< mArkaH 14 >

1 tadA nistArotsavakiNvahInapUpotsavayorArambhasya dinadvaye. avashiShTe pradhAnayAjakA adhyApakAshcha kenApi Chalena yIshuM dharttAM hantu ncha mR^igayA nchakrire;
さて過越と除酵との祭の二日 前となりぬ。祭司長・學者ら詭計をもてイエスを捕へ、かつ殺さんと企てて言ふ
2 kintu lokAnAM kalahabhayAdUchire, nachotsavakAla uchitametaditi|
『祭の間は爲すべからず、恐らくは民の亂あるべし』
3 anantaraM baithaniyApure shimonakuShThino gR^ihe yoshau bhotkumupaviShTe sati kAchid yoShit pANDarapAShANasya sampuTakena mahArghyottamatailam AnIya sampuTakaM bhaMktvA tasyottamA Nge tailadhArAM pAtayA nchakre|
イエス、ベタニヤに在して、癩病人シモンの家にて食事の席につき居給ふとき、或 女、價 高き混なきナルドの香 油の入りたる石膏の壺を持ち來り、その壺を毀ちてイエスの首に注ぎたり。
4 tasmAt kechit svAnte kupyantaH kathitavaMntaH kutoyaM tailApavyayaH?
ある人々、憤ほりて互に言ふ『なに故かく濫に油を費すか、
5 yadyetat taila vyakreShyata tarhi mudrApAdashatatrayAdapyadhikaM tasya prAptamUlyaM daridralokebhyo dAtumashakShyata, kathAmetAM kathayitvA tayA yoShitA sAkaM vAchAyuhyan|
この油を三 百デナリ餘に賣りて、貧しき者に施すことを得たりしものを』而して甚く女を咎む。
6 kintu yIshuruvAcha, kuta etasyai kR^ichChraM dadAsi? mahyamiyaM karmmottamaM kR^itavatI|
イエス言ひ給ふ『その爲すに任せよ、何ぞこの女を惱すか、我に善き事をなせり。
7 daridrAH sarvvadA yuShmAbhiH saha tiShThanti, tasmAd yUyaM yadechChatha tadaiva tAnupakarttAM shaknutha, kintvahaM yubhAbhiH saha nirantaraM na tiShThAmi|
貧しき者は常に汝らと偕にをれば、何時にても心のままに助け得べし、されど我は常に汝らと偕にをらず。
8 asyA yathAsAdhyaM tathaivAkarodiyaM, shmashAnayApanAt pUrvvaM sametya madvapuShi tailam amarddayat|
此の女は、なし得る限をなして、我が體に香 油をそそぎ、あらかじめ葬りの備をなせり。
9 ahaM yuShmabhyaM yathArthaM kathayAmi, jagatAM madhye yatra yatra susaMvAdoyaM prachArayiShyate tatra tatra yoShita etasyAH smaraNArthaM tatkR^itakarmmaitat prachArayiShyate|
まことに汝らに告ぐ、全世界いづこにても、福音の宣傅へらるる處には、この女の爲しし事も記念として語らるべし』
10 tataH paraM dvAdashAnAM shiShyANAmeka IShkariyotIyayihUdAkhyo yIshuM parakareShu samarpayituM pradhAnayAjakAnAM samIpamiyAya|
ここに十二 弟子の一人なるイスカリオテのユダ、イエスを賣らんとて祭司長の許にゆく。
11 te tasya vAkyaM samAkarNya santuShTAH santastasmai mudrA dAtuM pratyajAnata; tasmAt sa taM teShAM kareShu samarpaNAyopAyaM mR^igayAmAsa|
彼 等これを聞きて喜び、銀を與へんと約したれば、ユダ如何にしてか機 好くイエスを付さんと謀る。
12 anantaraM kiNvashUnyapUpotsavasya prathame. ahani nistArotmavArthaM meShamAraNAsamaye shiShyAstaM paprachChaH kutra gatvA vayaM nistArotsavasya bhojyamAsAdayiShyAmaH? kimichChati bhavAn?
除酵祭の初の日、即ち過越の羔羊を屠るべき日、弟子たちイエスに言ふ『過越の食をなし給ふために、我らが何處に往きて備ふることを望み給ふか』
13 tadAnIM sa teShAM dvayaM prerayan babhAShe yuvayoH puramadhyaM gatayoH sato ryo janaH sajalakumbhaM vahan yuvAM sAkShAt kariShyati tasyaiva pashchAd yAtaM;
イエス二人の弟子を遣さんとして言ひたまふ『都に往け、然らば水をいれたる瓶を持つ人、なんぢらに遇ふべし。之に從ひ往き、
14 sa yat sadanaM pravekShyati tadbhavanapatiM vadataM, gururAha yatra sashiShyohaM nistArotsavIyaM bhojanaM kariShyAmi, sA bhojanashAlA kutrAsti?
