilenje ashikalongolele bha bhaabhishila, na ashikalongolele bha bhalinda bha liekalu, na bhanangulungwa bhajilengene kukwakamula, “Bhuli, nnshikwiyangana kungamula na mipanga na ndonga mbuti nne nankupokonyola?
53 Cada día Yo estaba con ustedes en el Templo, y no extendieron las manos contra Mí. Pero ésta es la hora de ustedes y la potestad de la oscuridad.
Mobha gowe gunaliji na mmanganya nniekalu nkangamulanga nkangamulangaga. Ikabheje gegano ni malanga genunji, malanga ga upalume gwa lubhindu.”
54 [Lo] arrestaron y [lo] llevaron a la casa del sumo sacerdote. Y Pedro [lo ]seguía de lejos.
Bhai, gubhaakamulenje, gubhaatolilenje kwendanabhonji kwa akalongolele bha bhaabhishila. A Petili gubhakagwile nnyuma kwa kwaataliya.
55 Encendieron un fuego en medio del patio y se sentaron alrededor. Pedro se sentó entre ellos.
Moto gwashinkukumbanywa pakati lugwani, gwaatemingene penepo pamo, na a Petili pubhaaliji popo.
56 Entonces una esclava miró fijamente a Pedro quien estaba sentado frente a la lumbre, y dijo: ¡Éste también estaba con Él!
Ntumishi jumo jwankongwe gwabhabhwene a Petili bhatemi tome pamoto, gwabhakolondolesheye meyo, nigwashite, “Abha bhandubha nnepeila pubhaliji na a Yeshu.”
57 Pero él negó: ¡No lo conozco, mujer!
Ikabheje a Petili gubhakanile bhalinkuti, “Gwee! Nne ngakwaamanya.”
58 Un poco después, otro de ellos lo miró y dijo: Tú también eres de ellos. Pedro contestó: ¡Hombre, no soy!
Kashokope, mundu juna akwaabhonaga a Petili, nigwashite, “Numbe mmwe ni nkumbi gula.” Ikabheje a Petili gubhajangwile “Ika mmwe, nngabha nne!”
59 Como una hora más tarde, otro afirmaba: En verdad éste también estaba con Él, pues también es galileo.
Ikapiteje malanga ga shaa jimo, mundu juna gwakomelesheye, “Kweli abha bhandubha pubhaliji na a Yeshu, pabha na bhalabho Bhagalilaya.”
60 Pedro respondió: ¡Hombre, no sé lo que dices! Y al instante, mientras aún hablaba, un gallo cantó.
Ikabheje a Petili gubhashite, “Ika mmwe, ngakwiimanya inkubheleketayo!” Na popo pepo, bhakanabhe maliya kubheleketa, lipongo gulikongobhele.
61 El Señor se volvió y miró a Pedro. Y él recordó la Palabra que el Señor le dijo: Hoy, antes que un gallo cante, me negarás tres veces.
Bhakulungwa gubhatendebhwishe nikwaalola a Petili, na bhalabho a Petili gubhakumbushile gubhabhalanjilwe na Bhakulungwa, “Lipongo likanabhe kongobhela lelo, shinngane patatu.”
62 Salió y lloró amargamente.
Penepo gubhakopweshe palanga gubhagutile kwa kaje.
63 Los hombres que lo custodiaban lo ridiculizaban y golpeaban,
Bhandunji bhaabhikaangaga a Yeshu muulinda, gubhaakomilenje na kwaalembula.
64 le vendaron los ojos y le decían: Profetiza, ¿quién es el que te golpeó?
Gubhaatabhilenje shimbala kumeyo, nikwabhuyanga, “Nnondole! Ntulugulile gani ankomile.”
65 Y decían muchas otras cosas para blasfemar contra Él.
Gubhaabheleketelenje malobhe gamagwinji ga matukano.
66 Cuando amaneció, se reunieron el presbiterio del pueblo, los principales sacerdotes y los escribas. Lo llevaron ante su Tribunal Supremo
Kukasheje, bhanangulungwa gubhaimenenje yani, ashikalongolele bha bhaabhishila na bhaajiganya bha shalia. A Yeshu gubhapelekwe kulukumbilo.
67 y le dijeron: Si tú eres el Cristo, dinos. Él les respondió: Si les digo, de ningún modo creerían,
Nigubhashitenje, “Ibhaga mmwe a Kilishitu ntubhalanjile?” A Yeshu gubhajangwile, “Nkali nimmalanjilangaga, nkakulupalilanga,
68 y si les pregunto, de ningún modo responderían.
nkali nimmuyanje nkanyangulanga.
69 Pero desde ahora el Hijo del Hombre estará sentado a [la] derecha del poder de Dios.
Ikabheje kutandubhila nnaino, Mwana juka Mundu shatame kunkono nnilo gwa Bhakulungwa a Nnungu Bhakwete Mashili.”
70 Y le preguntaron: ¿Entonces Tú eres el Hijo de Dios? Él les respondió: Ustedes dicen que Yo soy.
Penepo bhowenji nigubhashitenje “Igala tutende mmwe bhanabhabho a Nnungu?” Na bhalabho gubhashite, “Mmanganya ninkutinji Nne ni Jwenejo.”
71 Entonces ellos preguntaron: ¿Qué necesidad tenemos aún de testimonio? Porque nosotros mismos [lo] oímos de su boca.
Na bhalabhonji nigubhashitenje, “Bhuli, tupinga ukong'ondelo guna? Twaashayene tupilikene bhalibheleketa pa kang'wa jabho bhayene.”

< San Lucas 22 >