< Marcos 11 >

1 Cuando se acercaban a Jerusalén, estando cerca de Betfagé y Betania, Jesús envió a dos discípulos para que se adelantaran.
Bhai, bhalinginji tome na ika ku Yelushalemu, gubhaikengenenje ku Bhetipage na ku Bhetania tome na shitumbi sha mikongo jishemwa Misheituni. Gubhaatumilenje bhaajiganywa bhabho bhabhili,
2 Y les dijo: “Vayan a la aldea que sigue, y tan pronto como entren allí, encontrarán un pollino atado, el cual ninguno ha montado todavía. Desátenlo y tráiganlo aquí.
gubhalugulilenje, “Nnjendangane kushijiji shili mmujo jenunji, pushinnjinjilanje mwenemo, shimung'imananje mwana mbunda atabhililwe, akanabhe jigala mundu. Munngopolanje nkanjiye najonji.
3 Si alguno les pregunta qué están haciendo, díganles: ‘El Señor lo necesita y lo devolverá pronto’”.
Monaga mundu amuyangaga, ‘Pakuti nnatendanga nneyo?’ Munnugulilanje ‘Bhakulungwa bhanakummpinga na shibhamujenajo shangupe.’”
4 Entonces ellos partieron de allí, y encontraron un pollino atado a una puerta, afuera en la calle, y lo desataron.
Bhai, gubhapitengenenje, gubhang'imenenje mwana mbunda atabhililwe pa nnango gwa nyumba, nnyenje mpanda njindo, pubhanngopolangaga,
5 Y algunos de los que estaban allí cerca de ellos les preguntaron: “¿Qué hacen desatando a ese potro”?
bhandu bhananji bhajimingenenje tome na penepo gubhaabhushiyenje, “Kwa nndi nnakungopolanga mwana mbundajo?”
6 Entonces los discípulos respondieron tal como Jesús les había dicho, y las personas los dejaron ir.
Gubhaajangwilenje malinga shibhalajilwenje na a Yeshu, nabhalabhonji gubhaaleshilenje bhajabhulanje.
7 Entonces le trajeron a Jesús el pollino, le pusieron sus abrigos encima y Jesús se sentó sobre él.
Gubhaapeleshelenje a Yeshu mwana mbunda jula. Gubhatandikenje nngubho pantundu jakwe na gubhaakweshienje a Yeshu.
8 Y muchas personas extendían sus abrigos por el camino, mientras otros colocaban ramas que habían cortado en los campos.
Bhandu bhabhagwinji gubhatandikenje nngubho yabhonji mumpanda, na bhananji gubhatandikenje maagala gubhatemilenje mmigunda.
9 Los que iban al frente y los que seguían atrás, todos gritaban: “¡Hosanna! Bendito el que viene en el nombre del Señor.
Bhandu bhowe bhalongolelenje na bhakagulangaga nnyuma, gubhautienje lilobhe bhalinkutinji, “Bhainiywe! Bhaposhele mboka bhakwiya kwa lina lya Bhakulungwa!
10 ¡Bendito el reino de nuestro padre David que ya se acerca! ¡Hosanna en las alturas!”
Ushipegwa mboka Upalume ukwiya, gwa ainabhetu a Daudi. Bhainiywe a Nnungu kunani kaje kunnungu!”
11 Jesús llegó a Jerusalén y entró al Templo. Allí comenzó a mirar a su alrededor, observando cada cosa, y entonces, como se hacía tarde, regresó a Betania con los doce discípulos.
A Yeshu gubhajinjile kunjini ku Yelushalemu gubhapelengenye kwenda ku liekalu, gubhalolile indu yowe mowe. Pabha yashinkubha ligulo, gubhabhujile ku Bhetania na bhaajiganywa bhabho likumi limo na bhabhili bhala.
12 Al día siguiente, después de salir de Betania, Jesús tuvo hambre.
Malabhi gakwe bhalinkushokangana ku Bhetania, a Yeshu gushaapoteshe shibhanga.
13 Y desde cierta distancia, vio una higuera con hojas, así que fue hacia ella para ver si tenía algún fruto. Pero cuando llegó allí, se dio cuenta de que solo tenía hojas, porque no era la temporada de higos.
Bhai, gubhagubhweni nkongo ntini kwa taliya uli na maamba. Gubhagujendele nkuganishiya pana shibhakaiimane iepo. Bhakaisheje gubhagaimene maambape, pabha nngabha miongwe ja ogoya iepo.
14 Entonces le dijo a la higuera: “Que de ti no vuelva a salir más fruto”. Y sus discípulos escucharon sus palabras. (aiōn g165)
A Yeshu gubhaulugulile ntini gula, “Tandubhila lelo na mobha gowe, mundu akalya iepo yako.” Na bhaajiganywa bhabho gubhapilikenenje malobhe gubhabhelekete. (aiōn g165)
15 Llegaron nuevamente a Jerusalén, y Jesús entró al Templo. Y comenzó a sacar a las personas que estaban comprando y vendiendo dentro del Templo. Volteó las mesas de los cambistas y las sillas de los que vendían palomas.
Bhai, gubhaikengenenje ku Yelushalemu. A Yeshu gubhapite ku Liekalu, gubhatandwibhe kwabhinganjilanga palanga, bhandunji bhaushangaga na uma indu mwenemo. Gubhapindikwile mesha ya bhatindiganya mmbiya, na itengu ya bhausha ngunda.
16 Entonces detuvo a todos los que llevaban cosas para el Templo.
Na wala bhanganneshelela mundu jojowe, kujinjiya wala kopoya shindu ku Liekalu.
