< Lukas 15 >

1 Leleꞌ naa, atahori mana edꞌa bꞌea ma atahori nda papakeꞌ laen ra sa, akaꞌ rema risiꞌ Yesus fo rae rena E. Te atahori Yahudi ra rae fee se atahori nda maloleꞌ sa.
Pea naʻe feʻunui atu ai kiate ia ʻae kau tānaki tukuhau mo e kau angahala kotoa pē, ke fanongo kiate ia.
2 Atahori Farisi ro meser agama Yahudi ra rita taꞌo naa ma unggu-remu rae, “Ciih! Atahori ia naꞌabꞌue no atahori nda papakeꞌ ra sa. Lenaꞌ fai Ana endoꞌ naa no se boe!”
Pea naʻe lāunga ʻae kau Fālesi mo e kau tangata tohi, ʻo pehē, “ʻOku maʻu ʻe he tangata ni ʻae kau angahala, ʻo kai mo kinautolu.”
3 Yesus rena taꞌo naa ma, Ana dui fee se nekendandaaꞌ nae,
Pea ne lea ʻaki ʻae fakatātā ni kiate kinautolu, ʻo pehē,
4 “Mete ma mia hei ia hambu atahori sa naꞌena bibꞌi lombo natun esa. Boe ma mopo hendi esa. Oras ia atahori naa musi tao sa? Neꞌo ana lao hela bibꞌi lombo ka sio nulu sioꞌ ra reu lenuꞌ sa, ma neu sangga losa ana nita baliꞌ bibꞌi lombo mana mopoꞌ a.
“Ko hai ha tangata ʻiate kimoutolu ʻoku teau ʻene sipi, pea ka mole honau taha, ʻe ʻikai tuku ʻae hivangofulu ma hiva ʻi he toafa, kae ʻalu ʻo kumi ʻaia kuo mole, kaeʻoua ke ne ʻilo ia?
5 Leleꞌ ana nita baliꞌ bibꞌi lombo naa, ma nasaa nendi baliꞌ e no nemehoꞌot.
Pea ka ʻiloʻi ʻe ia, ʻoku ne hili ia ki hono uma, pea fiefia.
6 Losa ume, ma ana noꞌe nala nonoon nara, de nafadꞌe se nae, ‘Wae! Hei ima mimihoꞌo mo au dei! Huu au ita baliꞌ bibꞌi lombo mana mopoꞌ ngga ena.’
Pea ka haʻu ia ki ʻapi, ʻoku ne ui ke fakataha ʻae kāinga mo e kaungāʻapi, ʻone pehē kiate kinautolu, ‘Tau fiefia mo au, he kuo u ʻilo ʻa ʻeku sipi ʻaia naʻe mole.’
7 Naa, sia sorga o onaꞌ naa boe. mete ma hambu atahori mana tao salaꞌ sa dꞌoaꞌ ena, fo baliꞌ nisiꞌ Lamatuaꞌ, na basa mana sia sorga ra ramahoꞌo. Ara romahoꞌo lenaꞌ huu atahori esa mana bali nisiꞌ Lamatua, mia atahori ka sionulu sioꞌ fo mana rasodꞌa no ndoo-tetuꞌ, ma nda laoꞌ sala dalaꞌ sa.”
‌ʻOku ou tala atu kiate kimoutolu, ʻE pehē foki ʻae fiefia ʻi he langi ʻo lahi ʻi he fakatomala ʻae angahala ʻe tokotaha, ʻi he angatonu ʻe toko hivangofulu ma toko hiva, ʻoku ʻikai ʻaonga ke nau fakatomala.
8 Boe ma Yesus dui nekendandaaꞌ esa fai nae, “Hambu mama esa naꞌena doi fulaꞌ sanahulu. Te, mopo hendi esa. Oras ia, ana nae tao saa o? Neꞌo ana neu nambilaꞌ lambu fo dꞌelo sia bee-bꞌee, ma ngganggai ume a losa mamana makabiaꞌ ra, fo sangga dꞌoiꞌ naa no malolole.
