< Lukas 8 >

1 Nda dooꞌ sa ma, Yesus no ana dedꞌenun kasanahulu rua nara, reu laoꞌ ndule kota-kota ma kambo-kamboꞌ sia naa. Ana laoꞌ nafadꞌe atahori soꞌal Lamatualain parendan. Naa dadꞌi hara-lii maloleꞌ neu se.
Ngemva kwalokho uJesu wahambahamba engena kuleli laleli idolobho lemizi, ememezela izindaba ezinhle zombuso kaNkulunkulu. Abalitshumi lambili babelaye,
2 Sia nononggoꞌ naa, hambu inaꞌ ruma tungga boe. Inaꞌ ia ra, ruma parna ramahedꞌi mataꞌ-mataꞌ, ma ruma nitu taoꞌ boe. Te Yesus tao nahaiꞌ basa se ena. Onaꞌ Maria mia kambo Magdala. Feꞌesaꞌan Yesus oi hendi nitu hitu mia e.
kanye labesifazane ababesiliswe emimoyeni emibi lemikhuhlaneni: uMariya (owayethiwa nguMagadalini) okwakuphume kuye amadimoni ayisikhombisa;
3 Susana no mama Yohana o tungga boe. Mama Yohana ia, ama Kusa saon. Kusa ia, malangga mana nanalalau sia mane Herodes ume panggat na. Feꞌe hambu inaꞌ hetar mana laoꞌ roo Yesus se. Inaꞌ ia ra tanggon Yesus se doꞌi dꞌala nara.
uJowana umkaTshuza, umlawuli wendlu kaHerodi; uSusana labanye abanengi. Abesifazane laba babebasiza ngabakuswelayo.
4 Lao esa, atahori rema mia kamboꞌ hetar fo sangga Yesus. Leleꞌ atahori ra raꞌabꞌue ena, ma Ana dui se nekendandaaꞌ sa nae,
Kwathi sekubuthana ixuku labantu elikhulu labantu besiza kuJesu beqhamuka emadolobheni atshiyeneyo wabatshela lo umzekeliso:
5 “Hambu atahori mana ue rae sa neu nggari fini sia osin. Fini ruma tudꞌa sia dalaꞌ. Leleꞌ atahori laoꞌ sia naa, ara tatabꞌu fini ra. Basa ma mbuiꞌ ra rema de bꞌidꞌo-raa hendi basa se.
“Umlimi waphuma wayahlanyela. Wathi elokhu eyihaza inhlanyelo, eyinye yawela endleleni; yanyathelwa, izinyoni zemoyeni zayidobha.
6 Fini ruma tudꞌa sia rae fatuꞌ. Fini ra ranumbu boe, te male hendi se, huu oe mbeiꞌ a.
Eyinye yawela edwaleni, yathi isathi iyakhula yabuna ngoba yayingelabumanzi.
7 Fini ruma tudꞌa sia mamana dꞌuri nggaut. De leleꞌ fini ra ranumbu boe, dꞌuri nggaut hapi nisa se.
Eyinye inhlanyelo yawela phakathi kwameva, akhula kanye layo ayiminyezela.
8 Te fini ruma fai, tudꞌa sia rae isi maloleꞌ. Ara ranumbu, ma raꞌamoko losa rabꞌoa. Fini naa ra fee baliꞌ buna-bꞌoaꞌ lao natun sa.” Dꞌui basa taꞌo naa, ma Yesus nateꞌe nekendandaaꞌ naa, ma nafadꞌe nae, “Hei mana pasa ndiki mara, ama duꞌa malolole!”
Eyinye inhlanyelo yawela emhlabathini ovundileyo. Yakhula yathela amabele, yanda ngekhulu.” Wathi esetsho lokhu wamemeza wathi, “Lowo olendlebe zokuzwa, kezwe.”
9 Basa ma, Yesus ana dedꞌenu nara ratane nekekendandaaꞌ a sosoan.
Abafundi bakhe bambuza ukuthi umzekeliso lowo wawusitshoni.
10 Ana nataa nae, “Taꞌo ia! Huu hei tungga tebꞌe-tebꞌeꞌ Lamatualain hihii-nanaun ena, naa de Au ufadꞌe relo-relo fo ama bubꞌuluꞌ, Lamatuaꞌ nae parenda atahori nara taꞌo bee. Te atahori feaꞌ ra nda nau tao-afiꞌ neu Lamatuaꞌ hihii-nanaun sa. Naeni de Au unori se endiꞌ nekendandaaꞌ. Huu Lamatuaꞌ mana ola-ola nara suraꞌ memaꞌ soꞌal atahori ia ra nae, “Ara rita ena, te nda nau rahine sa. Ara rena ena, te nda nau bubꞌuluꞌ sa.”
