< Marcos 1 >

1 Este es el principio de la buen noticia sobre Jesucristo, el Hijo de Dios.
Kutandubha kwa Ngani ja Mmbone ja a Yeshu Kilishitu bhanabhabho a Nnungu.
2 Tal como escribió el profeta Isaías: “Yo enviaré a mi mensajero delante de ti para que prepare tu camino.
Malinga shiijandikwe nshitabhu sha ankulondola bha a Nnungu, a Ishaya. “A Nnungu bhashite, ‘Ngunakuntuma muntenga jwangu annongolele, anng'alashiye mpanda gwenu.’
3 Una voz clama en el desierto: ‘¡Preparen el camino del Señor! Enderecen sus sendas’”.
Apali mundu anapilikanika kuanga alinkuti. ‘Mwaalashiyanje Bhakulungwa mpanda gwabho, nngoloyanje mushibhapite.’”
4 Juan vino y bautizaba en el desierto, anunciando un bautismo de arrepentimiento para perdón de pecados.
A Yowana Bhaabhatisha kubhakoposhele kuanga, bhalilunguya kuti bhandunji bhaipetanje na bhatishwa nkupinga a Nnungu bhaaleshelelanje yambi yabhonji.
5 Los habitantes de de Judea y de Jerusalén iban a él, confesaban públicamente sus pecados y eran bautizados en el río Jordán.
Bhandunji kukopoka mmbali yowe ya ku Yudea na bhashilambo bha ku Yelushalemu gubhaajendelenje kuanga kula, gubhaipetilenje yambi yabhonji, na a Yowana gubhaabhatishenje ku Lushi lwa Yolodani.
6 Juan usaba vestiduras hechas de pelo de camello, con un cinturón de cuero. Comía langostas y miel silvestre.
A Yowana shibhawalaga shiwalo sha mabhetya ga ngamia, na nshipi gwa lipende nshigunu. Shalya shabho pushaaliji maije na bhushi gwa mukonde.
7 Y esto era lo que predicaba: “Después de mi viene uno que es más grande que yo. Yo no soy digno de agacharme y desatar sus sandalias.
Bhalabho bhatendaga lunguya bhalinkuti, “Nnyuma jangu bhanakwiya bhakwete mashili kumbunda nne, numbe nne ngapwaa nkali kutepa nigopola mbundo ya ilatu yabho.
8 Yo a ustedes los bauticé con agua, pero él los bautizará con el Espíritu Santo”.
Nne pungubhatisha kwa mashi, ikabheje bhenebho shibhammatishanje kwa Mbumu jwa Ukonjelo.”
9 Entonces Jesús vino de Nazaret, en Galilea, y fue bautizado por Juan en el río Jordán.
Gene mobha pego, a Yeshu gubhaishe kukopoka kushijiji sha Nashaleti shilambo sha ku Galilaya, gubhabhatishwe na a Yowana ku Lushi lwa Yolodani.
10 Cuando Jesús salió del agua, vio que los cielos se abrieron y vio al Espíritu que descendía sobre Jesús como una paloma.
Bhakakoposheje mmashi, shangupe gubhabhweni kunnungu kuugwishe na Mbumu alikwaatulushila ali mbuti nnjubha.
11 Entonces una voz del cielo dijo: “Tú eres mi hijo, al que amo. Estoy muy agradado de ti”.
Lilobhe kukopoka kunnungu likupilikanikaga lilinkuti. “Ugwe mwanangu junguupinga unonyela.”
12 Justo después de esto, el Espíritu lo envió al desierto,
Shangupe Mbumu akwaalongoyaga a Yeshu kwenda kuanga,
13 donde fue tentado por Satanás durante cuarenta días. Allí estaba con los animales salvajes y los ángeles cuidaban de él.
kweneko gubhatemi mobha makumi nsheshe bhalilingwa naka Lishetani. Kweneko pubhaaliji pamo na bhannyama bha mukonde, akuno ashimalaika bhalikwaatumishilanga.
14 Más adelante, después que Juan fue arrestado, Jesús fue a Galilea, anunciando la buena noticia acerca de Dios.
A Yowana bhakatabhweje nnigelesha, a Yeshu gubhapite ku Galilaya, gubhalungwiye Ngani ja Mmbone ja a Nnungu bhalinkuti,
15 “El tiempo que estaba predicho ha llegado”, decía. “El reino de Dios está cerca. Arrepiéntanse y crean en la Buena Noticia”.
“Malanga gamalile, na Upalume gwa a Nnungu ubhandishile. Mwiipetanje yambi yenunji na nnjikulupalilanje Ngani ja Mmbone!”
