< 1 Korintus 1 >

1 Susura ia mia au, Paulus. Lamatualain pili nala au ena dadꞌi Yesus Kristus dedꞌenun. Ma aꞌa Sostenes o haitua hara sodꞌa-moleꞌ fee nggi boe.
Paul, apôtre de Jésus-Christ appelé par la volonté de Dieu, et Sosthène, son frère,
2 Au suraꞌ susura ia fee nggi, naeni Lamatualain atahori mamahere nara sia kota Korintus. Ana pili nala nggi ena dadꞌi Eni atahori meumaren, huu ama mimihere Yesus Kristus ena. Ana o tao nameu nggi onaꞌ basa atahori mamahereꞌ laen ra sia bee-bꞌee. Ara o roꞌe tutulu-fafaliꞌ mia hita Lamatuan Yesus Kristus, fo Lamatualain helu memaꞌ mia lele uluꞌ a nae haitua nema. Boe ma, Eni dadꞌi hita to sira Lamatuan mana naꞌena hak parenda basa nggita.
à l’Eglise de Dieu qui est à Corinthe, aux fidèles sanctifiés en Jésus-Christ, saints par vocation, et à tous ceux qui invoquent, en quelque lieu que ce soit, le nom de Notre-Seigneur Jésus-Christ, leur Seigneur et le nôtre:
3 Au hule-oꞌe neu Lamatualain, hita Aman, no Yesus Kristus, hita Lamatuan. Au oꞌe fo ratudꞌu Sira rala malole nara neu nggi, fo misodꞌa no mole-dame.
grâce et paix vous soient données de la part de Dieu notre Père et du Seigneur Jésus-Christ!
4 Leleꞌ au usunedꞌa nggi, au ola-olaꞌ o Lamatualain ngga ae, “Makasi naen seli soaꞌ neu atahori Korintus ra nemehere nara!” Lamatualain natudꞌu rala malolen neu nggi, huu mimihere mikindoo neu Yesus Kristus, fo Ana haitua nemaꞌ a.
Je rends à mon Dieu de continuelles actions de grâces à votre sujet, pour la grâce de Dieu qui vous a été faite en Jésus-Christ.
5 Ma Ana fee nggi bebꞌeꞌi-baraꞌaiꞌ fo bisa milalao basa ue-tataos mata-mataꞌ, huu ama nenepaꞌaꞌ mo Eni ena. Naa tao rala mara ramasuꞌi. Naeni de ama mihine tebꞌe dala-dala manaseliꞌ soꞌal dala masodꞌa Na. Hei o bubꞌuluꞌ dalaꞌ saa malolen seli fo nefadꞌe atahori soꞌal Kristus.
Car par votre union avec lui, vous avez été comblés de toute sorte de richesses, en toute parole et en toute connaissance,
6 Naa natudꞌu oi, dala-dalaꞌ fo hai mifadꞌe neu nggi soꞌal Kristus naa, naꞌoka nahereꞌ sia rala mara ena. Naeni de hei feꞌe mimihere mae, dalaꞌ naa ra tebꞌe.
le témoignage du Christ ayant été solidement établi parmi vous,
7 De hei simbo basa dala maloleꞌ ra ena, fo Lamatualain Dula-dalen banggi fee neu atahori nara ena. Nda toꞌa saa sa boe. De hei nea-nea fai na, fo dei fo Lamatualain natudꞌu relo-relo hita Lamatuan Yesus Kristus neu basa atahori.
de sorte que vous ne le cédez à personne en aucun don de grâce, attendant avec confiance la révélation de Notre-Seigneur Jésus-Christ.
8 Kristus naa, mana nae tao maꞌadꞌere nggi fo ama miꞌitataaꞌ mikindoo losa Ana baliꞌ raefafoꞌ ia nema. No taꞌo naa, hei nda tudꞌa sa, ma nda hambu atahori bisa raꞌatutudꞌaꞌ nggi sa, ma nda hambu atahori bisa fua salaꞌ neu nggi sa.
Il vous affermira aussi jusqu’à la fin, pour que vous soyez irréprochables, au jour de Notre-Seigneur Jésus-Christ.
9 Hita bisa tamahere Lamatualain Dedꞌea-oꞌolan, huu Ana olaꞌ saa, na Ana tao e dadꞌi. Dei fo Ana nau tao dalaꞌ ia ra fee neu nggi. Huu Eni mana soi dalaꞌ fo hei mihine malolole Anan, naeni hita Lamatuan Yesus Kristus.