Wathi, “Ulwazi lwemfihlo yombuso kaNkulunkulu seluphiwe lina, kodwa kwabanye ngikhuluma kubo ngemizekeliso, ukuze kuthi, ‘loba bekhangele, bangaboni; loba besizwa, bengaqedisisi.’
11 Boe ma Yesus nafadꞌe nekendandaaꞌ naa sosoan, nae “Fini naa, naeni Lamatualain Dedꞌea-oꞌolan.
Nansi ingcazelo yomzekeliso: Inhlanyelo iyilizwi likaNkulunkulu.
12 Fini mana tudꞌa sia dalaꞌ a, naeni atahori mana rena Lamatuaꞌ Dedꞌea oꞌolan, te basa ma nitur malanggan nema rambas nendi Dedꞌea Oꞌolaꞌ ra mia rala nara. No taꞌo naa, ara nda ramahere Lamatuaꞌ, ma nda hambu masodꞌaꞌ sa.
Labo abasendleleni ngabalizwayo, kodwa uSathane eze alihluthune ilizwi ezinhliziyweni zabo, ukuze bangakholwa basindiswe.
13 Fini mana tudꞌa sia rae fatuꞌ a, naeni atahori mana rena Lamatuaꞌ Dedꞌea-oꞌolan no nemehoꞌot. Te oka nara nda romaꞌ rala reu sa. Ara mulai ramahere, te mete ma hambu sususaꞌ, ara tudꞌa neuꞌ ena.
Labo abasokhetheni ngabemukela ilizwi ngentokozo nxa belizwa, kodwa kabalampande. Bayakholwa okwesikhatshana, kodwa kuthi ngesikhathi sobunzima bawe.
14 Fini mana tudꞌa sia mamana dꞌuri-nggaut naa, naeni atahori mana rena ma simbo Lamatuaꞌ Dedꞌea-oꞌolan. Te nda dooꞌ sa ma, ara liliiꞌ hendi Dedꞌea-oꞌolaꞌ naa ra, huu ara hiiꞌ a sebꞌo-mue ro ue-tatao nara, hata-hetoꞌ mataꞌ-mataꞌ, ma hiiꞌ a rasodꞌa no nemehoꞌotꞌ a. Naa de, nemehere nara, nda naꞌena buna-bꞌoaꞌ saa-saa sa boe.
Inhlanyelo eyawela emeveni imele labo abezwayo, kodwa baqhubeke ngeyabo indlela bakhanywe yizinhlupheko zempilo, inotho kanye lezikholisisayo, bangabe besakhula baphelele.
15 Te fini mana tudꞌa sia rae isi maloleꞌ naa, naeni atahori rala ndoos no maloleꞌ. Leleꞌ ara rena Lamatualain Dedꞌea-oꞌolan, ara mbedꞌaꞌ malolole sia rala nara. No taꞌo naa, ramahere rakandoo, ma tao dꞌala maloleꞌ naeꞌ.”
Kodwa inhlanyelo esemhlabathini ovundileyo imele labo abalenhliziyo enhle, elungileyo, abalizwayo ilizwi, baligcine bathi ngokubambelela bathele izithelo.”
16 Basa ma Yesus olaꞌ seluꞌ nae, “Nda hambu atahori rambilaꞌ lambu tiiꞌoek, basa na tatana hura rae neu e sa. Boe ma nda hambu atahori mbedꞌaꞌ lambu nisiꞌ koi a raeꞌ sa. Mete ma tao taꞌo naa, na, atahori nda rita rondan sa ena. Lambu mana naꞌena nggunaꞌ, naeni mana mbedꞌaꞌ sia mamana naruꞌ ata, naa fo rondan fee manggareloꞌ neu atahori mana rala rema.
“Kakho olumathisa isibane asifihle ngaphansi kwesitsha kumbe asibeke ngaphansi kombheda. Kodwa usibeka esiqobaneni ukuze labo abangenayo babone ukukhanya.
17 Ia naa basa mana maꞌafuniꞌ ra, dei fo nenenitaꞌ. Boe ma basa saa fo atahori nda rahine leleꞌ ia sa, dei fo ara hambu rahine boe.