17 Y les explicó: “¿Acaso no dice la Escritura: ‘Mi casa será llamada casa de oración para todas las naciones’? ¡Pero ustedes la han convertido en una guarida de ladrones!”
Kungai gubhaajigenyenje bhalinkuti, “Ishijandikwa Mmajandiko ga Ukonjelo kuti, ‘Nyumba jangu shijishemwe nyumba ja jujila kwa bhandu bhowe!’ Ikabheje mmanganya nshikujitendebhuyanga nibha lishembo lya kwiiya bhagwii!”
18 Los jefes de los sacerdotes y maestros religiosos escucharon lo que había ocurrido, y trataban de encontrar la manera de matar a Jesús. Pero le tenían miedo, porque todos estaban muy impresionados por sus enseñanzas.
Bhakulungwanji bhaabhishila, na bhaajiganya bha Shalia, bhakapilikananjeje genego, gubhatandwibhenje loleya shanabhuli pushibhaabhulaganje. Ikabheje bhashinkujogopanga, pabha lugwinjili lwa bhandu lwatendaga kanganigwa, kwa majiganyo gabho.
19 Cuando llegó la noche, Jesús y sus discípulos se marcharon de la ciudad.
Likaisheje ligulo, a Yeshu na bhaajiganywa bhabho gubhashoshilenje pa nnjini pala.
20 A la mañana siguiente regresaron, vieron la higuera, y se había marchitado toda desde la raíz.
Pa lyamba lyakwe bhalipitangana, gubhagubhweninji nkongo ntini gula gujumwile gowe kuumila kumbubhu.
21 Y Pedro recordó lo que Jesús había hecho, y le dijo: “Maestro, mira, la higuera que maldijiste se ha marchitado”.
A Petili gubhakumbushile, gubhaalugulile a Yeshu, “Mmajiganya, nnole! Ntini gumuuloshile gula, gujumwile!”
22 “Crean en Dios”, respondió Jesús.
A Yeshu gubhaalugulile, “Nnapinjikwanga mwakulupalilanje a Nnungu.
23 “Créanme cuando les digo que si ustedes le dijeran a esta montaña: ‘Vete de aquí y lánzate al mar,’ y no dudan en sus corazones, sino que están convencidos de lo que están pidiendo, ¡entonces así pasará!
Kweli ngunakunnugulilanga, mundu ashilugulilaga ashi shitumbishi, ‘Tutumbuka ukaileshele mmashi,’ akuno akakola lipamba muntima gwakwe, ikabhe alikulupalila kuti yowe yabheleketayo inatendeka, shatendelwe shene shindusho.
24 Les estoy diciendo que todo aquello por lo que oren, todo lo que pidan, crean que lo han recibido, y así será.
Kwa nneyo ngunakunnugulilanga, punkujuganga shindu kwa a Nnungu, nkulupalilanje kuti mpegwilwenje na shimpegwanje.
25 Pero cuando estén orando, si tienen algo contra alguien, perdónenle, para que así el Padre, que está en el cielo, también pueda perdonar los pecados de ustedes”.
Punkujuganga Nnungu, munneshelelanje jojowe annebhilenje, nkupinga Ainabhenunji bhali kunnungu, bhanneshelelanje yambi yenunji.”
“Ikabheje nkaaleshelanje ajenunji, nkali Ainabhenunji bha kunnungu, bhakanneshelelanga yambi yenunji.”
27 Entonces regresaron a Jerusalén, y mientras caminaba en el Templo, los jefes de los sacerdotes, los maestros religiosos y los líderes se acercaron a él.
Gubhaikengenenje kabhili ku Yelushalemu, bhai pubhapitilaga kuliekalu, bhakulungwanji bhaabhishila, na bhaajiganya bha Shalia ya Musha, na bhanangulungwa gubhaajendelenje a Yeshu,
28 “¿Con qué autoridad estás haciendo todo esto?” le reclamaron. “¿Quién te dio ese derecho?”
Gubhaabhushiyenje, “Nnatenda genega kwa ukulungwa gwashi? Na gani ampele gwene ukulungwa gwa tenda yene indui?”
29 “Déjenme hacerles una pregunta”, les dijo Jesús. “Si me responden, yo les diré con qué autoridad hago estas cosas.
A Yeshu gubhaalugulilenje, “Shinimmuyanje oti, nnyangulangaga, numbe nne shininnugulilanje ngunatenda yenei kwa ukulungwa gwashi.
30 El bautismo de Juan, ¿provenía del cielo, o de los hombres?”
Mashili ga ubhatisho gwa a Yowana kugakopweshe kunnungu eu kubhandu?”
31 Entonces ellos debatían entre sí. Y decían: “Si decimos que venía del cielo, el responderá ‘¿Por qué no creyeron en él?’
Gubhatandwibhenje kubhuyana ashaayenenji bhalinkutinji, “Tulugulaga kuti kugakopweshe kunnungu, shibhatubhuye pakuti mwangaakulupalilanga?
32 Pero si decimos que era de origen humano, pues…” Y tenían miedo de la multitud, porque todos creían que Juan era un verdadero profeta.
Na tulugulaga kuti kugakopweshe ku bhandu, ntape.” Bhangajangulanga nneyo, nkwaajogopanga bhandu, pabha bhowe bhakulupalilenje kuti, a Yowana pubhaliji kweli ankulondola bha a Nnungu.
33 Entonces le respondieron a Jesús: “No sabemos”. “Entonces yo no les diré quién me dio la autoridad de hacer estas cosas”, respondió Jesús.
Bhai, gubhaajangwilenje a Yeshu, “Tukakukumanya.” Na bhalabho a Yeshu gubhaalugulilenje, “Na nne ngannugulilanga ngunatenda genega kwa mashili gashi.”

< Marcos 11 >