16 Mientras caminaba junto al Mar de Galilea, Jesús vio a Simón y a su hermano Andrés lanzando una red al agua, pues ellos se ganaban la vida como pescadores.
A Yeshu pubhapitaga nnyenje litanda lya Galilaya, gubhaabhweninji bhaatanda yamaki bhabhili. A Shimoni na apwabho a Ndeleya bhalitandanga yamaki na lyau.
17 “Vengan y síganme”, les dijo, “y yo haré que sean pescadores de personas”.
A Yeshu gubhaalugulilenje, “Nngagulanje nnjiyangane ninnjiganyanje kwaajiya nabhonji bhandu kwa a Nnungu.”
18 Entonces ellos dejaron inmediatamente a un lado sus redes y lo siguieron.
Shangu gubhaleshilenje mau gabhonji, gubhaakagwilenje.
19 Entonces Jesús caminó un poco más y vio a Santiago y a su hermano Juan, los hijos de Zebedeo. Ellos estaban en una embarcación, arreglando sus redes.
Bhakajendeje mmujo kashoko gubhaabhweninji a Yakobho na apwabho a Yowana bhana bha a Shebhedayo. Na bhalabhonji mubhalinginji muntumbwi bhalialayanga mau gabhonji.
20 De inmediato los llamó para que lo siguieran, y ellos dejaron a su padre Zebedeo en la embarcación con los trabajadores, y siguieron a Jesús.
Shangupe a Yeshu gubhaashemilenje, na bhalabhonji gubhaaleshilenje ainabhabhonji a Shebhedayo muntumbwi na bhatumishi, nigubhaakagwilenje.
21 Partieron de allí hacia Capernaúm, y el sábado Jesús entró a la sinagoga y allí enseñaba.
Gubhaikengene ku Kapalanaumu, likaishileje lyubha lya Pumulila, a Yeshu gubhajinjile nshinagogi, gubhatandwibhe kujiganya.
22 La gente estaba maravillada de su enseñanza, porque él hablaba con autoridad, no como los maestros religiosos.
Bhandunji bhowe bhaapilikenenje gubhaimukenje kwa majiganyo gabho. Pabha bhakajiganyaga mbuti bhaajiganya bha Shalia, ikabheje malinga mundu akwete ukulungwa.
23 De repente, allí en la sinagoga, un hombre con un espíritu malo comenzó a gritar.
Malanga gogo gwakoposhele mundu jumo aliji nshinagogi mula, akwete lioka lyangali lya mmbone,
24 “Jesús de Nazaret, ¿por qué nos molestas?” gritaba. “¿Has venido a destruirnos? ¡Yo sé quién eres! ¡Tú eres el Santo de Dios!”
nigwakweshiye lilobhe alinkuti, “Nkutupinga nndi mmwe a Yeshu Bhanashaleti? Bhuli nshikwiya kutumaliya? Nne nimmanyi mmwe agani, mmwe Mundu jwa ukonjelo jwa Nnungu!”
25 Jesús interrumpió al espíritu malo diciéndole: “¡Cállate! Sal de él”.
A Yeshu gubhankalipile lioka jula bhalinkuti. “Pumula! Gunshoshe munduju.”
26 El espíritu malo gritaba, luego hizo convulsionar al hombre y finalmente salió de él.
Bhai, lioka jwangali jwa mmbone jula gwanngwishiye mundu jula shialala, gwagutile kwa utiya, kungai nigwanshoshile.
27 Todos estaban asombrados ante lo que había ocurrido. “¿Qué es esto?” se preguntaban unos a otros. “¿Qué enseñanza nueva es esta, que tiene tanta autoridad? ¡Hasta los espíritus le obedecen!”
Bhandu bhowe gubhakanganigwenje, gubhabhuyenenje, “Sheneshi nndi? Igala majiganyo ga ambi? Abha bhandubha bhashikola mashili ga kugabhalanjila nkali maoka gangali ga mmbone na ganakwaapilikana!”
28 Y las noticias acerca de Jesús se esparcieron rápidamente por toda la región de Galilea.
Shangupe ngani ja a Yeshu gujishumile mmbali yowe ya ku Galilaya.
29 Entonces ellos salieron de la sinagoga y se fueron a la casa de Simón y Andrés, junto con Santiago y Juan.
Bhakakopokanganeje nshinagogi mula, a Yeshu gubhalongene na a Yakobho na a Yowana kwenda kumui kwa a Shimoni na a Ndeleya.
30 Pero la suegra de Simón estaba enferma, acostada en la cama, y con fiebre. Entonces se lo dijeron a Jesús.
Bhai, akwebhabho a Shimoni bhakongwe pubhaaliji bhalwele, bhagonile pa shinanda. A Yeshu bhakaisheje shangupe gubhaabhalanjilenjen.
