< lUkaH 4 >

1 tataH paraM yIzuH pavitreNAtmanA pUrNaH san yarddananadyAH parAvRtyAtmanA prAntaraM nItaH san catvAriMzaddinAni yAvat zaitAnA parIkSito'bhUt,
さてイエス聖 靈にて滿ち、ヨルダン河より歸り、荒野にて四十 日のあひだ御靈に導かれ、
2 kiJca tAni sarvvadinAni bhojanaM vinA sthitatvAt kAle pUrNe sa kSudhitavAn|
惡魔に試みられ給ふ。この間なにをも食はず、日 數 滿ちてのち餓ゑ給ひたれば、
3 tataH zaitAnAgatya tamavadat tvaM cedIzvarasya putrastarhi prastarAnetAn AjJayA pUpAn kuru|
惡魔いふ『なんぢ若し神の子ならば、此の石に命じてパンと爲らしめよ』
4 tadA yIzuruvAca, lipirIdRzI vidyate manujaH kevalena pUpena na jIvati kintvIzvarasya sarvvAbhirAjJAbhi rjIvati|
イエス答へたまふ『「人の生くるはパンのみに由るにあらず」と録されたり』
5 tadA zaitAn tamuccaM parvvataM nItvA nimiSaikamadhye jagataH sarvvarAjyAni darzitavAn|
惡魔またイエスを携へのぼりて、瞬間に天下のもろもろの國を示して言ふ、
6 pazcAt tamavAdIt sarvvam etad vibhavaM pratApaJca tubhyaM dAsyAmi tan mayi samarpitamAste yaM prati mamecchA jAyate tasmai dAtuM zaknomi,
『この凡ての權威と國々の榮華とを汝に與へん。我これを委ねられたれば、我が欲する者に與ふるなり。
7 tvaM cenmAM bhajase tarhi sarvvametat tavaiva bhaviSyati|
この故にもし我が前に拜せば、ことごとく汝の有となるべし』
8 tadA yIzustaM pratyuktavAn dUrI bhava zaitAn lipirAste, nijaM prabhuM paramezvaraM bhajasva kevalaM tameva sevasva ca|
イエス答へて言ひたまふ『「主なる汝の神を拜し、ただ之にのみ事ふべし」と録されたり』
9 atha zaitAn taM yirUzAlamaM nItvA mandirasya cUDAyA upari samupavezya jagAda tvaM cedIzvarasya putrastarhi sthAnAdito lamphitvAdhaH
惡魔またイエスをエルサレムに連れゆき、宮の頂上に立たせて言ふ『なんぢ若し神の子ならば、此處より己が身を下に投げよ。
10 pata yato lipirAste, AjJApayiSyati svIyAn dUtAn sa paramezvaraH|
それは「なんぢの爲に御使たちに命じて守らしめ給はん」
11 rakSituM sarvvamArge tvAM tena tvaccaraNe yathA| na laget prastarAghAtastvAM dhariSyanti te tathA|
「かれら手にて汝をささへ、その足を石に打當つる事なからしめん」と録されたるなり』
12 tadA yIzunA pratyuktam idamapyuktamasti tvaM svaprabhuM parezaM mA parIkSasva|
イエス答へて言ひたまふ『「主なる汝の神を試むべからず」と云ひてあり』
13 pazcAt zaitAn sarvvaparIkSAM samApya kSaNAttaM tyaktvA yayau|
惡魔あらゆる嘗試を盡してのち、暫くイエスを離れたり。
14 tadA yIzurAtmaprabhAvAt punargAlIlpradezaM gatastadA tatsukhyAtizcaturdizaM vyAnaze|
イエス御靈の能力をもてガリラヤに歸り給へば、その聲聞あまねく四方の地に弘る。
15 sa teSAM bhajanagRheSu upadizya sarvvaiH prazaMsito babhUva|
かくて諸 會堂にて教をなし、凡ての人に崇められ給ふ。
16 atha sa svapAlanasthAnaM nAsaratpurametya vizrAmavAre svAcArAd bhajanagehaM pravizya paThitumuttasthau|
偖その育てられ給ひし處のナザレに到り、例のごとく安息 日に會堂に入りて、聖書を讀まんとて立ち給ひしに、
17 tato yizayiyabhaviSyadvAdinaH pustake tasya karadatte sati sa tat pustakaM vistAryya yatra vakSyamANAni vacanAni santi tat sthAnaM prApya papATha|