“Pea ko hai ha fefine ʻoku hongofulu ʻene paʻanga siliva, pea ka mole ha paʻanga ʻe taha, ʻe ʻikai te ne tutu ʻae maama, mo tafi ʻae fale, ʻo kumi lahi, kaeʻoua ke ʻilo ia?
9 Leleꞌ ana nita baliꞌ dꞌoiꞌ naa ma, ana neu noꞌe atahori ume titia nara, de nafadꞌe nae, Woi! ima fo mimihoꞌo mo au dei! Huu au ita baliꞌ doi mana mopo ngga ena!’
Pea ka ʻilo[ia], ʻoku ne ui ke fakataha ʻae kāinga mo e kaungāʻapi, ʻo ne pehē, ‘Tau fiefia mo au, he kuo u ʻilo ʻae paʻanga naʻe mole ʻiate au.’
10 Sia sorga o onaꞌ naa boe. Mete ma hambu atahori mana tao salaꞌ sa dꞌoaꞌ, de baliꞌ nisiꞌ Lamatuaꞌ, na, basa dedꞌenuꞌ sia sorga ramahoꞌo seli boe.”
‌ʻOku ou tala atu kiate kimoutolu, ʻOku pehē ʻae fiefia ʻi he ʻao ʻoe kau ʻāngelo ʻae ʻOtua ʻi he fakatomala ʻae angahala ʻe tokotaha.”
11 Yesus tute oꞌolan nendiꞌ nekendandaaꞌ laen esa fai nae, “Hambu amaꞌ sa no anan touꞌ rua.
Pea pehē ʻe ia, “Naʻe ai ʻae tangata naʻe toko ua hono foha.
12 Lao esa, ana murin nafadꞌe aman nae, ‘Amaꞌ e! Banggi fee au hata-hetoꞌ ra leo! Boe ma aman babꞌanggi hata-hetoꞌ ra fee neu ruꞌa se.
Pea pehē ʻe he kimui ki heʻene tamai, ‘Tamai, tuku mai haku tufakanga ʻi he koloa ʻoku ʻaʻaku.’ Pea ne vaeua kiate kinaua ʻa ʻene meʻa.
13 Nda dooꞌ sa ma, ana muriꞌ a seo hendi ena nara. De ana mboti bꞌua-baꞌu nara, boe ma lao nisiꞌ nusa dodꞌooꞌ. Sia naa, ana ngganggari doi nara no nesodꞌat sosoa aoꞌ.
Pea hili ʻae ngaahi ʻaho siʻi, naʻe tānaki ʻe he foha ki mui ʻa ʻene meʻa kotoa pē, ʻo fononga ki he fonua mamaʻo, ʻo maumauʻi ai ʻene koloa ʻi heʻene moʻui angakovi.
14 Leleꞌ doi nara basa ma, ndoe-laꞌas manaseliꞌ dai nusaꞌ naa, de ana o nasodꞌa toꞌa-taa nala seli.
Pea kuo fakaʻosi ʻe ia kotoa pē, naʻe tō ʻae honge lahi ki he fonua ko ia; pea hoko ia ʻo fiekaia.
15 Boe ma neu sangga ues. Atahori sa sia nusaꞌ naa simbo e de denu e hani fafi nara.
Pea ʻalu ia ʻo nofo ki he tangata ʻe tokotaha ʻoe fonua ko ia; pea ne fekau ia ki hono potu fonua ke tauhi ʻae fanga puaka.
16 Huu anaꞌ naa nda nabeꞌi ndondoen sa ena, de ana nae naa fafi ra nanaat na. Huu nda hambu atahori esa fee ne nanaat sa boe.
Pea naʻe feinga ia ke fakamākona ʻaki ia ʻae ngeʻesi naʻe kai ʻe he fanga puaka: he naʻe ʻikai ha taha ʻe foaki kiate ia.