Il est fidèle, le Dieu, qui vous a appelés à la communion de son Fils Jésus-Christ, Notre-Seigneur.
10 Toronoo susue nggara, e! Sia dalaꞌ ia, au olaꞌ endiꞌ hita Lamatuan Yesus Kristus naran. De au hule no tebꞌe-tebꞌeꞌ fo ama miloeꞌ mireresi leo. Ma ama usaha fo misodꞌa no ralaꞌ esa, afiꞌ sea-saranggaa. Ama musi dudꞌuꞌa naruꞌ ona esaꞌ, naa fo ama bisa mihine mae, hei toꞌu dudꞌuꞌat esaꞌ a.
Je vous exhorte, frères, au nom de Notre-Seigneur Jésus-Christ, à avoir tous un même langage; qu’il n’y ait pas de scission parmi vous, mais soyez parfaitement unis dans un même esprit, et un même sentiment.
11 Huu hambu atahori mia teꞌo Kloe ume isi nara rema rafadꞌe au rae, hei ruma akaꞌ mireresi mikindooꞌ a.
Car il m’a été rapporté à votre sujet, mes frères, par les gens de Chloé, qu’il y a des disputes parmi vous.
12 Au masud ngga taꞌo ia: hambu hei ruma mae, “Au ia, Paulus atahorin!” Boe ma hambu ruma rae, “Au ia, Apolos atahorin!” Ma ruma fai ola-olaꞌ rae, “Au ia, tungga toꞌo Peꞌu!” Ruma fai rae, “Au ia, rena neuꞌ a Kristus!”
Je veux dire que tel d’entre vous dit: « Moi, je suis à Paul! — tel autre: et moi, à Apollos! — et moi à Céphas! — et moi, au Christ! »
13 Hei dudꞌuꞌa mara taꞌo bee? Kristus bobꞌonggi nara nda bisa saranggaa sa. Do, hei duꞌa mae, au mana mate sia hau ngganggeꞌ ata soaꞌ neu nggi? Hokoꞌ, o! Do, leleꞌ ara sarani nggi, ara ingga au nara ngga fo hei masoꞌ dadꞌi au atahori ngga, do? Neꞌo hokoꞌ, to?
Le Christ est-il divisé? Est-ce Paul qui a été crucifié pour vous? Est-ce au nom de Paul que vous avez été baptisés?
14 Au oꞌe makasi naeꞌ mbali Lamatualain, huu leleꞌ au mia naa o nggi, au nda sarani atahori sa. Au sarani akaꞌ aꞌa Krispus no aꞌa Gayus.
Je rends grâces à Dieu de ce que je n’ai baptisé aucun de vous, si ce n’est Crispus et Gaïus,
15 No taꞌo naa, nda hambu atahori bisa rae, “Ara sarani au rendiꞌ Paulus naran, de au dadꞌi Paulus atahorin.”
afin que personne ne puisse dire qu’il a été baptisé en mon nom.
16 (Eee, au feꞌe usunedꞌa ena. Au o sarani atahori ruma mia Stefanus ume isin boe. Te au nda usunedꞌa au sarani atahori laen fai, do hokoꞌ sa.)
J’ai encore baptisé la famille de Stéphanas; du reste, je ne sache pas que j’ai baptisé personne d’autre.
17 Huu Kristus nda denu au fo uu sarani atahori sa. Au ue-tatao huuꞌ ngga, naeni nefadꞌe atahori soꞌal Eni Hara-lii Malolen. Te mete ma au ufadꞌe atahori taꞌo naa, Ana nda hii au olaꞌ endiꞌ dedꞌea madikuꞌ fo utudꞌu mahine ngga, do utudꞌu netehuuꞌ manaseliꞌ ra. Huu mete ma au olaꞌ taꞌo naa, naa nakuraꞌ koasa mia dudꞌuit soꞌal Kristus mamaten sia hau ngganggeꞌ a.
Ce n’est pas pour baptiser que le Christ m’a envoyé, c’est pour prêcher l’Evangile, non pas par la sagesse du discours, afin que la croix du Christ ne soit pas rendue vaine.