預言者イザヤの書を與へたれば、其の書を繙きて、かく録されたる所を見出し給ふ。
18 AtmA tu paramezasya madIyopari vidyate| daridreSu susaMvAdaM vaktuM mAM sobhiSiktavAn| bhagnAntaH karaNAllokAn susvasthAn karttumeva ca| bandIkRteSu lokeSu mukte rghoSayituM vacaH| netrANi dAtumandhebhyastrAtuM baddhajanAnapi|
『主の御靈われに在す。これ我に油を注ぎて貧しき者に福音を宣べしめ、我をつかはして囚人に赦を得ることと、盲人に見ゆることとを告げしめ、壓へらるる者を放ちて自由を與へしめ、
19 parezAnugrahe kAlaM pracArayitumeva ca| sarvvaitatkaraNArthAya mAmeva prahiNoti saH||
主の喜ばしき年を宣傳へしめ給ふなり』
20 tataH pustakaM badvvA paricArakasya haste samarpya cAsane samupaviSTaH, tato bhajanagRhe yAvanto lokA Asan te sarvve'nanyadRSTyA taM vilulokire|
イエス書を卷き、係の者に返して坐し給へば、會堂に居る者みな之に目を注ぐ。
21 anantaram adyaitAni sarvvANi likhitavacanAni yuSmAkaM madhye siddhAni sa imAM kathAM tebhyaH kathayitumArebhe|
イエス言ひ出でたまふ『この聖書は今日なんぢらの耳に成就したり』
22 tataH sarvve tasmin anvarajyanta, kiJca tasya mukhAnnirgatAbhiranugrahasya kathAbhizcamatkRtya kathayAmAsuH kimayaM yUSaphaH putro na?
人々みなイエスを譽め、又その口より出づる惠の言を怪しみて言ふ『これヨセフの子ならずや』
23 tadA so'vAdId he cikitsaka svameva svasthaM kuru kapharnAhUmi yadyat kRtavAn tadazrauSma tAH sarvAH kriyA atra svadeze kuru kathAmetAM yUyamevAvazyaM mAM vadiSyatha|
イエス言ひ給ふ『なんぢら必ず我に俚諺を引きて「醫者よ、みづから己を醫せ、カペナウムにて有りしといふ我らが聞ける事どもを、己が郷なる此の地にても爲せ」と言はん』
24 punaH sovAdId yuSmAnahaM yathArthaM vadAmi, kopi bhaviSyadvAdI svadeze satkAraM na prApnoti|
また言ひ給ふ『われ誠に汝らに告ぐ、預言者は己が郷にて喜ばるることなし。
25 aparaJca yathArthaM vacmi, eliyasya jIvanakAle yadA sArddhatritayavarSANi yAvat jaladapratibandhAt sarvvasmin deze mahAdurbhikSam ajaniSTa tadAnIm isrAyelo dezasya madhye bahvyo vidhavA Asan,
われ實をもて汝らに告ぐ、エリヤのとき三年 六个月、天とぢて、全地 大なる饑饉なりしが、イスラエルの中に多くの寡婦ありたれど、
26 kintu sIdonpradezIyasAriphatpuranivAsinIm ekAM vidhavAM vinA kasyAzcidapi samIpe eliyaH prerito nAbhUt|
エリヤは其の一人にすら遣されず、唯シドンなるサレプタの一人の寡婦にのみ遣されたり。
27 aparaJca ilIzAyabhaviSyadvAdividyamAnatAkAle isrAyeldeze bahavaH kuSThina Asan kintu surIyadezIyaM nAmAnkuSThinaM vinA kopyanyaH pariSkRto nAbhUt|
また預言者エリシヤの時、イスラエルの中に多くの癩病人ありしが、其の一人だに潔められず、唯シリヤのナアマンのみ潔められたり』
28 imAM kathAM zrutvA bhajanagehasthitA lokAH sakrodham utthAya
會堂にをる者みな之を聞きて憤恚に滿ち、
29 nagarAttaM bahiSkRtya yasya zikhariNa upari teSAM nagaraM sthApitamAste tasmAnnikSeptuM tasya zikharaM taM ninyuH
起ちてイエスを町より逐ひ出し、その町の建ちたる山の崖に引き往きて、投げ落さんとせしに、
30 kintu sa teSAM madhyAdapasRtya sthAnAntaraM jagAma|