17 Dodꞌoo ma ana duꞌa neu-nema nae, ‘Sia ama ngga umen, basa atahori mana tao-ues ra hambu raa losa raꞌabꞌeta. Te au sia ia aeꞌ a mate ndoes ena.
“Pea kuo poto ia, pea ne pehē, ‘ʻOku toko fiha ʻae kau tamaioʻeiki totongi ʻa ʻeku tamai kuo lahi mo toe ʻenau mā, ka ʻoku ou mate ʻi he fiekaia!
18 Malole lenaꞌ, au baliꞌ isiꞌ ama ngga. Fo ufadꞌe ae, “Amaꞌ! Au tao sala monaeꞌ ena neu Lamatuaꞌ ma amaꞌ boe.
Te u tuʻu hake ʻo ʻalu ki heʻeku tamai, pea te u pehē kiate ia, “Tamai, kuo u fai angahala ki he langi, pea ʻi ho ʻao;
19 Au nda undandaa dadꞌi amaꞌ anan sa ena. Sadꞌi amaꞌ simbo au dadꞌi ate sia amaꞌ umen, o naa malole boe!’”
Pea ʻoku ʻikai te u kei ʻaonga ke ui ko ho foha; ka ke tuku au ke u tatau mo ha taha ʻi hoʻo kau tamaioʻeiki totongi.”’
20 Ana duꞌa nala taꞌo naa ma, fela de baliꞌ nisiꞌ aman umen. Feꞌe sia dodꞌooꞌ te toulasiꞌ a nita e, ma tudꞌa kasian mbali e. Ana onda mia umen de nela-nelaꞌ neu soru anan mana baliꞌ a. De ana holu ma idꞌu e.
“Pea naʻe tuʻu hake ia, ʻo ʻalu ki heʻene tamai. Ka ʻi heʻene kei mamaʻo ʻaupito, naʻe mamata ʻa ʻene tamai kiate ia, pea manavaʻofa, mo lele, pea fāʻufua ia, ʻo ʻuma kiate ia.
21 Boe ma anaꞌ a olaꞌ no aman nae, ‘Amaꞌ! Au tao sala monaeꞌ neu Lamatuaꞌ ma amaꞌ. Au nda undandaa dadꞌi anam sa ena.’
Pea pehē ʻe he foha kiate ia, ‘Tamai, kuo u angahala ki he langi, pea ʻi ho ʻao, pea ʻoku ʻikai te u kei ʻaonga ke ui ko ho foha.’
22 Te aman parenda tuteꞌ atahori mana tao ues nara nae, ‘Woi! Lailai, e! Mii haꞌi mendi badꞌu meulauꞌ seli a! fo fee ne pake. Olu ndeli neu lima uꞌun, ma sapatu neu ei nara.
“Ka naʻe pehē ʻe he tamai ki heʻene kau tamaioʻeiki, ‘ʻOmi ʻae pulupulu fungani lelei, ʻo ʻai kiate ia; pea ʻai mo e mama ki hono nima, mo e topuvaʻe ki hono vaʻe:
23 Mii lea mala sapi mbarunaꞌ naa fo tati, te hita tae feta-dote teu esa.
Pea ʻomi ki heni ʻae ʻuhiki pulu sino, ʻo tāmateʻi [ia]; pea ke tau kai, mo fiefia:
24 Huu ana ngga ia onaꞌ mana mateꞌ ena, te ia naa ana nasodꞌa baliꞌ ena. Ana mopo, te ia naa au hambu baliꞌ e ena.’ Olaꞌ basa taꞌo naa ma, ara feta-dꞌote boe.
He ko hoku foha eni naʻe mate, pea kuo toe moʻui; naʻe mole ia, pea kuo ʻiloʻi.’ Pea naʻa nau kamata fiefia.
25 Leleꞌ naa, ana uluꞌ a nese ume, huu ana neu tao ues sia osi rala. Leleꞌ ana baliꞌ ma, feꞌe sia dodꞌooꞌ te ana rena atahori raꞌaminaꞌ lii-liiꞌ ma lendo-foti.