31 Jesús fue donde ella estaba, la tomó de la mano y la ayudó a levantarse. De inmediato la fiebre se le quitó, y entonces ella les preparó una comida.
A Yeshu gubhaajendele bhakongwe bhala gubhaakamwile nkono, nikwaajinula. Na shilwele shila shikwaashokaga, gubhatandwibhe kwaatumishilanga.
32 Esa tarde, después de la puesta del sol, trajeron delante de Jesús a muchos enfermos y endemoniados.
Likaishileje ligulo, gubhaapeleshelenje a Yeshu bhalwelenji bhowe na bhandu bha shikilwanga maoka.
33 Toda la ciudad se reunió afuera.
Bhandunji bhowe bha shene shilambo shila gubhaloposhelenje pa nnango gwa nyumba jila.
34 Él sanaba a muchas personas que padecían diferentes enfermedades y expulsaba muchos demonios. Jesús no permitía que los demonios hablaran, porque ellos sabían quién era él.
Na a Yeshu gubhaalamiyenje bhandu bhabhagwinji bhakwetenje ilwele, gubhaashoshiyenje maoka gamagwinji, ikabheje bhangagaleka gabhelekete pabha gabhamanyi kuti bhalabho agani.
35 Muy temprano en la mañana, mientras aún estaba oscuro, Jesús se levantó y se fue a solas a un lugar tranquilo para orar.
Malabhi gakwe, kumashelo a Yeshu gubhajabhwile nikwenda kujika kukwaajuga a Nnungu.
36 Simón y los otros discípulos fueron a buscarlo.
A Shimoni na ashaajabhonji gubhapitengene kukwaaloleya.
37 Cuando lo encontraron, le dijeron: “Todos te están buscando”.
Bhakaabhonanjeje gubhaalugulilenje, “Bhandu bhowe bhanakunnoleyanga.”
38 Pero Jesús respondió: “Tenemos que ir a otras ciudades cercanas para contarles la Buena Noticia a ellos también, pues por eso vine”, les dijo.
A Yeshu gubhaabhalanjilenje, “Twendangane ku ilambo ina ya tome ngalunguye na kweneko, pabha na kweneko ni kundendile nyiye”
39 Así que Jesús se fue por toda Galilea, hablando en las sinagogas y expulsando demonios.
Bhai, gubhapitile kila mmbali ya ku Galilaya bhalipita lunguya mmashinagogi na shoya maoka.
40 Entonces un leproso vino a él pidiéndole ayuda. El hombre se arrodilló delante de Jesús y le dijo: “¡Por favor, si quieres, puedes sanarme!”
Mundu jumo nnwele mangundula gwabhajendele a Yeshu akwaatindibhalilaga alinkuti, “Mpingaga, nnikombola kunamya!”
41 Jesús se extendió hacia él con compasión y lo tocó, y le dijo: “Quiero. ¡Queda sano!”
A Yeshu gubhammonele shiya, gubhagolweye nkono gwabho, gubhankwashiye bhalinkuti, “Ngunapinga, ulame!”
42 Entonces la lepra se fue por completo de su cuerpo, y quedó sano.
Shangupe mangundula gala gakunshokaga mundu jula, gwalamile.
43 Jesús lo envió de regreso con una advertencia muy importante:
Kungai a Yeshu gubhammalanjile mundu jula ajabhule akuno bhalikunkomelesheya kuti,
44 “Asegúrate de no decirle a nadie acerca de esto”, le dijo. “Ve donde el sacerdote y preséntate delante de él. Da la ofrenda que exige la ley de Moisés por tal limpieza, para que el pueblo tenga una prueba de ello”.
“Upilikane, unammalanjile mundu jojowe shene shindushi, ikabhe ujende ukaalangule bhaabhishila shiushite lama, na ukashoye mbepei kwa lama kwako malinga shiamulishwe na a Musha, nkukong'ondela kuti ulamile.”
45 Pero el hombre que había sido sanado se fue y le contó a todos lo que había ocurrido. Como resultado de ello, Jesús ya no podía ir más a las ciudades abiertamente, sino que tenía que quedarse en el campo, donde las personas venían a buscarlo desde todas partes.
Ikabheje mundu jula akajabhuleje gwatandwibhe kushumya ngani jila kila mmbali akuno alitalashiya gamagwinji, mpaka a Yeshu gubhalepele kwenda shilambo shoshowe nibhoneka ku bhandu, gubhatemi kunyenje shilambo, kujika. Nkali nneyo bhandunji koposhela kila mmbali gubhaajendelelenje.

< Marcos 1 >