その入る所の家主に「師いふ、われ弟子らと共に過越の食をなすべき座敷は何處なるか」と言へ。
15 tataH sa pariShkR^itAM susajjitAM bR^ihatIcha ncha yAM shAlAM darshayiShyati tasyAmasmadarthaM bhojyadravyANyAsAdayataM|
さらば調へ備へたる大なる二階 座敷を見すべし。其處に我らのために備へよ』
16 tataH shiShyau prasthAya puraM pravishya sa yathoktavAn tathaiva prApya nistArotsavasya bhojyadravyANi samAsAdayetAm|
弟子たち出で往きて都に入り、イエスの言ひ給ひし如くなるを見て、過越の設備をなせり。
17 anantaraM yIshuH sAyaMkAle dvAdashabhiH shiShyaiH sArddhaM jagAma;
日 暮れてイエス十二 弟子とともに往き、
18 sarvveShu bhojanAya propaviShTeShu sa tAnuditavAn yuShmAnahaM yathArthaM vyAharAmi, atra yuShmAkameko jano yo mayA saha bhuMkte mAM parakereShu samarpayiShyate|
みな席に就きて食するとき言ひ給ふ『まことに汝らに告ぐ、我と共に食する汝らの中の一人、われを賣らん』
19 tadAnIM te duHkhitAH santa ekaikashastaM praShTumArabdhavantaH sa kimahaM? pashchAd anya ekobhidadhe sa kimahaM?
弟子たち憂ひて一人 一人『われなるか』と言ひ出でしに、
20 tataH sa pratyavadad eteShAM dvAdashAnAM yo jano mayA samaM bhojanApAtre pANiM majjayiShyati sa eva|
イエス言ひたまふ『十二のうちの一人にて、我と共にパンを鉢に浸す者は夫なり。
21 manujatanayamadhi yAdR^ishaM likhitamAste tadanurUpA gatistasya bhaviShyati, kintu yo jano mAnavasutaM samarpayiShyate hanta tasya janmAbhAve sati bhadramabhaviShyat|
實に人の子は己に就きて録されたる如く逝くなり。されど人の子を賣る者は禍害なるかな、その人は生れざりし方よかりしものを』
22 apara ncha teShAM bhojanasamaye yIshuH pUpaM gR^ihItveshvaraguNAn anukIrtya bha NktvA tebhyo dattvA babhAShe, etad gR^ihItvA bhu njIdhvam etanmama vigraharUpaM|
彼ら食しをる時、イエス、パンを取り、祝してさき、弟子たちに與へて言ひたまふ『取れ、これは我が體なり』
23 anantaraM sa kaMsaM gR^ihItveshvarasya guNAn kIrttayitvA tebhyo dadau, tataste sarvve papuH|
また酒杯を取り、謝して彼らに與へ給へば、皆この酒杯より飮めり。
24 aparaM sa tAnavAdId bahUnAM nimittaM pAtitaM mama navInaniyamarUpaM shoNitametat|
また言ひ給ふ『これは契約の我が血、おほくの人の爲に流す所のものなり。
25 yuShmAnahaM yathArthaM vadAmi, Ishvarasya rAjye yAvat sadyojAtaM drAkShArasaM na pAsyAmi, tAvadahaM drAkShAphalarasaM puna rna pAsyAmi|
まことに汝らに告ぐ、神の國にて新しきものを飮む日までは、われ葡萄の果より成るものを飮まじ』
26 tadanantaraM te gItamekaM saMgIya bahi rjaitunaM shikhariNaM yayuH
かれら讃美をうたひて後、オリブ山に出でゆく。
27 atha yIshustAnuvAcha nishAyAmasyAM mayi yuShmAkaM sarvveShAM pratyUho bhaviShyati yato likhitamAste yathA, meShANAM rakShaka nchAhaM prahariShyAmi vai tataH| meShANAM nivaho nUnaM pravikIrNo bhaviShyati|
イエス弟子たちに言ひ給ふ『なんぢら皆 躓かん、それは「われ牧羊者を打たん、さらば羊 散るべし」と録されたるなり。
28 kantu madutthAne jAte yuShmAkamagre. ahaM gAlIlaM vrajiShyAmi|
されど我よみがへりて後、なんぢらに先だちてガリラヤに往かん』
29 tadA pitaraH pratibabhAShe, yadyapi sarvveShAM pratyUho bhavati tathApi mama naiva bhaviShyati|