“Pea naʻe ʻi he ngoue ʻa hono ʻuluaki foha; pea ʻi heʻene haʻu ʻo ofi ki he fale, naʻe fanongo ia ki he meʻa faiva mo e meʻe.
26 Boe ma ana noꞌe nala mana tao ues esa, de natane nae, ‘Woi! Tao rarameꞌ saa ia?’
Pea naʻa ne ui ki ha taha ʻoe kau tamaioʻeiki, ʻone fehuʻi ki hono ʻuhinga ʻoe ngaahi meʻa ni.
27 Atahori mana tao ues a nataa nae, ‘Malangga odꞌi ma nema ena. Dadꞌi amaꞌ, denu tati sapi fo tao fefeta monaeꞌ, huu anan baliꞌ no sodꞌaꞌ.’
Pea ne tala kiate ia, ‘Kuo haʻu ho tehina; pea kuo tāmateʻi ʻe hoʻo tamai ʻae ʻuhiki pulu sino,’ koeʻuhi kuo ne maʻu ia ʻoku moʻui lelei pe.
28 Rena taꞌo naa, ma ana uluꞌ a namanasa. Ana nda nau ume rala neu sa ena. Boe ma aman nema de kokoe e ume rala neu.
Ka naʻe ʻita ia, pea ʻikai ʻalu ki ai: ko ia naʻe haʻu ai kituʻa ʻa ʻene tamai, ʻo fakakolekole kiate ia.
29 Te ana namue nae, ‘Amaꞌ! Dꞌuꞌa sobꞌa dei! Dꞌoon basa ia au tao ues itaꞌ mamate ngga onaꞌ ate fee amaꞌ. Au nda ulena-langga neu amaꞌ hihii-nanaun sa. Onaꞌ naa o, amaꞌ nda feꞌe fee mita au hie anaꞌ esa fo tao fefetas umuhoꞌo o nonoo nggara sa boe.
Pea lea ia, ʻo pehēange ki heʻene tamai, ‘Vakai, ko e ngaahi taʻu lahi ni mo ʻeku tauhiʻi koe, pea naʻe ʻikai teu talangataʻa ki hoʻo fekau ʻi ha meʻa ʻe taha: ka naʻe ʻikai siʻi te ke foaki kiate au ha ʻuhikiʻi kosi, koeʻuhi ke u fakafiefia ai mo hoku kāinga.
30 Tao-tao te amaꞌ ana mana ngganggari hata-hetoꞌ a, neu naꞌaminaꞌ no inaꞌ ra de nabasaꞌ amaꞌ dꞌoin. Ana baliꞌ nema ma, amaꞌ tati sapi malolen seli de tao fefeta monaeꞌ fee ne.’
Ka kuo haʻu leva ho foha ko eni, ʻaia naʻe maumauʻi hoʻo koloa mo e kau faʻa feʻauaki, pea ke tāmateʻi maʻana ʻae ʻuhiki pulu sino.’
31 Te aman nataa nae, ‘Ana susue ngge! Rena malolole! Leo mo au doo basa ia ena. Basa saa fo amaꞌ enan, naa ra o ho enam boe.
“Pea ne pehē kiate ia, ‘Foha, ʻoku ta nofomaʻu mo au, pea ko ia kotoa pē ʻoku ʻaʻaku ʻoku ʻaʻau ia.
32 Te oras ia hita musi feta-dꞌote tamahoꞌo, huu odꞌim ia. Feꞌesaꞌan, onaꞌ ana mate ena, te ia naa nasodꞌa baliꞌ ena. Ana mopo ena, te ia naa hambu baliꞌ e ena.’”
Naʻe taau ʻemau fakafiefia mo nekeneka: he ko ho tehina eni naʻe mate, ka kuo toe moʻui ia; pea naʻe mole, ka kuo ʻilo ia.’”

< Lukas 15 >