イエスその中を通りて去り給ふ。
31 tataH paraM yIzurgAlIlpradezIyakapharnAhUmnagara upasthAya vizrAmavAre lokAnupadeSTum ArabdhavAn|
かくてガリラヤの町カペナウムに下りて、安息 日ごとに人を教へ給へば、
32 tadupadezAt sarvve camaccakru ryatastasya kathA gurutarA Asan|
人々その教に驚きあへり。その言、權威ありたるに因る。
33 tadAnIM tadbhajanagehasthito'medhyabhUtagrasta eko jana uccaiH kathayAmAsa,
會堂に穢れし惡鬼の靈に憑かれたる人あり、大聲に叫びて言ふ、
34 he nAsaratIyayIzo'smAn tyaja, tvayA sahAsmAkaM kaH sambandhaH? kimasmAn vinAzayitumAyAsi? tvamIzvarasya pavitro jana etadahaM jAnAmi|
『ああ、ナザレのイエスよ、我らは汝となにの關係あらんや。我らを亡さんとて來給ふか。我はなんぢの誰なるを知る、神の聖者なり』
35 tadA yIzustaM tarjayitvAvadat maunI bhava ito bahirbhava; tataH somedhyabhUtastaM madhyasthAne pAtayitvA kiJcidapyahiMsitvA tasmAd bahirgatavAn|
イエス之を禁めて言ひ給ふ『默せ、その人より出でよ』惡鬼その人を人々の中に倒し、傷つけずして出づ。
36 tataH sarvve lokAzcamatkRtya parasparaM vaktumArebhire koyaM camatkAraH| eSa prabhAveNa parAkrameNa cAmedhyabhUtAn AjJApayati tenaiva te bahirgacchanti|
みな驚き語り合ひて言ふ『これ如何なる言ぞ、權威と能力とをもて命ずれば、穢れし惡鬼すら出で去る』
37 anantaraM caturdiksthadezAn tasya sukhyAtirvyApnot|
ここにイエスの噂あまねく四方の地に弘りたり。
38 tadanantaraM sa bhajanagehAd bahirAgatya zimono nivezanaM praviveza tadA tasya zvazrUrjvareNAtyantaM pIDitAsIt ziSyAstadarthaM tasmin vinayaM cakruH|
イエス會堂を立ち出でて、シモンの家に入り給ふ。シモンの外姑おもき熱を患ひ居たれば、人々これが爲にイエスに願ふ。
39 tataH sa tasyAH samIpe sthitvA jvaraM tarjayAmAsa tenaiva tAM jvaro'tyAkSIt tataH sA tatkSaNam utthAya tAn siSeve|
その傍らに立ちて熱を責めたまへば、熱 去りて女たちどころに起きて彼らに事ふ。
40 atha sUryyAstakAle sveSAM ye ye janA nAnArogaiH pIDitA Asan lokAstAn yIzoH samIpam AninyuH, tadA sa ekaikasya gAtre karamarpayitvA tAnarogAn cakAra|
日のいる時、さまざまの病を患ふ者をもつ人、みな之をイエスに連れ來れば、一々その上に手を置きて醫し給ふ。
41 tato bhUtA bahubhyo nirgatya cItzabdaM kRtvA ca babhASire tvamIzvarasya putro'bhiSiktatrAtA; kintu sobhiSiktatrAteti te vividuretasmAt kAraNAt tAn tarjayitvA tadvaktuM niSiSedha|
惡鬼もまた多くの人より出でて叫びつつ言ふ『なんぢは神の子なり』之を責めて物 言ふことを免し給はず、惡鬼そのキリストなるを知るに因りてなり。
42 aparaJca prabhAte sati sa vijanasthAnaM pratasthe pazcAt janAstamanvicchantastannikaTaM gatvA sthAnAntaragamanArthaM tamanvarundhan|
明くる朝イエス出でて寂しき處にゆき給ひしが、群衆たづねて御許に到り、その去り往くことを止めんとせしに、
43 kintu sa tAn jagAda, IzvarIyarAjyasya susaMvAdaM pracArayitum anyAni purANyapi mayA yAtavyAni yatastadarthameva preritohaM|
イエス言ひ給ふ『われ又ほかの町々にも神の國の福音を宣傳へざるを得ず、わが遣されしは之が爲なり』
44 atha gAlIlo bhajanageheSu sa upadideza|
かくてユダヤの諸 會堂にて教を宣べたまふ。

< lUkaH 4 >