18 Hambu atahori duꞌa rae, basa dalaꞌ fo hita dui soꞌal Kristus mamaten sia hau ngganggeꞌ a, naa dedꞌea nggoaꞌ. Te atahori mataꞌ naa, dei fo saranggaa mia Lamatualain. Tao-tao te soaꞌ neu hita, Kristus mamaten naa, natudꞌu Lamatualain koasan mana fee masoi-masodꞌaꞌ neu nggita mia sala-kilu tara.
En effet, la doctrine de la croix est une folie pour ceux qui périssent; mais pour nous qui sommes sauvés, elle est une force divine.
19 Naa onaꞌ Lamatualain mana ola-olan, Yesaya, parna suraꞌ nae, “Lamatualain nae, ‘Basa dalaꞌ fo atahori mahineꞌ ra rahine, dei fo Au ofe hendi basa se, fo dadꞌi dalaꞌ nda naꞌena sosoaꞌ sa. Mahine nara onaꞌ bee o, dei fo Au nggari hendi basa se, fo dadꞌi dalaꞌ nda naꞌena ngguna sa.’”
Car il est écrit: « Je détruirai la sagesse des sages, et j’anéantirai la science des savants. »
20 Lele uluꞌ a, memaꞌ Lamatualain olaꞌ taꞌo naa. Te leleꞌ ia, dadꞌi taꞌo bee ena? Atahori mahineꞌ ra, dadꞌi taꞌo bee? Meser agama ra, dadꞌi taꞌo bee? Boe ma atahori mana soaꞌ a radꞌedꞌea, dadꞌi taꞌo bee? Sobꞌa rena dei, e! Lamatualain tao se onaꞌ atahori nggoaꞌ ena! Ana lea hendi basa dudꞌuꞌat mana naꞌoka sia raefafoꞌ ia, ma tao onaꞌ nda naꞌena sosoa-ndandaaꞌ saa-saa sa boe. (aiōn g165)
Où est le sage? où est le docteur? où est le disputeur de ce siècle? Dieu n’a-t-il pas convaincu de folie la sagesse du monde? (aiōn g165)
21 Lamatualain mahinen naa, manaseliꞌ tebꞌe. Onaꞌ mae atahori rae sira mahineꞌ re o, dudꞌuꞌa nara mesaꞌ se nda dai fo bisa rahine tebꞌe Lamatualain sa. Mae onaꞌ naa, te Lamatualain soi dalaꞌ fee neu atahori nendiꞌ mahinen. Huu lele uluꞌ a, Ana dudꞌuꞌa ena nae, “Mae atahori rae dedꞌenu nggara, atahori nggoaꞌ ra o, te ona bee o, Au musi denu atahori fo reu rafadꞌe se dala ndoo-tetuꞌ soꞌal Au.” Huu Lamatualain naꞌetuꞌ nae pake hehelu-fufuliꞌ fo dedꞌenu nara rendi, fo atahori bisa ramahere Eni. Ana nau fee masoi-masodꞌaꞌ neu atahori mia sala-kilu nara nendiꞌ dalaꞌ naa. Te atahori rae Lamatualain dalan naa, nggoaꞌ. Naeni de ara nda nau taoafiꞌ neu dedꞌenu nara sa. Huu atahori Yahudi ra nauꞌ a roꞌe manadadꞌi-manaseliꞌ ra, fo rae rita Lamatualain koasan. Ma atahori Yunani ra nauꞌ renaꞌ a dala-dala mahineꞌ mana masoꞌ dudꞌuꞌat, tunggaꞌ a sira dudꞌuꞌa nara.
Car le monde, avec sa sagesse, n’ayant pas connu Dieu dans la sagesse de Dieu, il a plu à Dieu de sauver les croyants par la folie de la prédication.
Les Juifs exigent des miracles, et les Grecs cherchent la sagesse;
23 Mae onaꞌ naa o, hai mana dadꞌi Lamatuaꞌ dedꞌenun nara, akaꞌ meu mifadꞌe atahori mae, “Lamatualain haitua Kristus ena, Atahori fo Ana helu eniꞌ a lele uluꞌ a, nae haitua nema. Basa ma atahori laen ra mbaku risa E mia hau ngganggeꞌ ata.” Leleꞌ atahori Yahudi ra rena dudꞌuit naa, ara rae timba hendi e, huu tungga sira dudꞌuꞌa nara na, Atahori fo Lamatualain nae haitua nema naa, nda bisa mate onaꞌ naa sa. Leleꞌ atahori Yunani ra rena dudꞌuit naa, ara duꞌa, “Naa dudꞌui nggoa manaseliꞌ!”