時にペテロ、イエスに言ふ『假令みな躓くとも、我は然らじ』
30 tato yIshuruktAvAn ahaM tubhyaM tathyaM kathayAmi, kShaNAdAyAmadya kukkuTasya dvitIyavAraravaNAt pUrvvaM tvaM vAratrayaM mAmapahnoShyase|
イエス言ひ給ふ『まことに汝に告ぐ、今日この夜、鷄ふたたび鳴く前に、なんぢ三たび我を否むべし』
31 kintu sa gADhaM vyAharad yadyapi tvayA sArddhaM mama prANo yAti tathApi kathamapi tvAM nApahnoShye; sarvve. apItare tathaiva babhAShire|
ペテロ力をこめて言ふ『われ汝とともに死ぬべき事ありとも、汝を否まず』弟子たち皆かく言へり。
32 apara ncha teShu getshimAnInAmakaM sthAna gateShu sa shiShyAn jagAda, yAvadahaM prArthaye tAvadatra sthAne yUyaM samupavishata|
彼らゲツセマネと名づくる處に到りし時、イエス弟子たちに言ひ給ふ『わが祈る間、ここに座せよ』
33 atha sa pitaraM yAkUbaM yohana ncha gR^ihItvA vavrAja; atyantaM trAsito vyAkulitashcha tebhyaH kathayAmAsa,
かくてペテロ、ヤコブ、ヨハネを伴ひゆき、甚く驚き、かつ悲しみ出でて言ひ給ふ
34 nidhanakAlavat prANo me. atIva daHkhameti, yUyaM jAgratotra sthAne tiShThata|
『わが心いたく憂ひて死ぬばかりなり、汝ら此處に留りて目を覺しをれ』
35 tataH sa ki nchiddUraM gatvA bhUmAvadhomukhaH patitvA prArthitavAnetat, yadi bhavituM shakyaM tarhi duHkhasamayoyaM matto dUrIbhavatu|
少し進みゆきて、地に平伏し、若しも得べくば此の時の己より過ぎ往かんことを祈りて言ひ給ふ
36 aparamuditavAn he pita rhe pitaH sarvveM tvayA sAdhyaM, tato hetorimaM kaMsaM matto dUrIkuru, kintu tan mamechChAto na tavechChAto bhavatu|
『アバ父よ、父には能はぬ事なし、此の酒杯を我より取り去り給へ。されど我が意のままを成さんとにあらず、御意のままを成し給へ』
37 tataH paraM sa etya tAn nidritAn nirIkShya pitaraM provAcha, shimon tvaM kiM nidrAsi? ghaTikAmekAm api jAgarituM na shaknoShi?
來りて、その眠れるを見、ペテロに言ひ給ふ『シモンよ、なんぢ眠るか、一 時も目を覺しをること能はぬか。
38 parIkShAyAM yathA na patatha tadarthaM sachetanAH santaH prArthayadhvaM; mana udyuktamiti satyaM kintu vapurashaktikaM|
なんぢら誘惑に陷らぬやう、目を覺しかつ祈れ。實に心は熱すれども肉體よわきなり』
39 atha sa punarvrajitvA pUrvvavat prArthayA nchakre|
再びゆき、同じ言にて祈り給ふ。
40 parAvR^ityAgatya punarapi tAn nidritAn dadarsha tadA teShAM lochanAni nidrayA pUrNAni, tasmAttasmai kA kathA kathayitavyA ta etad boddhuM na shekuH|
また來りて彼らの眠れるを見たまふ、是その目いたく疲れたるなり、彼ら何と答ふべきかを知らざりき。
41 tataHparaM tR^itIyavAraM Agatya tebhyo. akathayad idAnImapi shayitvA vishrAmyatha? yatheShTaM jAtaM, samayashchopasthitaH pashyata mAnavatanayaH pApilokAnAM pANiShu samarpyate|
三度 來りて言ひたまふ『今は眠りて休め、足れり、時きたれり、視よ、人の子は罪人らの手に付さるるなり。
42 uttiShThata, vayaM vrajAmo yo jano mAM parapANiShu samarpayiShyate pashyata sa samIpamAyAtaH|
起て、われらは往くべし。視よ、我を賣る者ちかづけり』
43 imAM kathAM kathayati sa, etarhidvAdashAnAmeko yihUdA nAmA shiShyaH pradhAnayAjakAnAm upAdhyAyAnAM prAchInalokAnA ncha sannidheH kha NgalaguDadhAriNo bahulokAn gR^ihItvA tasya samIpa upasthitavAn|