Ngoba kakukho okufihliweyo okungayi kudazululwa, njalo akukho okuthukuziweyo okungayikwaziwa kumbe kuvezwe obala.
18 Dadꞌi hei musi duꞌa malolole dalaꞌ ia ra. Atahori mana nau sangga nahine tebꞌe-tebꞌeꞌ Lamatuaꞌ hihii-nanaun, ana boe nahine. Te atahori fo nda mana taoafiꞌ neu Lamatuaꞌ hihii-nanaun sa ana boe namanggoa.
Ngakho nanzelelani ukuthi lilalela kanjani. Lowo olakho uzakwengezelelwa; lowo ongelakho lalokho athi ulakho uzakwemukwa.”
19 Lao esa, Yesus sebꞌo-mue no atahori hetar. Boe ma maman no odꞌi nara rema rae randaa ro E. Te ara nda bisa deka-deka ro E sa, huu atahori naen seli.
Unina kaJesu labafowabo beza ukuzambona, kodwa behluleka ukufinyelela kuye ngenxa yokuminyana kwabantu.
20 Boe ma hambu atahori sa neu nafadꞌe Yesus nae, “Amaꞌ! Mamam no odꞌi mara sia dꞌean. Ara rae randaa ro Amaꞌ.”
Omunye wamtshela wathi, “Unyoko labafowenu bakulindele phandle, bafuna ukukubona.”
21 Boe ma Ana nataa nae, “Ia! Te taꞌo ia. Mama ngga ma toronoo matetu nggara, naeni atahori mana rena ma tao tungga Lamatualain Dedꞌea-oꞌolan.”
Waphendula wathi, “Umama labafowethu yilabo abalizwayo ilizwi likaNkulunkulu balenze.”
22 Lao esa, Yesus noꞌe ana mana tungga nara nae, “Lao teu sae ofaꞌ, fo tisiꞌ dꞌano seriꞌ,” Boe ma ara sae ofaꞌ sa, de ara lao.
Ngelinye ilanga uJesu wathi kubafundi bakhe, “Kasiyeni ngaphetsheya kwechibi.” Basebengena esikepeni bahamba.
23 Leleꞌ ara lao, ma Yesus sungguꞌ. Nda dooꞌ sa ma, sanggu anin losa. Ma ree poꞌa ofaꞌ rala neu, de raeꞌ a molo.
Bathe belokhu behamba yena walala. Kwafika isiphepho echibini isikepe saqalisa ukugalula, baba sengozini embi.
24 Ana mana tungga nara rita taꞌo naa ma, ara fafae Yesus rae, “Papa! Papa, e! Fela fo tulun dei! Hita taeꞌ a molo mate ia ena!” Boe ma Yesus o fela boe. De Ana ai anin no ree a nae, “Muloeꞌ leo!” Boe ma ree no anin o namalino neuꞌ ena.
Abafundi bahamba bayamvusa besithi, “Nkosi, Nkosi, sesigalula bo!” Wavuka wawukhuza umoya kanye lamagagasi; isiphepho sadeda, kwasekuthula cwaka.
25 Basa ma Ana bꞌua ana mana tungga nara nae, “Taꞌo bee de hei nda feꞌe mimihere Au sa?” Ara ramatau ma heran. Boe ma esa natane esa nae, “Awii! Yesus ia, seka? Taꞌo bee de Ana bisa parenda ree-anin, fo tungga hihii-nanaun e?”
Wababuza abafundi bakhe, wathi, “Kungaphi ukukholwa kwenu?” Babuzana ngokumangala lokwesaba bathi, “Kanti ungubani lo? Ukhuza kanye lomoya lamanzi kumlalele.”
26 Nda dooꞌ sa ma, Yesus se losa nusa Gerasa, sia dano Galilea seriꞌ.
Bagwedla isikepe baya emangweni wamaGerazini, okungaphetsheya kwechibi kusuka eGalile.
