< Rute 1 >

1 E aconteceu nos dias que governavam os juízes, que houve fome na terra. E um homem de Belém de Judá, foi a peregrinar nos campos de Moabe, ele e sua mulher, e dois filhos seus.
Israelte lah a thutan vaihom hon vai ahoplaijun gamsung’a kel nasatah ahung lhungtan ahi. Hijeh chun Bethlehem akonnin Juda mi khatnin ajinu leh achateni akipuijin Moab gam’ah cheng ding in achetan ahi.
2 O nome daquele homem era Elimeleque, e o de sua mulher Noemi; e os nomes de seus dois filhos eram Malom e Quiliom, efrateus de Belém de Judá. Chegaram, pois, aos campos de Moabe, e assentaram ali.
Hichepa min chu Elimelech ahin ajinu min chu Naomi ahi. Achateni min chu Mahlon leh Chilion ahi. Amahohi Juda gam Bethlehem’a konna Euphrath mi ahiuvin, Moab mite gam alhun phat’un hichea chun achengtaovin ahi.
3 E morreu Elimeleque, marido de Noemi, e restou ela com seus dois filhos;
Hichejou chun Elimelech chun, ajinu Naomi leh achapa teni chu dalhan ana thitan ahi.
4 Os quais tomaram para si mulheres de Moabe, o nome da uma Orfa, e o nome da outra Rute; e habitaram ali uns dez anos.
Achapa teni chun Moab numei akichenpi lhonnin, khatnu minchu Orpah ahin chuleh khatnu chu Ruth ahi. Ahinlah kum som joudon’in,
5 E morreram também os dois, Malom e Quiliom, restando assim a mulher desamparada de seus dois filhos e de seu marido.
Mahlon leh Chilion chu athilhon tai. Naomi chu ajipa leh acha teni geijin adalha taovin ahi.
6 Então se levantou com suas noras, e voltou-se dos campos de Moabe: porque ouviu no campo de Moabe que o SENHOR havia visitado a seu povo para dar-lhes pão.
Moab’a aum na a kona chun Pathen in Judah phatthei aboh in, chang leh mim asuh neng peh kittai tithu Naomi in ajatan ahi. Hijeh chun Naomi in amou teni kipui a Moab dalha a agamlam a kile kit ding in aki gotan ahi.
7 Saiu, pois, do lugar de onde havia estado, e com ela suas duas noras, e começaram em caminhar para voltar-se à terra de Judá.
Amou teni chutoh achennao gam'a kona kipat doh a Judah gam lang jon kit ding in ahung kipat doh taovin ahi.
8 E Noemi disse a suas duas noras: Andai, voltai-vos cada uma à casa de sua mãe: o SENHOR faça convosco misericórdia, como a fizestes com os mortos e comigo.
Ahinlah lampi achun Naomi in amou teni koma hitin asei jin ahi, “Nainkote kom lang’a kile kit lhon tan naji teni ding leh keima dinga naphatna lhonjeh’in Pakai jin phatthei naboh lhon hen!”
9 Dê-vos o SENHOR que acheis descanso, cada uma em casa de seu marido: beijou-as logo, e elas choraram a voz em grito.
“Pakai jin lungmong in najinei sah lhon hen lang phatthei naboh lhon ta hen” ati. Hichun kivailhah nan aki chopto uvin aki ka-uvin achiplha taovin ahi.
10 E disseram-lhe: Certamente nós voltaremos contigo a teu povo.
Ahin amouteni chun adonbutin “Kanompoi, kilhon u hitin namite komlang’a keini jong kahung nomlhon e,” atilhonnin ahi.
11 E Noemi respondeu: Voltai, filhas minhas; para que ireis comigo? Tenho eu mais filhos no ventre, que possam ser vossos maridos?
Ahinlah Naomi in adonbut nin, “Ibola keitoh iche khomdiu ham?” Keiman nangni toh kicheng theiding nao kanei kitthei beh dingham?