なほ語りゐ給ふほどに、十二 弟子の一人なるユダ、やがて近づき來る、祭司長・學者・長老らより遣されたる群衆、劍と棒とを持ちて之に伴ふ。
44 apara nchAsau parapANiShu samarpayitA pUrvvamiti sa NketaM kR^itavAn yamahaM chumbiShyAmi sa evAsau tameva dhR^itvA sAvadhAnaM nayata|
イエスを賣るもの、あらかじめ合圖を示して言ふ『わが接吻する者はそれなり、之を捕へて確と引きゆけ』
45 ato hetoH sa Agatyaiva yoshoH savidhaM gatvA he guro he guro, ityuktvA taM chuchumba|
かくて來りて直ちに御許に往き『ラビ』と言ひて接吻したれば、
46 tadA te tadupari pANInarpayitvA taM dadhnuH|
人々イエスに手をかけて捕ふ。
47 tatastasya pArshvasthAnAM lokAnAmekaH kha NgaM niShkoShayan mahAyAjakasya dAsamekaM prahR^itya tasya karNaM chichCheda|
傍らに立つ者のひとり、劍を拔き、大 祭司の僕を撃ちて、耳を切り落せり。
48 pashchAd yIshustAn vyAjahAra kha NgAn laguDAMshcha gR^ihItvA mAM kiM chauraM dharttAM samAyAtAH?
イエス人々に對ひて言ひ給ふ『なんぢら強盜にむかふ如く、劍と棒とを持ち、我を捕へんとて出で來るか。
49 madhyemandiraM samupadishan pratyahaM yuShmAbhiH saha sthitavAnatahaM, tasmin kAle yUyaM mAM nAdIdharata, kintvanena shAstrIyaM vachanaM sedhanIyaM|
我は日々なんぢらと偕に宮にありて教へたりしに、我を執へざりき、されど是は聖書の言の成就せん爲なり』
50 tadA sarvve shiShyAstaM parityajya palAyA nchakrire|
其のとき弟子みなイエスを棄てて逃げ去る。
51 athaiko yuvA mAnavo nagnakAye vastramekaM nidhAya tasya pashchAd vrajan yuvalokai rdhR^ito
ある若者、素肌に亞麻 布を纏ひて、イエスに從ひたりしに、人々これを捕へければ、
52 vastraM vihAya nagnaH palAyA nchakre|
亞麻 布を棄て裸にて逃げ去れり。
53 apara ncha yasmin sthAne pradhAnayAjakA upAdhyAyAH prAchInalokAshcha mahAyAjakena saha sadasi sthitAstasmin sthAne mahAyAjakasya samIpaM yIshuM ninyuH|
人々イエスを大 祭司の許に曳き往きたれば、祭司長・長老・學者ら皆あつまる。
54 pitaro dUre tatpashchAd itvA mahAyAjakasyATTAlikAM pravishya ki NkaraiH sahopavishya vahnitApaM jagrAha|
ペテロ遠く離れてイエスに從ひ、大 祭司の中庭まで入り、下役どもと共に坐して火に煖まりゐたり。
55 tadAnIM pradhAnayAjakA mantriNashcha yIshuM ghAtayituM tatprAtikUlyena sAkShiNo mR^igayA nchakrire, kintu na prAptAH|
さて祭司長ら及び全 議會、イエスを死に定めんとて、證據を求むれども得ず。
56 anekaistadviruddhaM mR^iShAsAkShye dattepi teShAM vAkyAni na samagachChanta|
それはイエスに對して僞證する者 多くあれども、其の證據あはざりしなり。
57 sarvvasheShe kiyanta utthAya tasya prAtikUlyena mR^iShAsAkShyaM dattvA kathayAmAsuH,
遂に或 者ども起ちて僞證して言ふ
58 idaM karakR^itamandiraM vinAshya dinatrayamadhye punaraparam akarakR^itaM mandiraM nirmmAsyAmi, iti vAkyam asya mukhAt shrutamasmAbhiriti|
『われら此の人の「われは手にて造りたる此の宮を毀ち、手にて造らぬ他の宮を三日にて建つべし」と云へるを聞けり』
59 kintu tatrApi teShAM sAkShyakathA na sa NgAtAH|
然れど尚この證據もあはざりき。
60 atha mahAyAjako madhyesabham utthAya yIshuM vyAjahAra, ete janAstvayi yat sAkShyamaduH tvametasya kimapyuttaraM kiM na dAsyasi?