27 Sia naa, hambu atahori sa nitu ra tao e dooꞌ ena. Ana nda ma umeꞌ sa, de ana leo siaꞌ a rates. Fais-fais na ana laoꞌ neu-nema no maꞌaholan. Huu nitu ra parenda e rakandondooꞌ a. Atahori paꞌa e rasafafali rendiꞌ rante ma kale besiꞌ ena, te ana naꞌetuꞌ hendi se. Boe ma nitu ra akaꞌ raꞌasusuuꞌ e fo nela nisiꞌ mamana rouꞌ. Leleꞌ Yesus se onda mia ofaꞌ ma, atahori muluꞌ naa neu nisiꞌ Yesus. Atahori naa nggasi, ma natudꞌa aon sia Yesus ein. Boe ma Yesus parenda nae, “Woi, nitu! Kalua mia atahori ia!” Boe ma atahori muluꞌ naa nggasi nae, “Woi afiꞌ ngganggu au! Huu au uhine nggo, Yesus, Lamatualain manaseliꞌ a Anan! Afiꞌ tao doidꞌoso au!”
Kwathi uJesu esehla okhunjini wahlangabezwa yindoda eyayiledimoni iqhamuka ngasedolobheni. Indoda le yayisilesikhathi eside ingavunuli zigqoko, ingahlali endlini, kodwa ihlala emathuneni.
Yathi ibona uJesu yahlaba umkhosi yazilahla ezinyaweni zakhe iklabalala ngelizwi elikhulu isithi, “Ufuna ukungenzani, Jesu, Ndodana kaNkulunkulu oPhezukonke? Ngiyakuncenga, ungaze wangihlukuluza!”
Ngoba uJesu wayeseyale umoya omubi ukuthi uphume kuleyondoda. Izikhathi ezinengi wawumbamba, kuthi loba ebotshwe ngamaketane ezandleni lezinyaweni njalo elindiwe, wayewaqamula amaketane idimoni limuse enkangala.
30 Yesus natane e nae, “Naram seka?” Boe ma nitu naa nataa nae, “Legion, huu hai hetar, ona soldꞌadꞌu rifon-rifon.” Ana naꞌo naa, huu nitu hetar leo sia aon rala.
UJesu wambuza wathi, “Ungubani ibizo lakho?” Waphendula wathi, “NginguLigiyoni,” ngoba amadimoni amanengi ayengene kuye.
31 Nitu ra roꞌe rakandooꞌ a mbali Yesus fo afiꞌ fee sira risiꞌ Ndola Doidꞌosoꞌ a, naeni koasa deꞌulakaꞌ ra mamanan. (Abyssos g12)
Amncenga ukuthi angawalayi ukuthi ayewolokohlela emgodini ongelamkhawulo. (Abyssos g12)
32 Te deka-deka sia naa, hambu fafi nononggo monaeꞌ esa sosoꞌa rae fo sangga nanaat sia leteꞌ a suun. De nitu ra roꞌe Yesus rae, “Denu hai misiꞌ fafi naa ra rala!” Boe ma Yesus naꞌaheiꞌ.
Umhlambi omkhulu wengulube wawusidla khonapho eceleni koqaqa. Amadimoni amncenga uJesu ukuthi awavumele ukuyangena engulubeni, laye wawavumela.
33 Basa ma, nitu ra lao hela touꞌ naa, de risiꞌ fafi naa ra rala. Basa fafi ra ramulu, de relaꞌ mia leteꞌ naa, ma boke risiꞌ dano rala reu. De basa se mate rasamele.
Amadimoni aphuma endodeni ayangena ezingulubeni, umhlambi wathi zimu usehlela eliweni lodonga wangena echibini wagalula.
34 Mana manea fafi ra rita taꞌo naa ma rela reu dui basaꞌ e ndule kambo-kamboꞌ mana sia naa ra.
Labo ababezelusile bonela ukubona okwasekwenzakele babaleka bayabika edolobheni lemangweni wakhona,
35 Rena rala dudꞌuit naa, ma atahori hetar reu risiꞌ mamanaꞌ naa. Ara rae rita mataꞌ saa mana dadꞌiꞌ ena. Losa naa, ma rita atahori nitu dꞌaiꞌ a endoꞌ subꞌa-subꞌa deka Yesus ein. Ana pake bua-baꞌus ena, ma mulun mopo ena. Rita taꞌo naa, ma basa se ramatau
abantu basebeqonda khonale ukuyabona okwasekwenzakele. Bathi befika kuJesu bayifumana indoda okwakukhutshwe kuyo amadimoni ihlezi ezinyaweni zikaJesu, igqokile njalo ingqondo isibuyile; besaba kakhulu.
36 Basa ma atahori mana rita mana dadꞌiꞌ naa ra, dui atahori mana rema feuꞌ ra soꞌal taꞌo bee de atahori muluꞌ naa hai.
Labo ababebonile kusenzakala batshela abantu ukuthi indoda eyayiphethwe lidimoni yasiliswa njani.