12 Voltai, filhas minhas, e ide; que eu já sou velha para ser para me casar com homem. E ainda que dissesse: Tenho esperança; e esta noite me casasse com um homem, e ainda desse à luz filhos;
Hithei ponte kamouteni, nanu napa lhon in'ah kile lhontan, keima hi la jinei kit ding in kateh valtai. Tujan tah jeng jonghin jinei thei kit ding hileng chapa neipai jeng thei ding hijong leng,
13 Teríeis vós de esperá-los até que fossem grandes? Ficaríeis vós sem se casar por causa deles? Não, filhas minhas; que maior amargura tenho eu que vós, pois a mão do SENHOR saiu contra mim.
Midang toh kichen ding nom louvin hiche teni chu ahung letlhon nangahdoh jou lhon nadem? Ahipoi, hithei mong mong lou ding ahi, kamouteni! Nangni ding gelnan kei kalung akham lheh jenge, ajeh chu Pakai amatah in nangni jeh a hi eijeplo ding ahi,” atipeh lhon tan ahi.
14 Mas elas levantando outra vez sua voz, choraram: e Orfa beijou à sua sogra, mas Rute se ficou com ela.
Hichun avellin akikato kittaove, hichun Orpah chun atehpi chu vailhahnan achop in adalhatai, ahin Ruth vang chun atehpi akolchah den tan ahi.
15 E Noemi disse: Eis que tua cunhada se voltou a seu povo e a seus deuses; volta-te atrás dela.
Naomi chun Ruth kom’ah, “Ven, na unu khu a Pathen komleh amite kom’ah akile kittai, nang jong hitia khu naum ding ahi,” ati.
16 E Rute respondeu: Não me rogues que te deixe, e que me aparte de ti: porque de onde quer que tu fores, irei eu; e de onde quer que viveres, viverei. Teu povo será meu povo, e teu Deus meu Deus.
Ahin Ruth in adonbutnin, “Nangma kadalha a kinungle ding in neijol jol tahih in, nache na channa kacheding, nachen chenna a kachen ding, namite chu kamite hi ding, na Pathen chu ka Pathen hiding,
17 Onde tu morreres, morrerei eu, e ali serei sepultada: assim me faça o SENHOR, e assim me dê, que somente a morte fará separação entre mim e ti.
Nathi thina a kathi ding, nakivuina munna chu kakai vui ding ahi. Thinan eikhen lhon tilouva thildang a kakikhen pi poupouleh Pakaiyin kachunga thutan jeng hen!” ati.
18 E vendo Noemi que estava tão decidida a ir com ela, deixou de falar-lhe.
Hichun Naomi in, Ruth chun kilhonpi tei ding lunggel dettah anei amudoh phat chun imacha aseitapoi.
19 Andaram, pois, elas duas até que chegaram a Belém: e aconteceu que entrando em Belém, toda a cidade se comoveu por razão delas, e diziam: Não é esta Noemi?
Hiti chun anilhonnin akipat lhontai. Bethlehem alhun lhon phatnin, khopi miho chu akiling jeng taovin ahi. Anumei teho ho chu akihouvun, “Hiche khu Naomi hilou ham?” akitiuve.
20 E ela lhes respondia: Não me chameis Noemi, mas sim me chamai Mara: porque em grande amargura me pôs o Todo-Poderoso.
Amanun adonbutnin, “Naomi jong neiti tahih uvin, Marah joh neiti jouvin, ajeh chu Hatchungnung Pathen in kahinkho hi khaleuva eikoi ahitai,” ati.
21 Eu me fui cheia, mas vazia me fez voltar o SENHOR. Por que me chamareis Noemi, já que o SENHOR deu testemunho contra mim, e o Todo-Poderoso me afligiu?
“Keima bulhingset na potdoh kahin, ahinlah Pakaiyin ahomkeovin eihinle puilut kittai. Pakaiyin hichan geiya eibolgimta a nanghon Naomi neiti nahlai diu ham? chuleh Hatchungnung Pathenin hichangeija hi hamsetna eilhutkhum hitalou ham?” ati.
22 Assim voltou Noemi e Rute moabita sua nora com ela; voltou dos campos de Moabe, e chegaram a Belém no princípio da colheita das cevadas.
Hiti chun Naomi chu Moab gamma kon in amounu Moab numei khangthahcha chutoh ahung kile lhon tai. Amani Bethlehem ahung lhun lhon hin sakolchang at akipantai.

< Rute 1 >