nous, nous prêchons un Christ crucifié, scandale pour les Juifs et folie pour les Gentils,
24 Te hambu atahori fo Lamatualain heheli nala memaꞌ dadꞌi enan. Sira ruma mia atahori Yahudi, ma ruma mia atahori nda Yahudi sa. Tungga sira naa, Kristus mamaten natudꞌu neu se ena nae, Lamatualain koasan monaen seli, ma mahinen, manaseliꞌ tebꞌe.
mais pour ceux qui sont appelés, soit Juifs, soit Grecs, puissance de Dieu et sagesse de Dieu.
25 Mae atahori rae Lamatualain dalan nggoaꞌ, te mahinen feꞌe lenaꞌ se fai. Boe ma mae sira duꞌa rae Lamatualain nda naꞌena koasa saa sa boe o, te koasan feꞌe monaen seli lena sira boe.
Car ce qui serait folie de Dieu est plus sage que la sagesse des hommes, et ce qui serait faiblesse de Dieu est plus fort que la force des hommes.
26 Toronoo susue nggara, e! Naa fo hei bisa mihine au oꞌola ngga ia, na ama misinedꞌa hei tetende-nemberii mara leleꞌ Lamatualain pili nala nggi dadꞌi Eni enan. Tungga atahori nile na, na sia hei taladꞌa mara nda hambu atahori mahineꞌ hetar sa, nda atahori masiꞌet hetar sa, ma nda hambu atahori hetar mia tititi-nonosiꞌ mana naꞌena nara moko-monaen.
Considérez en effet votre vocation, mes frères; il n’y a parmi vous ni beaucoup de sages selon la chair, ni beaucoup de puissants, ni beaucoup de nobles.
27 Te Lamatualain pili nala ma nae pake atahori fo ara oi nggoan seli, fo naꞌamamaeꞌ atahori mana nae eni mahineꞌ. Ma Ana pili nae pake atahori fo ara rae nda naꞌena koasa saa sa boe, fo naꞌamamaeꞌ atahori mana nae eni naꞌena koasa.
Mais ce que le monde tient pour insensé, c’est ce que Dieu a choisi pour confondre les sages; et ce que le monde tient pour rien, c’est ce que Dieu a choisi pour confondre les forts;
28 Boe ma Ana pili nala atahori anadꞌikiꞌ fo nda naꞌena nara moko-monaen sa, ma atahori akaꞌ raloe-radꞌae se. Huu Lamatualain nae pake se fo tao atahori mana nae eni manaseliꞌ, dadꞌi onaꞌ sira nda raꞌena sosoa-ndandaaꞌ saa sa boe.
et Dieu a choisi ce qui dans le monde est sans considération et sans puissance, ce qui n’est rien, pour réduire au néant ce qui est,
29 De mete ma atahori reu randaa ro Lamatualain, nda hambu atahori esa sa boe bisa toꞌo tendan nae, eni manaseliꞌ.
afin que nulle chair ne se glorifie devant Dieu.
30 Huu Lamatualain mesaꞌ ne mana soi dalaꞌ fo ama bisa dadꞌi Yesus Kristus atahorin. Lamatualain mana tao Yesus dadꞌi Atahori mana fee mahinen neu nggita. Yesus naa, mana soi dalaꞌ fo ata bisa badꞌame baliꞌ to Lamatualain. Yesus naa, mana tao hita bisa tasodꞌa ndoos ma meumareꞌ. Boe ma Eni mana mboꞌi nggita mia salaꞌ ra koasan.
Or c’est par lui que vous êtes dans le Christ-Jésus, lequel, de par Dieu, a été fait pour nous sagesse, et justice, et sanctification, et rédemption,
31 Naa onaꞌ nenesuraꞌ sia Lamatualain Susura Meumaren nae, “Seka hiiꞌ a soꞌu koa-kioꞌ, malole lenaꞌ ara soꞌu koa-kioꞌ neu hita Lamatuan tataon. Afiꞌ soꞌu kokoaꞌ neu ao nara!”
afin que, selon le mot de l’Ecriture, « celui qui se glorifie, se glorifie dans le Seigneur. »

< 1 Korintus 1 >