37 Boe ma basa atahori Gerasa mana leo sia mamanaꞌ naa, roꞌe mbali Yesus fo Ana lao hela se, huu basa se ramatau rae mate. Boe ma Yesus se hene ofaꞌ neu, de baliꞌ risiꞌ dano Galilea seriꞌ reu.
Kwasekusithi bonke abantu bomango wamaGerazini bamcela uJesu ukuthi kasuke kubo ngoba babekhulelwa yikwesaba. Ngakho wangena esikepeni wahamba.
38 Te atahori faaꞌ ra mana nenemboꞌiꞌ mia nitu ra, akaꞌ noꞌe mbali Yesus nae, “Amaꞌ! Au tungga ꞌo nggo boe!” Te Yesus nataa nae,
Indoda leyo eyakhutshwa amadimoni yamncenga ukuthi ahambe layo, kodwa uJesu wala wathi,
39 “Taꞌo ia! Malole lenaꞌ baliꞌ misiꞌ bobꞌonggi mara, fo dui se Lamatualain malolen, fo Ana tao fee nggoꞌ a.” Basa ma, atahori naa laoꞌ rereoꞌ kota naa, ma dui neu basa atahori soꞌal Yesus tao nahaiꞌ eni.
“Buyela ekhaya uyefakaza ukuthi uNkulunkulu ukwenzeleni.” Yikho indoda yahamba yafakaza kulolonke idolobho konke uJesu ayeyenzele khona.
40 Basa ma Yesus se lao risi dꞌano Galilea seriꞌ. Leleꞌ ara onda mia ofaꞌ, atahori hetar nea-neaꞌ E ena. Ara reu rakarumbu rae soru E.
Kwathi uJesu esebuyile wahlangabezwa lixuku labantu elikhulu, ngoba bonke babemlindele.
41 Sia naa o, hambu atahori esa, naran Yairus. Eni, malangga ume hule-oꞌe sia kota naa. Anan, akaꞌ esaꞌ a; ana fetoꞌ, too sanahulu rua ena. Ana fetoꞌ naa namahedꞌi naeꞌ, de naeꞌ a mate. Leleꞌ Yairus nita Lamatuaꞌ Yesus nema, ana neu sendeꞌ lululanggan sia Yesus matan. Ana noꞌe Yesus neu sia umen, fo tulu-fali ana feton. Leleꞌ Yesus naꞌaheiꞌ boe, ma ara lao risiꞌ Yairus umen. Atahori hetar o rae tungga boe de raote de reu. Naa de ara laoꞌ rakaseseti.
Indoda eyayithiwa nguJayirosi, umbusi wesinagogu, yeza yazilahla ezinyaweni zikaJesu, imncenga ukuthi eze endlini yayo
ngoba indodakazi yayo eyodwa zwi, intombazana eyayileminyaka elitshumi lambili, yayisifa. Kwathi uJesu esesiya khona abantu baminyezela ingathi bazampatshaza.
43 Hambu inaꞌ sa o tungga no se boe. Ana namahedꞌi mboꞌa raaꞌ nda naloeꞌ bꞌatuu sa, doo na too sanahulu rua ena. Ana nabꞌasaꞌ dꞌoin no hata-heton ena, huu bꞌae neu dꞌoter ra. Te nda hambu esa bisa tao nahaiꞌ e sa boe. Hedꞌi na naa, akaꞌ mesu-fela nakandooꞌ a.
Khonapho kwakulowesifazane owayeseleminyaka elitshumi lambili esopha kodwa kungekho owayengamelapha.
44 De ana neu deka-deka neu Yesus dean. Boe ma ana kois Yesus badꞌun suun. Leleꞌ ana kois basa boe ma, hedꞌi mboꞌa-mboꞌa raa na naloeꞌ neuꞌ ena boe.
Weza ngemva kukaJesu wathinta umphetho wesembatho sakhe, masinyane nje ukopha kwahle kwaphela.
45 Aboiꞌ ma Yesus nambariiꞌ, de natane nae, “Seka mana kois Au?” Te atahori esa o nda nataa sa boe. De Petrus nae, “Malangga, dei! Te atahori hetar rakaseseti onaꞌ ia! Neꞌo mana ratimba mia dꞌeaꞌ rema.”
UJesu wabuza wathi, “Ngubani ongithintileyo?” Kwathi ngoba bonke bephika uPhethro wathi, “Nkosi, abantu bayaminyezelana besondela kuwe.”