ここに大 祭司、中に立ちイエスに問ひて言ふ『なんぢ何をも答へぬか、此の人々の立つる證據は如何に』
61 kintu sa kimapyuttaraM na datvA maunIbhUya tasyau; tato mahAyAjakaH punarapi taM pR^iShTAvAn tvaM sachchidAnandasya tanayo. abhiShiktastratA?
されどイエス默して何をも答へ給はず。大 祭司ふたたび問ひて言ふ『なんぢは頌むべきものの子キリストなるか』
62 tadA yIshustaM provAcha bhavAmyaham yUya ncha sarvvashaktimato dakShINapArshve samupavishantaM megha mAruhya samAyAnta ncha manuShyaputraM sandrakShyatha|
イエス言ひ給ふ『われは夫なり、汝ら、人の子の全能者の右に坐し、天の雲の中にありて來るを見ん』
63 tadA mahAyAjakaH svaM vamanaM ChitvA vyAvaharat
此のとき大 祭司おのが衣を裂きて言ふ『なんぞ他に證人を求めん。
64 kimasmAkaM sAkShibhiH prayojanam? IshvaranindAvAkyaM yuShmAbhirashrAvi kiM vichArayatha? tadAnIM sarvve jagadurayaM nidhanadaNDamarhati|
なんぢら此の瀆言を聞けり、如何に思ふか』かれら擧りてイエスを死に當るべきものと定む。
65 tataH kashchit kashchit tadvapuShi niShThIvaM nichikShepa tathA tanmukhamAchChAdya chapeTena hatvA gaditavAn gaNayitvA vada, anucharAshcha chapeTaistamAjaghnuH
而して或 者どもはイエスに唾し、又その顏を蔽ひ、拳にて搏ちなど爲始めて言ふ『預言せよ』下役どもイエスを受け、手掌にてうてり。
66 tataH paraM pitare. aTTAlikAdhaHkoShThe tiShThati mahAyAjakasyaikA dAsI sametya
ペテロ下にて中庭にをりしに、大 祭司の婢女の一人きたりて、
67 taM vihnitApaM gR^ihlantaM vilokya taM sunirIkShya babhAShe tvamapi nAsaratIyayIshoH sa NginAm eko jana AsIH|
ペテロの火に煖まりをるを見、これに目を注めて『汝もかのナザレ人イエスと偕に居たり』と言ふ。
68 kintu sopahnutya jagAda tamahaM na vadmi tvaM yat kathayami tadapyahaM na buddhye| tadAnIM pitare chatvaraM gatavati kukkuTo rurAva|
ペテロ肯はずして『われは汝の言ふことを知らず、又その意をも悟らず』と言ひて庭 口に出でたり。
69 athAnyA dAsI pitaraM dR^iShTvA samIpasthAn janAn jagAda ayaM teShAmeko janaH|
婢女かれを見て、また傍らに立つ者どもに『この人はかの黨與なり』と言ひ出でしに、
70 tataH sa dvitIyavAram apahnutavAn pashchAt tatrasthA lokAH pitaraM prochustvamavashyaM teShAmeko janaH yatastvaM gAlIlIyo nara iti tavochchAraNaM prakAshayati|
ペテロ重ねて肯はず、暫くしてまた傍らに立つ者どもペテロに言ふ『なんぢは慥にかの黨與なり、汝もガリラヤ人なり』
71 tadA sa shapathAbhishApau kR^itvA provAcha yUyaM kathAM kathayatha taM naraM na jAne. ahaM|
此の時ペテロ盟ひかつ誓ひて『われは汝らの言ふ其の人を知らず』と言ひ出づ。
72 tadAnIM dvitIyavAraM kukkuTo. arAvIt| kukkuTasya dvitIyaravAt pUrvvaM tvaM mAM vAratrayam apahnoShyasi, iti yadvAkyaM yIshunA samuditaM tat tadA saMsmR^itya pitaro roditum Arabhata|
その折しも、また鷄なきぬ。ペテロ『にはとり二度なく前に、なんぢ三度われを否まん』とイエスの言ひ給ひし御言を思ひいだし、思ひ反して泣きたり。

< mArkaH 14 >