46 Te Yesus olaꞌ no e nae, “Hokoꞌ! Au medꞌa koasa kalua mia Au e. Dadꞌi Au uhine atahori esa sangaja kois Au.”
Kodwa uJesu wathi, “Ukhona ongithintileyo; ngiyazi ukuthi amandla aphumile kimi.”
47 Leleꞌ naa inaꞌ a nahine nae eni nda naꞌafuniꞌ nala sa, boe ma namatau seli. Ana nggeꞌe-nggeꞌe, de sendeꞌ lululanggan neu Yesus matan. De ana dui saa manadadꞌi neu e sia basa atahori hetar matan. Boe ma nafadꞌe nae, eni kois Yesus boe ma, eni hai neuꞌ ena.
Owesifazane esebone ukuthi uzacina eboniwe weza ethuthumela wazilahla ezinyaweni zakhe. Wachaza phambi kwabantu bonke ukuthi kungani wayemthintile uJesu lokuthi wasiliswa njani masinyane.
48 Boe ma Yesus olaꞌ no e nae, “Feto ngge! Ho hai, huu mumuhere Au. Baliꞌ mo sodꞌa-moleꞌ ena!”
UJesu wasesithi kuye, “Ndodakazi, ukholo lwakho lukusilisile. Hamba ngokuthula.”
49 Leleꞌ Yesus feꞌe olaꞌ no inaꞌ naa, ma Yairus atahorin esa nema nafadꞌe nae, “Aduu, Amaꞌ, e! Amaꞌ anan nese ena! Ana mate ena, dadꞌi sudꞌi boe neꞌebꞌebꞌenggeꞌ Ama Meser fai.”
Kwathi uJesu elokhu esakhuluma omunye weza evela endlini kaJayirasi umphathi wesinagogu, wafika wathi, “Indodakazi yakho isifile. Ungabe usamhlupha umfundisi.”
50 Te leleꞌ Yesus rena atahori naa dudꞌuin, boe ma Ana olaꞌ no Yairus nae, “Aꞌa! Subꞌa-subꞌaꞌ a! Afiꞌ dꞌuꞌa-dꞌuꞌa! Mumuhere neuꞌ a Lamatualain. Mana fee masodꞌaꞌ neu aꞌa anan.”
UJesu wathi ekuzwa lokhu wathi kuJayirasi, “Ungesabi, kholwa nje kuphela, izasiliswa.”
51 Leleꞌ ara losa Yairus umen, atahori sofe ume ena. Ara nggae ei-ei. Boe ma Yesus ai se nae, “Ama sudꞌi boe nggae fai! Anaꞌ ia nda mate sa. Ana sungguꞌ a!” Te atahori ra mali rapepenggo bafa nara neu E, huu sira rita no mata nara anaꞌ a etu hahaen. Basa ma Yesus noꞌe anaꞌ a ama-ina nara, Petrus, Yohanis, no Yakobis, rala reu ro E. Laen ra Ana denu rahani siaꞌ a dꞌeaꞌ.
Wathi esefikile endlini kaJayirasi, kavumelanga muntu ukuthi angene laye ngaphandle kukaPhethro, uJohane loJakhobe, kanye loyise womntwana lonina.
Ngalesosikhathi abantu bonke babeqhinqa isililo bekhalela intombazana. UJesu wathi kubo, “Thulani, lingakhali. Kafanga kodwa ulele.”
Bamhleka usulu uJesu ngoba besazi ukuthi intombazana yayisifile.
54 Ara rala reu, boe ma Yesus toꞌu anaꞌ a liman, de noꞌe nae, “Nona, e! Fela leo!”
Kodwa wayibamba ngesandla wathi, “Mntanami, vuka!”
55 Aibꞌoiꞌ ma, anaꞌ naa nasodꞌa baliꞌ, de fela neuꞌ ena. De Yesus denu ana fetoꞌ naa maman nae, “‘Fee anaꞌ ia naa leo!”
Umoya wayo wabuya, masinyane yasukuma yathi lothu! UJesu wasesithi kabamnike ukudla.
56 Anaꞌ a ina-ama nara heran rala seli. Te Yesus fee nesenedꞌaꞌ neu se, fo afiꞌ dui-bꞌengga dalaꞌ ia neu atahori ra.
Abazali bakhe bamangala, kodwa wabalaya ukuthi bangatsheli muntu ngalokho okwakwenzakele.

< Lukas 8 >